[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kerkima ‹37›

1. ülespoole, kõrgemale liikuma, tõusma. Eesriie kerkis. Põhjast, mudast kerkis mulle. Piimale kerkib seismisel koor peale. Küll kangutati, aga kivi ei kerkinud. Lained kerkisid ja vajusid. Kleidiserv oli üle põlve kerkinud. Hääletamisel kerkis kätemets. Narilt kerkis paar pead. Kõnetatu kulmud kerkisid üllatusest. Vankri järel kerkis tolmupilv. Silmapiiri tagant kerkis suitsu. Järve kohale kerkis udu. Päike kerkib järjest kõrgemale. Taevale kerkisid mustad pilved. *Oh, kuidas see tükk [= tantsulugu] jalad kerkima ja hüppama pani .. M. Metsanurk. | piltl. Pane tähele, see mees hakkab veel ametiredelil kerkima! Ta kerkib teiste hulgast esile oma andekuse ja töökusega. *Sügavast südame põhjast kerkis jaa-sõna mõlema huultele .. E. Vilde.
2. (taigna kohta:) kohevaks paisuma. Taigen kerkib, pandi kerkima. Leib, sai kerkis hästi (taignana v. küpsedes).
3. kõrgemaks muutuma, kõrgenema. Raba keskkoha poole pinnas kerkib. Ähijärvest lõuna pool hakkab maapind kerkima. *.. kohati kerkib maapind väikesteks ümarikkudeks mäeselgadeks .. R. Roht. || kõrgusse kasvama. Rabapind kerkib aastatega. Uue kodu seinad muudkui kerkivad. Maja on kerkinud paari korruse võrra. Ema küpsetab kooke – koogikuhi kausis aina kerkib. *Eriti visa kerkima on saar, mitte nagu lepp või toomingas.. H. Sergo. || määralt, ulatuselt suurenema, tõusma. Viljahinnad kerkisid. Palgad kerkisid vähe. Ta viha kerkis veelgi. *„Peaks aga palavik kerkima,” kuulen teda ütlevat, „kõlistage siis kliinikusse ..” B. Alver.
4. esile, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma. Korallsaared kerkisid vaevu üle veepinna. Kalju kerkib merest müürina. Taamal kerkib taeva poole koonuseline aherainemägi. Tallinna keskel kerkib järskude nõlvadega Toompea. Mõlemal pool teed kerkivad kõrged lumehanged.
5. tekkima, sündima; ilmuma, ilmsiks tulema. a. (ehitamisega, töötamisega ühenduses). Puumajade asemel kerkivad kivihooned. Kerkivad uued koolid, haiglad, tehased. Varemetele kerkis uus linn. Metsade keskele on kerkinud asula. Kerkivad uued elamurajoonid, tööstuskeskused. Kalmule kerkis vägev ausammas. Väljadele kerkisid viljarõugud, heinamaadele kuhjad. b. nähtavale (v. kuuldavale) tulema. Nähtavale kerkima. Merest hakkas kerkima saare rand. Udu seest kerkisid taluhooned, puud. Pimedusest kerkis meie ette mingi kogu. Ta kerkis nende kõrvale nagu maa alt välja. Talle kerkisid pisarad silmi. Higi kerkis otsaesisele, laubale. Poisi näole kerkis muie, naeratus. Ta suunurkadesse kerkib naeruvine. Mehe näkku kerkis vihapuna. c. (abstraktsemalt). Esiplaanile, päevakorrale, tähelepanu keskpunkti kerkima. Meie ette kerkisid uued ülesanded, nõuded, probleemid. Ta mällu, teadvusse, kujutlusse, (vaimu)silme ette kerkisid pildid minevikust. Kerkib küsimus, mis teha edasi. Tahes-tahtmata kerkib oletus, et.. Kerkis vajadus käsiraamatu järele. Kerkis kavatsus sõita Musta mere äärde. Meis kerkisid teatavad kahtlused, lootused. Ma tundsin endas viha kerkivat. Peagi kerkis uus mure, takistus. Maa kohale kerkis sõjaoht. Kirjandusellu kerkis uusi nimesid.

keelele ~ keele peale kerkima vt keel

üles kerkima

1. ülespoole tõusma, kerkima (1. täh.) Suits kerkis otse üles. *.. vajutas nupule ning sillapõrand kerkis üles nagu nõiakepi väel. M. Rebane.
2. tekkima, sündima; ilmuma, esile kerkima. Kerkisid üles mitmesugused küsimused, probleemid. Kerkis üles võistluste korraldamise mõte. *Sadamat ja linna ühendava laia tänava äärde, otse luiteliivale kerkib üles moodne linnajagu. J. Sütiste.