[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

katastroof ‹-i 21› ‹s›
raske, hävitav õnnetus; traagiliste tagajärgedega sündmus. Hirmus, õudne, äkiline katastroof. Maavärisemine, üleujutus või mõni muu looduslik katastroof. Katastroof reisilennukiga. „Titanicu” hukkumine oli kohutav katastroof. Katastroofis, katastroofi tagajärjel hukkus sadu inimesi. Hooletus põhjustas kaevanduses katastroofi. || kokkuvarisemine, häving, hukatus isiklikus v. ühiskondlikus elus. Hingeline, vaimne katastroof. Vaimne ülepingutus lõppes katastroofiga. Majanduslik, sõjaline katastroof. Ikaldused viisid põllumajanduse lausa katastroofini.
▷ Liitsõnad: kosmose|katastroof, lennu|katastroof, loodus|katastroof, majandus|katastroof, tuuma|katastroof, õhukatastroof.