[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

karakter ‹-i, -it 2› ‹s›

1. iseloom. Tal on kindel karakter. Tugeva, nõrga karakteriga inimene. Karakterit kasvatama. Temaga ei saa keegi läbi, tal on õudne karakter. Sa ei tunne veel tema karakterit! *Eestlaste karakter olla sulam indoeuroopa dünaamikast ja uurali staatikast .. L. Meri. || tugev iseloom, tugev tahe. Sel poisil on karakterit, liiga teha endale ei lase. Leida on karakteriga tüdruk. || (üldisemalt:) laad. Eesti ja armeenia muusika on oma karakterilt väga erinevad.
▷ Liitsõnad: inimkarakter.
2. kõnek teat. iseloomuga inimene. Nõrk karakter nõustub kõigega. *Oled kaval ja keeruline karakter, Filosoof ... E. Rannet.
3. kirj teater selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. Tüüpilised karakterid. Teose kõige õnnestunumaks karakteriks on peategelane. „Maa ja rahva” Logina Peter on keerukas ja vastuoluline karakter. Näitlejana kehastas ta väga mitmesuguseid karaktereid.
▷ Liitsõnad: meelis|karakter, põhikarakter.