[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kartul ‹-i, -it 2› ‹s›

1. mugultaimede hulka kuuluv üheaastane põllukultuur (Solanum tuberosum). Kartulit, kartuleid kasvatama. Kartuleid muldama, äestama, rohima. Siin kasvab hiline, varane kartul. Kartul õitseb, annab head saaki. || selle kultuuri all olev maa-ala. Kitkus lehmadele kartulist rohtu. Loomad, sead on kartulis. Perenaine õiendas kartuli ja kapsaaia vahet.
2. eelmise mugul (ka toiduna). Valged, kollased, punased, sinised, roosad kartulid. Vanad, värsked kartulid. Suured, väikesed kartulid. Koorem, vakk, 10 tonni kartuleid. Kartulid läksid kasvama, mädanema. Kartuleid (maha) panema, (üles) võtma. Kartulid on kuhjas, keldris. Sigadele söödetakse kartuleid. Kartulitest aeti piiritust. Toored kartulid. Kartuleid keetma, küpsetama, praadima. Kartulid keevad, küpsevad. Kooritud, koorega kartulid. Mundris kartulid 'koorega keedetud kartulid'. Muredad, jahused, vesised kartulid. Kartulist saab maitsvaid toite. Nina nagu kartul. Kartul on vaese leivajätk.
▷ Liitsõnad: pudru|kartul, sea|kartul, seemne|kartul, supi|kartul, sööda|kartul, söögi|kartul, talve|kartul, toidu|kartul, tööstuskartul; ahju|kartul, frii|kartul, keedu|kartul, krõbe|kartul, küpse|kartul, praekartul.