[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kavatsema ‹37›
plaanitsema; ‹hrl. da-infinitiiviga› kellelgi kavas v. mõttes olema. Kavatseb sügisel edasi õppima minna. Tüdruk kavatsenud vahepeal abielluda. Nad kavatsevad autot osta. Kavatses õhtul kinno minna. Mida sa homme kavatsed teha? Tema kavatseb juhtunust vaikida. Kõik ei läinud nii, nagu kavatsetud. Mehed ei kavatsegi juhtunuga leppida. Selts kavatseb juubelit suurejooneliselt tähistada.

ette kavatsema
eelnevalt plaanitsema. Paljugi, mis inimesed võivad ette kavatseda. Ettekavatsetud kuritegu, üritus.