[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kategooria ‹1› ‹s›

1. järk, liik, rühm. Elanikkond jagunes varandusliku seisu järgi mitmeks kategooriaks. Maa jaotati headuse põhjal viide kategooriasse. Toimus kolmanda kategooria matk. Seda nähtust ei oska paigutada ühtegi kategooriasse. Turistid on eriline, omapärane kategooria inimesi. || teat. kvalifikatsioonijärk. Madalam, kõrgem kategooria. II kategooria tisler. IV kategooria lukksepp. Rahvusvahelise, I kategooria kohtunik (spordis). Tööliste palgad sõltuvad nende kategooriast.
▷ Liitsõnad: kaalu|kategooria, kvalifikatsiooni|kategooria, maa|kategooria, metsa|kategooria, raskuskategooria.
2. mingi teadusala põhimõiste. Bioloogia, mehaanika, eetika, esteetika, filosoofia kategooriad. Määratus, määramatus, arv, aeg, tegumood jne. kuuluvad grammatiliste kategooriate hulka.
▷ Liitsõnad: moraali|kategooria, stiilikategooria.