[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keelduma ‹37›
mitte nõustuma midagi tegema; kellegi ettepanekut, palvet tagasi lükkama; millestki loobuma. Keeldus edasi töötamast. Keeldus haiglasse minemast. Keeldusin nõutud summat maksmast. Autojuht keeldus edasi sõitmast. Kui talt laenu paluti, ei söandanud ta keelduda. „Me ei tee seda!” keeldusid mehed. Abist, toetusest keelduma. Poissi kutsuti sööma, kuid ta keeldus. *Vadil polnud veel juhtunud, et mõni mees tööst keelduks. H. Kiik.