[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keeld ‹keelu 21› ‹s›
keelav korraldus, ütlus vms.; keelamine. Kategooriline, vali, täielik keeld. Alkohoolsete jookide müümise keeld. Vasakule pöördumise keeld. See keeld jäi aastateks kehtima. Usklikel on oma käsud ja keelud, millest tuleb kinni pidada. Koraani keeld viina juua. Keelu all 'keelatud' olema. Keelu alla panema '(ära) keelama'. Kellegi keelust üle astuma. Nad ei kuula keeldu. Tegi seda keelust hoolimata, vanemate keelu kiuste.
▷ Liitsõnad: abielu|keeld, alkoholi|keeld, avaldamis|keeld, esinemis|keeld, esitamis|keeld, jahi|keeld, püügi|keeld, suitsetamis|keeld, võistlus|keeld, väljaveokeeld.