[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaunistama ‹37›

1. kauni(ma)ks tegema, ilustama, dekoreerima. Kodu, peoks ruume kaunistama. Naine kaunistas end peegli ees. Praad, salatid ja tordid kaunistati alati maitsekalt. Koosviibimisi võib ka muusika ja lauluga kaunistada. Põletuskirjadega kaunistatud õllekapp. Vanikute ja lilledega kaunistatud saal. Tikanditega kaunistatud särk, rahvarõivad. || ehteks olema. Majaesist kaunistasid lillepeenrad. Seinu kaunistavad maalid. Tema nägu kaunistas must habe, sõbralik naeratus. Kude kanga kaunistab. | iroon. Vihikulehte kaunistasid tindiplekid. *.. Andrei kandis ikka veel hirmsa öö täkkeid oma näos. „Kes sind on nõnda kaunistanud?” imetlesid sõbrad. L. Promet.
2. piltl tegelikust kaunimana esitama v. paista laskma, ilustama. Kaunistamata elutõde. *Muinasjuttudes on elu sageli kaunistatud, ülekullatud .. E. Nirk.