[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaugus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. vahemaa, distants. Kahe punkti vaheline kaugus. Päikese keskmine kaugus Maast. Elukoha kaugus kauplusest, kultuurimajast. Parima nägemise kaugus. Silma järgi kaugust hindama. Kaugus väheneb, kasvab, suureneb. Vulkaaniline tuhk langeb purskekohast sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele. Linn on siit päevateekonna kaugusel. Jälgime sündmuste arengut mõnekümne sammu kauguselt. Koer hoidus inimesest parajas, ohutus, aupaklikus kauguses. See on siit kiviviske kaugusel 'väga lähedal'.
▷ Liitsõnad: fookus|kaugus, haarde|kaugus, hüüde|kaugus, kuulde|kaugus, laske|kaugus, lennu|kaugus, nurk|kaugus, seniit|kaugus, vahekaugus; elukaugus.
2. kaugel eemal asuv koht, kauge paik; (ääretu) avarus. Kaugusse vaatama. Pilk eksleb kauguses. Ookeani ääretud kaugused. Kauguses sinendavad metsad, järved. Kaugusest paistsid mäed. Hing ihkab kaugusi.
3. kaugushüpe. Kaugust hüppama. Kauguses ja kolmikus saavutati esikoht. Poisid harjutavad hoota kaugust.