[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kepp ‹kepi 21› ‹s›

1. käes hoidmiseks sobiv peenemast puutüvest, oksast vm. materjalist ümmargune varb (toeks, löömiseks, näitamiseks vms.). Kadakast, pihlakast, pilliroost kepp. Kadakane kepp. Pikk, lühike, tugev, jändrik, sile, okslik kepp. Käib kepiga. Vanamees toetus raskelt kepile. Nikerdatud, hõbenupuga kepp käes. Murdis, lõikas endale võsast paraja kepi. Kott kepiga õlal. Teekäijal oli kott seljas ja kepp käes. Liikus ainult kepi abil. Kepiga ähvardama, lööma, peksma. Andis, virutas koerale kepiga. Materdas kepiga ussi. Seisis sirgelt nagu kepp. Tal on jalad nagu kepid all. *.. Huko [oli] Oskarile nagu kepp humalale, kelle ümber keereldes halada .. R. Sirge. || (peksmiseks, kellegi sundimiseks). Sõnakuulmatud said keppi, keppi tunda, maitsta. Kupja kepp tantsis sageli teoliste turjal. Elati sundijate, mõisniku kepi all. Vemmal vaese õigus, kepp kehva kohtumõistja. *Peremees annab keppi ja perenaine sagib juustest. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: bambus|kepp, kadaka|kepp, kase|kepp, paju|kepp, pihlaka|kepp, pilliroo|kepp, puu|kepp, raudkepp; ameti|kepp, dirigendi|kepp, hoki|kepp, jalutus|kepp, kaardi|kepp, kaeve|kepp, karjuse|kepp, kerja|kepp, kerjuse|kepp, marssali|kepp, matka|kepp, mõõte|kepp, mängu|kepp, nõia|kepp, peksu|kepp, reisi|kepp, sandi|kepp, suusa|kepp, takti|kepp, valitsus|kepp, võimlemiskepp; herne|kepp, lille|kepp, tomati|kepp, tugikepp.
2. vulg seksuaalvahekord. Keppi tahtma, saama. Teevad keppi.

kerja|kepp
kerjuse kepp (hrl. sümboliseerib kerjamist üldse). Jõudis oma pillava eluga kerjakepini. Tal tuli vanadusepäevil kerjakepp kätte võtta.

kerja|kott [-koti]
kott kerjatud esemete, söögikraami jms. jaoks (sageli sümboliseerib kerjamist üldse). Kerjusel oli kerjakott kaelas. Talu müüdi võlgade katteks ja peremehele endale jäi kerjakott.

kerja|tee
Kerjateed käima, tallama.

kott ‹koti 21› ‹s›

1. riidest, paberist, plastikaadist vm. materjalist kinnine, suletava suuga ese millegi hoidmiseks v. transportimiseks; vastav ese koos sisuga. Takune, linane kott. Kerge, raske, täis, tühi kott. Kotti õmblema, lappima, nõeluma. Kott oli asju täis tuubitud. Koti põhjas on veel natuke riisi. Kallab, valab suhkru kotti. Tsementi hoiti kottides. Tõstab kotid vankrile, laadib kotid veoauto peale. Kott õlal, seljas. Võtab koti õlale, selga. Eit kohendas küljealust kotti, et ase oleks pehmem. Jõuluvana tuli suure kotiga. Tõi lammastele kotiga heinu. Agitaator ähvardatud kotti ajada. Õpime veel natuke ja siis koti peale 'magama'. Rõivad rippusid tal kotina seljas. Mantel oli suur nagu kott. Raputas vastast nagu kotti. Lund tuli nagu kotist, nagu kotiga 'rohkesti'. Oli pime nagu kotis. Siin elame nagu kotis 'teadmata, mis mujal toimub'. Täna öösel magasin nagu kott 'väga sügavalt, väga raskesti'. Tühi kott ei seisa püsti. Ega põrsast kotis osteta. Ega kott ääri nuta. Ülekohus ei seisa kotis. *Pehmelt nagu kott langes August põrandale. T. Lehtmets. || kotitäis (ka mõõduna). Kott jahu, pool kotti kruupe. Kolm kotti vilja, kartuleid. Suhkrut, soola on laos veel kottide kaupa. || ‹hrl. liitsõna järelosana› eriotstarbeline, ka mõneti erineva tegumoega ese. Otsib kotist peenraha. Ära ikka osta, kui kott ei kanna. Poiss pistis raamatud ja vihikud kotti. Postiljon võttis kotist kirja.
▷ Liitsõnad: agana|kott, alus|kott, aseme|kott, heina|kott, iste|kott, jahi|kott, jahu|kott, jää|kott, kael|kott, kaera|kott, kala|kott, kaltsu|kott, kande|kott, kartuli|kott, kerja|kott, kinga|kott, kingi|kott, kommi|kott, kooli|kott, kõlka|kott, käe|kott, laastu|kott, leiva|kott, liiva|kott, lõnga|kott, madratsi|kott, magamis|kott, meremehe|kott, moona|kott, nisu|kott, odra|kott, padja|kott, pakke|kott, pea|kott, peenraha|kott, poksi|kott, posti|kott, põhu|kott, raamatu|kott, raha|kott, ranna|kott, reisi|kott, rukki|kott, sadula|kott, sandi|kott, seemne|kott, selja|kott, soojendus|kott, soola|kott, spordi|kott, suhkru|kott, sule|kott, sulg|kott, sõduri|kott, sängi|kott, sööda|kott, tangu|kott, teatri|kott, toidu|kott, tubaka|kott, turu|kott, vilja|kott, villa|kott, voodi|kott, väetise|kott, vähi|kott, õlekott; kile|kott, kummi|kott, nahk|kott, paber|kott, plastikaat|kott, puldan|kott, võrkkott.
2. väliskujult eelmist meenutav moodustis. a. (tursunud silmaaluste kohta). Suured, sinised, tumedad kotid silme all, silmade ümber. b. (millegi muu kohta). *Ainult suur valge pelikan oma vägeva kotiga noka all kasutab seda kalarikkust. Ü. Kurvits (tlk).
▷ Liitsõnad: eos|kott, loote|kott, munandi|kott, mäda|kott, pisara|kott, rebukott.
3. kõnek piiramisrõngas, piirkond täielikult ümber piiratud (suurte) väeosadega (enamasti sisekohakäänetes). Kuramaa kott. Mitu väeosa jäi, sattus kotti. Pataljonil õnnestus kotist välja murda. Ringiminekumanöövriga püüti vastast kotti ajada.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl (inimese kohta, kui rõhutatakse mingit tema laiduväärset iseloomujoont)
▷ Liitsõnad: ihnus|kott, kiusu|kott, kurjuse|kott, patu|kott, põrgu|kott, une|kott, vale|kott, õelusekott.

sekk ‹seki 21› ‹s›
van (väike) kott [-i]. Täis, tühi sekk. Põgenejatel on kotid ja sekid kaasas. Seki põhja oli jäänud veel natuke jahu. Ema pani sekiga toidupoolist kaasa. *Kes sõi, sõi salaja seki veerest, et teisele mitte isu teha... A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: kerja|sekk, moonasekk.

tee1 ‹15› ‹s›

1. käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee. Lumine, porine, põhjatu, libe, umbes, tolmune tee. Asfalteeritud, mustkattega, üldkasutatav tee. Palkidest ehitatud tee. Eesti, Tallinna teed. Sangaste–Laatre tee. Jalakäijate tee. Mitme sõidurajaga tee. Tee laius, pikkus, kalle. Teede ristumiskoht. Teed tegema, parandama, sillutama, kastma. Kevadeti teed lagunevad. Tee tolmab. Tee on umbe, täis tuisanud. Käis teid lahti rookimas. Kahel, kummalgi pool teed laiuvad viljaväljad. Tee teeb käänaku, tõuseb mäkke, viib läbi metsa. Teed on autosid täis, inimestest tühjad. Teedel liigub palju matkamehi. Tulija põikab teelt kõrvale. Jättis mu kesk, keset teed seisma. Ootab tee servas, ääres. Jänes jookseb üle tee. Teed palistasid tuhanded uudishimulikud. Seda teed sõitis ta esimest korda. Mis teed nad peaksid tulema? Väsinud jalad ei taha enam teed pidada. Park on teid täis. See tee ei vii kuhugi. Teedeta kõrb. Loomad tallasid söögikohani sügava tee. Maja juurde viis sissesõidetud tee. Selle maja juurde polegi teed. Siit läheb otsem tee. *Saarel ei ole suure maa mõttes teid. On ainult puudevahelised liivased rajad, ilma teemärkide ja valgusfoorideta. U. Toomi. | (tänavanime osana). Õismäe, Ehitajate tee. | (raudtee kohta). Jaamas on kaheksa teed. Rong seisab teisel teel. Tramm jäi rikke tõttu teele. | (veeteede kohta). Jõed olid muistsetel aegadel tähtsad teed. Valge mere tee oli laevatatav ainult 3–4 kuud aastas.
▷ Liitsõnad: aia|tee, asula|tee, auto|tee, heinaveo|tee, hobuse|tee, hoovõtu|tee, jalg|tee, jalgratta|tee, jalutus|tee, jooksu|tee, juurdepääsu|tee, jää|tee, kaevu|tee, kalda|tee, karavani|tee, karja|tee, karjääri|tee, kauba|tee, kelgu|tee, kõnni|tee, käigu|tee, käima|tee, küla(vahe)|tee, liiklus|tee, liikumis|tee, linna|tee, lume|tee, maan|tee, maandumis|tee, maismaa|tee, metsa(vahe)|tee, moto|tee, mägi|tee, mülgas|tee, nõlvaku|tee, palgiveo|tee, pargi|tee, posti|tee, puies|tee, puuveo|tee, põllu(vahe)|tee, ralli|tee, ree|tee, saani|tee, sauna|tee, sissesõidu|tee, sala|tee, soo|tee, stardi|tee, stepi|tee, suusa|tee, suve|tee, sõidu|tee, tali|tee, talu|tee, talve|tee, traktori|tee, transiit|tee, transpordi|tee, uisu|tee, vankri|tee, vee|tee, veo|tee, voori|tee, välja|tee, väljaveo|tee, õue|tee, ühendus|tee, ülesõidutee; haru|tee, kallak|tee, kesk|tee, kiir|tee, kõrval|tee, magistraal|tee, otse|tee, pea|tee, põhi|tee, ring|tee, rist|tee, siksak|tee, sild|tee, sise|tee, suur|tee, trepp|tee, umbtee; asfalt|tee, betoon|tee, bituumen|tee, halg|tee, killustik|tee, kilp|tee, kivi|tee, kruusa|tee, laud|tee, liiva|tee, munakivi|tee, pakk|tee, palk|tee, plaat|tee, tsementtee; era|tee, riigi|tee, vallatee; köis|tee, mono(relss)|tee, raud|tee, ripp|tee, rongi|tee, rull|tee, roobas|tee, rööbas|tee, tagavara|tee, teras|tee, trammitee; kald|tee, liug(e)|tee, lohistus|tee, veeretee; laeva(sõidu)|tee, lennu|tee, mere|tee, vee|tee, õhutee.
2. liikumissuund, kellegi v. millegi liikumistee, marsruut, liikumisjoon. Tunneb tähtede järgi teed. Tuli teed küsida. Keegi juhatas, näitas neile teed. Viit juhatab teed. Lühim tee poodi läheb otse üle põllu. Meie teele jäi mitu tanklat. Ööbiti lageda taeva all, sest teel polnud ühtegi maja. Meil on vist üks tee. Jätsime hüvasti ja läksime kumbki oma teed. Varas lahkus sama teed, kust oli tulnud. Tuli näitas meremeestele teed. Kapten tunneb teid püügikohtade juurde hästi. Sirge on kõige lühem tee kahe punkti vahel. Päikese elliptiline tee. | (saetee kohta). *Tema [= sae] tee, mis algas puu teisest servast ja ulatus juba üle südamiku, oli liiga kitsaks vajunud. R. Vaidlo. || liikumist võimaldav ruum, läbi-, väljapääs. Teeb, rajab rahvamurrus endale (kätega, küünarnukkidega) teed. Teed tuli murda läbi tihedate põõsaste. Tee ukse juurde oli suletud, vaba. Kõik annavad külalisele teed. Põgenikul lõigati tee ära. Seisis mul risti teel ees. Tee lahti, vabaks! Gaasid otsivad teed ülespoole. Vetele oli kraavi pääsemiseks vaja tee ette teha.
▷ Liitsõnad: rände|tee, voolutee; saetee.
3. teekond, kuhugi liikumine. Ees ootab pikk, raske, vaevaline tee. Teele asuma, minema. Ennast teele seadma, valmistama, asutama. Saadikud saadeti, läkitati teele. Ema paneb tee peale toidukraami kaasa. Pärast lühikest peatust jätkatakse teed. Hea tüki teed sõitsime rongiga. Tee viis läbi mitme maa. Lahkujale soovitakse head teed. Matkarühm on alles teel. Kõik on teest väsinud. Nad vaidlesid kogu tee. Teel haiglasse kannatanu suri. Poolel teel hakkas ujuja väsima. Teelt tulles olid kõigil kõhud tühjad. See tee tuleb varsti ette võtta. Ütles mõned sõnad teele kaasa. Tõmbas käe poolelt teelt tagasi. Pall läks korvi poole teele. Panin, saatsin kirja teele. || (pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta). Sinna on mõnikümmend kilomeetrit teed. Klooster asus päevase hobusesõidu tee kaugusel. Nad on paari tunni tee kaugusel. *.. siit läbi padrikute mäele / jääb tubli söögivahe tee. B. Alver. || van kasut. möödunud aja märkimisel. *Ükskord – sest on aastat kuus teed – elasin ma tüki aega Oluvere kiriku ligidal .. F. R. Kreutzwald. *Nüüd on kakskümmend kaks aastat teed, et sinna paika oma kõige kallima sõbra olen matnud. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: jahi|tee, kerja|tee, kiriku|tee, kodu|tee, kooli|tee, kosja|tee, kroonu|tee, manala|tee, matka|tee, mineku|tee, pidurdus|tee, pulma|tee, päeva|tee, reisi|tee, rännu|tee, taandumis|tee, tagala|tee, tagasitee.
4. piltl kasut. kõige üldisemalt kulgemise, kujunemise, suuna märkimisel; ka sellesisuliste (püsi)väljendite koosseisus. a. kellegi elutee v. -käigu, arengu, teenistuskäigu, tegude vms. kohta. Kunstniku loominguline, muusikaline tee. Võitleja okkaline tee. Poeg jätkab isa teed. Laste tee saab vanemate omast kergem. Vanakese tee lõppes rahulikult. Lendur räägib oma tee algusest. Nende teed lähevad, viivad lahku. Tüdrukute teed kulgesid kõrvuti. Ta teed valgustab usk. On läbi käinud raske tee. Tee on olnud käänuline. Käis oma teed üksinda. Ta alles otsib oma teed. Käib, läheb, sammub elus hoopis teist teed kui vend. Õde läks oma teed. Joomamehe tee läheb, viib mäest alla. Ta teele astus, jäi üks naine ette. Mu teele sattus tõeline sõber. On jäänud poolele teele, poolel teel peatuma. Kool saatis teele esimese lennu. Vanaema oli, seisis noorte teel (ristiks, risuks) ees. Koristas vastase oma teelt. Veeretab teistele kive teele. Ta teele veeretati suuri raskusi. Vajab kaaslast, kes suudaks teda sirgelt teel hoida. Oli käinud pika tee jungast kaptenini. Meistri tee võidule. Lavastust tehes käidi läbi pikk tee. Issanda teed on imelikud. b. teatava tegevus-, käitumisjoone, arengusuuna vms. kohta; kuhugi juurdepääsu kohta. Mees valis kompromissitu võitluse tee. Kuritegevuse teele sattunud nooruk. Esimesed sammud tarkuse teel. Sa kõnnid põrgu teel. Uuenduste teele asunud riik. Tee ülikooli oli suletud, avatud. Noortel on kõik teed lahti, valla. Ajakiri on leidnud tee lugejate südameisse. Murrab endale rinnaga teed. Rajas endale tee hariduse juurde. c. esineb püsiväljendite koosseisus, mis märgivad hrl. moraali- ja eetikanormide vastu eksimist (vt. ka fraseoloogiaosa). Õigelt teelt kõrvale kalduma, astuma, minema. Käib keelatud teed. Mõni libiseb kergesti halvale teele. Viin on ta kurjale teele saatnud. On läinud, sattunud kõverale teele. d. muud. Serviis läks kõige kaduva teed 'purunes, hävis'. Tööasjad läksid isevoolu teed 'olid unarusse jäetud, tegija kontrolli alt väljas'. Seda teed peame me kõik käima (suremise kohta). Algas ta viimne tee (matuste, matusetalituse kohta). Kedagi viimsele teele saatma 'kellegi matusetalitusel osalema'. Naeris selle idee kõige otsemat teed 'otse, avalikult' välja. Otsemat teed 'kohe, jalamaid' magama! Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Millelegi, kellelegi rohelist teed andma (vaba läbipääsu, eelisolukorra kohta). Käis enne tähtsat kohtumist meile teed silumas, tasandamas, tegemas (millekski ettevalmistava tegevuse kohta). Võit sillutas teed medalile.
▷ Liitsõnad: arenemis|tee, arengu|tee, eksi|tee, elu|tee, kannatus|tee, kujunemis|tee, langemis|tee, patu|tee, surma|tee, taeva|tee, tuleviku|tee, tõusu|tee, ummik|tee, vaeva|tee, õnnetee; ameti|tee, haridus|tee, kasvatus|tee, kirjaniku|tee, kunsti|tee, kunstniku|tee, laulja|tee, lava|tee, loome|tee, loomingu|tee, luuletaja|tee, luule|tee, madruse|tee, maletaja|tee, meremehe|tee, muusiku|tee, näitleja|tee, pedagoogi|tee, põgeniku|tee, spordi|tee, sportlase|tee, sõduri|tee, sõjamehe|tee, teadlase|tee, teatri|tee, töömehe|tee, uurija|tee, ülikoolitee; lahingu|tee, põgenemis|tee, rinde|tee, sõja|tee, tapluse|tee, vabastus|tee, vastupanu|tee, võidu|tee, võitlustee.
5. abinõu, vahend, meetod; moodus, viis, võimalus. Sõnavara rikastamise teed. Aidsi nakatumise teed. Näitas, juhatas sõbrale teed, kuidas kasumisse jõuda. See on otsene, kaudne, ainuõige, kindel tee lahenduseni. Tulemuseni jõuti erinevaid teid pidi. Juhatatud tee tundus liiga vaevanõudev. Ükski tee ei viinud sihile. Kõik teed prooviti ära. Otsiti uusi teid. Õiget teed ei leitudki. Leidis viimaks tee, kuidas naiseni jõuda. Selleks on teisigi teid. Teist, muud, kolmandat teed ei ole. Neil ei jäänud teist teed (üle). Ma ei näe pääsemiseks mingit, ainsatki teed. Veel üht teed võiks katsuda. || teel abil, vahendusel, kaudu; kombel, moel. Juhtunust teatati kirja, telefoni teel. Kahjutasu nõuti sisse kohtu teel. Kooperatiiv moodustati kahe ühisuse ühendamise teel. Maja müüakse enampakkumise teel. Sai pettuse teel diplomi. Mahla saadakse pressimise teel. Harib ennast iseõppimise teel. See taim paljuneb isekülvi, vegetatiivsel teel. Sel teel ei saavuta ta midagi. Hankis infot mõnel teisel, muul, otsesel, kaudsel, mitteametlikul teel. On raha kogunud ausal teel. Ka kodusel teel saab alkohoolseid jooke valmistada. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kasutus|tee, lahendus|tee, leviku|tee, lähenemis|tee, pääse|tee, väljapääsutee.
6. rada (5. täh.); miski teed (1. täh.) meenutav. Küüni juurde viib heinapeprede tee. Ei viitsitud jalgu pühkida ja nüüd on poritükkidest tee taga. Loojuv päike heidab üle veevälja punaka tee.
7. ‹hrl. pl., liitsõna järelosana› elundite kohta, mida kaudu miski liigub
▷ Liitsõnad: hingamis|teed, kuse|teed, lümfi|teed, sapi|teed, sünnitusteed; juhtetee.

tingima ‹42›

1. (tehingu, lepingu) tingimuste üle kauplema (2. täh.) Tingis hinna pärast, hinna üle. Ostjad tingisid iga sendi pärast. Proovis tingida hinda kahekümne viielt kahekümne peale. Turumüüjatega tuleb tublisti tingida. Kaupmees tingis ostjatega palju, agarasti. Tingiti kaua, enne kui kaubale saadi. Oskas tingida kõva hinnaalandust. Mees oli kange, visa tingima. Tal õnnestus arve tingida saja krooni peale. Tingib ärimeestega võlgade pikendamise pärast. Söögirahaga ei andnud tingida. Maksis küsitud hinna (ilma) tingimata. Tingis endale palka juurde. Tingib isegi seal, kus pole vaja. Tingib iga asja juures nagu juut, mustlane. *.. ütles varsti, et Issand on igale inimesele mõõtnud ta päevade arvu ega lase endaga tingida. K. Ristikivi. || pealekäivalt, nuiates küsima v. paluma. „Vaata et sa teistele ei räägi!” tingis tüdruk. Tingib emalt kinoraha. Tingis endale vaba päeva. Käis vallavanemalt spordiväljakuks maatükki tingimas. „Laske ikka pisut järele mõtelda,” oli mees tinginud. Tahtis ennast kutsariametist priiks tingida. *Ole trotslik, ära kerja, ära tingi. Kõik või mitte midagi. Armastus ei ole kauplemine vasikanahaga .. H. Raudsepp.
2. midagi põhjustama, tekitama; millekski eeldused andma v. eelduseks olema. Sõjast tingitud majanduskaos. Meeleheitest tingitud otsus. Närvilisus oli tingitud ületöötamisest. Ma ei mõista, millest su pahameel on tingitud. Küllap on raamatu menu tingitud selle päevakajalisusest. Halb ilmastik tingis ikalduse. Iga tegu tingib terve ahela teisi tegusid. Arstiteaduse edusammud on tinginud keskmise eluea tõusu. Need nähtused tingivad vastastikku teineteist. Käitub nii, nagu tingib etikett. Rohked keelevead kirjutises on tingitud kiirustamisest. Selle uuenduse on tinginud mitu asjaolu. Süstamatk tingib paarisarvu osavõtjaid. *Aeg tingis seda, et tuli minna õppima reaalteadust ja mitte filoloogiat. A. Valton. *Olevikuline ellusuhtumine iseenesest tingis töökoha arhiivis. E. Mihkelson. | (terminites). Tingitud refleks füsiol tingrefleks. Tingiv kõneviis keel kõneviis, kus kõneleja peab verbiga esitatud tegevust ebareaalseks, konditsionaal. Tingiv ehk hüpoteetiline otsustus loog.