[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

karikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. sügava kausikese kujuline laieneva jalaga (väärismetallist) jooginõu. Hõbedast ja kullast karikad. Karikast jooma. Jõi karika tühjaks, põhjani. Karikas on veereni täis. Täitis karika viinaga. || karikatäis. Karikas veini, viina. || sport vastav spordiauhind. Mängud Davise karikale (tennises). Karika võitis Tallinna „Kalev”. Meeskond kaitses karikat 'säilitas karika auhinnana'.
▷ Liitsõnad: armulaua|karikas, hõbe|karikas, kristall|karikas, kuld|karikas, mürgikarikas; jalgpalli|karikas, korvpalli|karikas, ränd|karikas, tennise|karikas, võrkpallikarikas.
2. piltl (kannatuste, ebameeldivuste, harvemini rõõmude kohta, mis kellelegi osaks langevad). Murede, rõõmude karikas. Temalgi tuli pettumuste karikast juua. Lootsin kogu aeg, et see kannatuste karikas minust mööda läheb. *Või pole ta veel küllalt õnnetu, peab ta ootama, kuni tema karikas täis saab? O. Luts.
▷ Liitsõnad: kannatus(e)|karikas, mure|karikas, rõõmu|karikas, valu|karikas, vihakarikas.
3. õiekarikas. *Mesilind tiirles õie kohal, laskus õiele, söövis karikasse. F. Tuglas.