[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kannus ‹-e 4› ‹s›

1. ratsaniku saapakontsa külge käiv metallese hobuse ergutamiseks. Kannustega saapad. Kannuste tärin, kõrin, kõlin. Sammus kannuseid täristades. Ratsanik vajutas, lõi, surus kannused hobusele kubemeisse. Andis hobusele kannuseid, sundides selle traavile.
2. zool küüniselaadne terav moodustis kuke v. mõne muu kanaliste isaslinnu, harvemini ka mõnede imetajate jäsemel. Kuke kannused. Kukk lõi koera kannustega. Käsitiivaliste kannused.
3. bot õiekrooni v. -tupe piklik (õõnes) väljakasve mõningatel taimedel. Kurekellal, käokannusel, kukekannusel on kannusega õied.
4. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kuke|kannus, käo|kannus, lõokannus.

kannuseid teenima
oma ülipüüdliku tegevusega kellegi soosingut taotlema. Kubjas ruttas kaebama, et härra ees kannuseid teenida. *Pugeja ta oli ja pugejaks jääb. Praegu püüab kannuseid teenida .. O. Tooming.