[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta|rõngas
biol ristlõikel rõngana nähtav aastane juurdekasv puutüvel, ka kalade soomustel, kilpkonna kilbil jm. Aastarõngaste järgi saab määrata puu vanust.

akvaarium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. klaasseintega mahuti kalade jm. veeorganismide kasvatamiseks ning vaatlemiseks. Akvaarium kuldkaladega.
▷ Liitsõnad: magevee|akvaarium, merevee|akvaarium, toaakvaarium.
2. asutus v. loomaaia osakond kalade jm. veeorganismide eksponeerimiseks. Berliini, Londoni akvaarium.
▷ Liitsõnad: mereakvaarium.

haude|jaam
põll kal iseseisev v. farmi osakonnaks olev ettevõte põllumajanduslindude tibude v. kalade hautamiseks. Euronõuetele vastav haudejaam. Kalade, vähkide, kanade haudejaam. Talunik tellis haudejaamast tibusid.

kahv1 ‹-a 23› ‹s›
pikavarreline võru külge kinnitatud võrkkott kalade ammutamiseks v. püüdmiseks. Kahva põhjas, kahvas sipleb kala. Tõstis kahvaga võrgust kalu. || varre otsa kinnitatud võru peale pingutatud väike võrk vähkide püüdmiseks, natt. Poisid panid kahvad söödaga jõkke. || zool kaha

kala|kaitse [-kaitse]
kal kalade elukeskkonna parandamine ja kalapüügi reguleerimine mitmesuguste kaitseabinõudega

kala|kast
kast kaladega; kast kalade jaoks. Kalakastid tõsteti autole.

kala|kasvatus
kal kalade kasvatamise ning veekogude kalavarude suurendamise ja parendamisega tegelev kalanduse haru
▷ Liitsõnad: tiigikalakasvatus.

kala|kombinaat
kombinaat kalade töötlemiseks

kala|korv
korv kaladega; korv kalade jaoks

kala|kott [-koti]
kott kaladega; kott kalade jaoks. Õngemehel oli kalakott kaelas.

kala|laev
laev kalade jt. mereloomade püügiks, ka saagi töötlemiseks ja vedamiseks. Atlandil võis kohata paljude riikide kalalaevu.

kala|liim
kalade ujupõiest, ka kalanahast ja -luudest saadav liimaine

kala|mari [-marja]
emaskala munasarjas valminud terataolised munad. Vabas vees hukkub rohkesti kalamarja. || kok mõnede kalade soolatud mari, kaaviar. Punane, must kalamari.

kala|mürk

1. mürkaine, mis hävitab veekogudes kalu. Loodusrahvad kasutavad kalapüügil kalamürke.
2. mürk, mida mõned kalad kaitsevahendina eritavad
3. kalade v. kalasaaduste riknemisel tekkinud mürk

kalandus ‹-e 5› ‹s›
kalapüüki, kalade turustamist, kalatööstust ja kalakasvatust hõlmav majandusharu, kalamajandus
▷ Liitsõnad: mere|kalandus, tiigikalandus.

kala|pump
kal pump kalade teisaldamiseks koos veega

kalapüügi|vahend
kalade püüdmiseks kasutatav riist v. seadis

kala|püük
kalade püüdmine veekogudest nii elatus- kui harrastusalana, kalastus. Tööstuslik, sportlik kalapüük. Jääalune kalapüük. Selles järves on kalapüük keelatud. Rannarahvas elatus kalapüügist. Kalurid olid kalapüügil.
▷ Liitsõnad: allvee|kalapüük, mere|kalapüük, ookeani|kalapüük, röövkalapüük.

kala|rookimine ‹-se 5› ‹s›
kalade puhastamine, kalade rappimine

kala|sööt [-sööda]
sööt kalade toitmiseks (näit. tiigikalakasvatuses)

kala|tiik
tiik kalade kasvatamiseks, kalakasvatustiik

kala|turg

1. turg, kus müüakse kalu. *Üle uue silla minnes jõuame esmalt haisvale kalaturule .. E. Bornhöhe.
2. kalade turustamise paik (näit. riik, teat. piirkond). Välismaisel kalaturul on vürtsikilu nõutav kaup.

kala|täi
zool kalade välisnugiline, väike lame koorikloom (Argulus)

kala|tünn
tünn kalade jaoks; tünn kaladega. Aidas seisis pooltühi kalatünn.

kala|varu
‹hrl. pl.› kalade hulk teat. veekogus v. veekogudes. Eesti sisevete, Läänemere kalavarud. Kalavarude vähenemine, kasv.

kala|vastuvõtupunkt
kalade kaluritelt vastuvõtmise koht

koelmu ‹1› ‹s›
zool kalade kudemispaik. Rannalähedased koelmud. Lõhe ja forell eelistavad koelmuteks selgeveelisi kärestikulisi jõgesid.
▷ Liitsõnad: lõhe|koelmu, räimekoelmu.

koon ‹-u 21› ‹s›

1. imetajate, harvemini muude loomade (näit. kalade) silmade kohalt ette ulatuv (kitsenev) pea osa, mis haarab ka suu ja ninasõõrmed. Kassi, hundi, kitse, roti, siili koon. Tallekese niiske koon. Rebasel on terav koon. Koer tõstis koonu taeva poole ja hakkas ulguma. Hobune, lehm sirutas koonu vette. *Harpuun rapsas sädelevana läbi vesikasvude ja havi kiilutaoline koon haigutas... K. Saaber.
2. kõnek (inimesel:) lõug, eriti selle alumine kitsenev osa. Äigas norijale rusikaga vastu koonu. *Tühjendanud ühe õllekannudest põhjani, pühkis Kärbo kämblaga üle oma karvase koonu.. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: ilakoon.
3. ‹hrl. pl.› murd vana saapapöid, mille säär on ära lõigatud. *„Tõmba mu koonud otsa!..” Need vanad kõvad, säärte otsast lõigatud saapapead. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: saapakoon.

koondis ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. ühistel eesmärkidel, ühiseks tegevuseks koondunud isikute organisatsioon v. rühmitus. Gildid olid kaupmeeste koondised. Kunstnike koondised. Kirjanike liidu noorte autorite koondis. Spordiveteranide koondis. || (loomade, lindude, kalade kokkukogunenud suure rühma kohta). *Püügi seisukohalt pakuvad huvi latikate talvised koondised väikejärvedel. N. Mikelsaar.
2. teat. ettevõtete ühendus
▷ Liitsõnad: agrotööstus|koondis, tootmiskoondis.
3. sport koondvõistkond. Kooli koondis. Aasia jalgpallimeistriks tuli India koondis. Korvpalliturniiri võitis Riia koondis. Noormees arvati vabariigi koondisse.
▷ Liitsõnad: hoki|koondis, jalgpalli|koondis, jäähoki|koondis, lauatennise|koondis, maadlus|koondis, male|koondis, olümpia|koondis, poksi|koondis, spartakiaadi|koondis, suusa|koondis, tennise|koondis, võimlemis|koondis, võrkpallikoondis.
4. omaette üksuseks koondatud (eri väeosadest koosnev) sõjaväerühmitus
▷ Liitsõnad: laeva|koondis, operatiiv|koondis, väekoondis.

kudema ‹koen 42›

1. (kalade ja kahepaiksete kohta:) paljunemiseks mune ja seemnevedelikku vette heitma. Särg, vimb koeb jõgede kärestikulistes kohtades. Meritint tuleb jõgedesse ja lahtedesse kudema. Kiisad koevad meil esimest korda enamasti kaheaastaselt. Rääbisel koeb emakala kuni 10 000 marjatera. Konnad koevad lompides ja kraavides. Mees on nagu kudenud räim 'kõhn, otsajäänud'.
2. kõnek tegevusetult logelema v. midagi loiult, aeglaselt tegema. *Ega meid nõukogusse kudema ei ole valitud. Kui organiseerida, siis nii, et kärin taga. A. Valton.

kudemis|ränne
zool kalade rändamine kudemispaikadesse. Angerja, lõhe kudemisränne.

kudemis|tiik
kal tiik kalamajandeis kalade paljundamiseks

kudu1 ‹11› ‹s›
zool hrl. (kalade, kahepaiksete, veetigude jne.) limaja massiga ümbritsetud munade kogum veekogudes. Koha, vikerforelli kudu. Rohukonna, labateo kudu. Viljastatud kudu. Lõhe heidab kudu 'koeb'.
▷ Liitsõnad: kala|kudu, konnakudu.

kärvama ‹kärvata 48›
hrl kõnek surema. a. (loomade, lindude, kalade, putukate kohta). Hobused, lehmad, loomad kärvasid. Talvel kärvas peaaegu terve kari punataudi. Lammas kärvas maksatõppe. Koer, kass kärvanud rotimürgist. Jões kärvasid kalad reovete tõttu. Kärvanud vares. Kõik kohad kärvanud kärbseid täis. b. ka vulg (inimese kohta). Tõve, külma kätte, nälga kärvama. Kärvas nagu koer maanteekraavi. Ennem kärvan, kui seda teen. Mis mul temast, las kärvab, kärvata! *Ent näis, et nendel härradel oli raudne tervis: ükski neist ei suvatsenud tema meeleheaks ära kärvata. E. Krusten.

külm|suits
jahedam (18–40 °C) suits liha, kalade v. juustu suitsutamiseks

küttima ‹kütin 42›

1. ulukitele jahti (1. täh.) pidama, jahtima. Jäneseid, metssigu, oravaid küttima. Jahimehed küttisid toiduvaruks metsloomi ja -linde. Käis koera ja püssiga ümberkaudsetes metsades küttimas. Mees läks karu küttima. Randlased kütivad hülgeid. Iga aasta kütitakse erilubadega mitu tuhat põtra. Loodusrahvad küttisid vibu ja nooltega. || hrv (kalapüüdmise kohta). *Ta oli tulnud väikese käsivõrguga Kivijärvele ahvenaid küttima. J. Vahtra. || (inimeste jälitamise kohta). Teda aeti taga ja kütiti nagu metslooma. *Siin olid juba käinud ründelennukid – autosid ja inimesi küttimas. O. Samma (tlk). || (loomade, lindude, kalade vastava tegevuse kohta). Kass kütib hiiri ja linde. Kajakad kütivad kalu. *Ja veepinnal lõi virvendama ebalev rõngaslaine, särg küttis nähtavasti putukaid.. A. Sinkel.
2. piltl püüdma kedagi v. midagi kätte saada, jahtima (2. täh.) Õnne, soodsat juhust küttima. Ajakirjanikud kütivad uudiseid. *.. mängid ühtlasi kavaleri, mis seal muud, kütid endale rikast pruuti. I. Sikemäe.

lend|õng
kal rulliga käsiõng veepinnalt toituvate kalade püügiks

lest ‹-a 22› ‹s›

1. õhuke lai moodustis; kest. Lubi kukkus lestadena laest alla. Selles pähklis oli tuuma asemel kuivanud lest. Supiherned poetatud, viisin tühjad lestad küülikutele süüa. *Aga neid [= hernekaunu], mis päikese pool ei ole, neid ei tahaks raha eestki süüa ... Nii lestad alles .. A. Jakobson. | piltl. *.. lõbu nad [= kirjutised] ei paku, tuimad, kõhnad lestad, päris aganad kirjanduse salves. E. Vilde. || ujulest. Veelindudel on lestadega jalad, lestad varvaste vahel. *See [= linnutalitaja] kummardus parajasti ühe sinaka pardi kohal ja õiendas selle lesta kallal. F. Tuglas. || ujumislest. Akvalang, mask ja lestad kuuluvad akvalangisti varustusse. Lestadega ujumine.
▷ Liitsõnad: herne|lest, oalest; kõrvalest.
2. zool ovaalse ühelt küljelt paksema lapiku kehaga kala Euroopa rannavetes (Platichtys flesus). Lest ujub laperdades. Suitsutatud, kuivatatud, praetud lest. Lesta võiks rohkem müügil olla. || ‹liitsõna järelosana› paljude lestaliste seltsi kuuluvate kalade nimetustes
▷ Liitsõnad: prae|lest, suitsulest; hiid|lest, meri|lest, soomuslest.
3. zool ämblikulaadne lestaliste seltsist
▷ Liitsõnad: kõdu|lest, nugi|lest, pahk|lest, samet|lest, sarv|lest, sule|lest, sügelis|lest, süüdik|lest, vesi|lest, võrgendilest.

lõpus ‹-e 4› ‹s›
‹hrl. pl.›
1. zool kalade jpt. veeloomade hingamiselund, mille abil hingatakse vees lahustunud hapnikku. Ahvena, vähi lõpused. Kalad aeti lõpustest, lõpuseid pidi varda otsa ja pandi suitsuma.
2. kõnek lõka; lõke [lõkme]. *See [= kirikhärra] tuleb talle oma toa uksel vastu, pikas mustas mantlis, valged lõpused lõua all .. M. Metsanurk.
3. vulg lõuapära; lõuad, molu. *Ja kui ta kuram mulle laenu ei anna, no siis ma tõmban talle sihukese kiilaka vastu lõpuseid, et ta haigutab kohe. A. Jakobson.

mere|hõbe
piltl (hõbedaselt helkivate kalade kohta). *Varsti olidki kalameeste väikesed alused siplevat merehõbedat täis .. H. Sergo.

natt ‹nata 23› ‹s›
riist vähkide püüdmiseks, hrl. puu- v. metallrõngale kinnitatud võrk, kahv. Läksin nattadega vähke püüdma. Laseb nata vette. Tõmban, tõstan nata välja. || sellist püünist meenutav varrega riist kalade tõstmiseks (sumbast, basseinist vm.). *.. siis muutus veepind valgetest kalakõhtudest kirjuks. Muudkui võta natt ja korja kokku. H. Sergo.

nekton ‹-i, -it 2› ‹s›
zool avavees elavate hästi ujuvate loomade (peam. kalade) kogum, ujum

parv ‹-e 22› ‹s›

1. samast liigist lindude, putukate v. kalade suurem kogum. Kuldnokkade, pääsukeste, varblaste parv. Partide korratu, põgenev parv. Rohutirtsude parved. Parv käratsevaid kajakaid. Rändlinnud kogunevad parvedesse, lendavad parve(de)s lõuna poole. Soo kohal keerles parvedena sääski. Tuli parv mänglevaid delfiine. Parv parves kinni läks kala lahtedesse kudema. || inimeste suurem korrapäratu kogum. Tööliste parv tehase väravate ees. Õnnetuspaigas tõukles uudishimulike parv. Plikatirtsud hoidusid parvena kokku, parve, olid parves õpetaja ümber. || (esemete kohta). Lennukite parv. Galaktikate, meteooride parved. Vastu tuli parv väikesi laevu ja kalapaate.
▷ Liitsõnad: delfiini|parv, haki|parv, hane|parv, heeringa|parv, hülge|parv, kajaka|parv, kala|parv, kure|parv, kärbse|parv, linnu|parv, luige|parv, maimu|parv, putuka|parv, räime|parv, särje|parv, sääse|parv, tirtsu|parv, tuvi|parv, vareseparv; inim|parv, laste|parv, meeste|parv, naiste|parv, poiste|parv, rahvaparv.
2. mets kinnitatult v. lahtiselt kõrvuti asuvate palkide kogum vees nende edasiujutamiseks. Suured metsamaterjali parved. Aeglaselt venisid parved puksiiri järel. Kevadise suurvee ajal lasti parved jõge mööda alla. Mehed tõmbasid parvest palke pootshaakidega kaldale.
▷ Liitsõnad: palgiparv.
3. veetav, veevoolu v. inimjõu abil liikuv kõrvuti asetatud palkidest, ujukeist vm. koostatud veesõiduk. Rontidest ja lattidest kokkuklopsitud omatehtud parv. Vedasime parvega jõeäärsest luhast heinu. Vaenlane ületas jõe kiiruga ehitatud parvedel. Puksiiri järel liikus suur raskelt koormatud parv. Hüppasime kõikuvale parvele, et pärivoolu alla sõita. Parvedele ehitatud elamud. || teed katkestavast veekogust inimeste ja veokite ülevedamiseks kasutatav kindlal liinil ühest kaldast teise liikuv alus. Üleveotross katkes ja vool kandis parve jõesuudmest välja. Autod sõitsid parvele, mis viis nad jõe teisele kaldale.
▷ Liitsõnad: kõrkja|parv, palk|parv, pontoonparv; pääste|parv, üleveoparv.

poise ‹18› ‹s›
zool peam. kompimis- ja maitsmiselundina toimiv jätke mõnede kalade suu ümbruses. Rippuvate poisetega vingerjas. Sägal on ülamokal kaks pikka ja alalõual neli lühikest poiset.

pujus ‹-e 4› ‹s›
kal mõrra v. rüsa lehtrikujuline kitsend, mis takistab kalade tagasipääsu, neel (6. täh.) Mõrra kere ja pujus. Kahe, nelja pujusega mõrrad.

pulma|aeg
pulmade aeg. a. Pulmaajast kapis rippuv ülikond. b. (loomade paaritumisaja, kalade kudemisaja kohta). Koertel on pulmaaeg. Paljude kalade pulmaaeg on kevadel.

pulma|rüü

1. pulmarõivas. Pruudi valge pulmarüü. Pulmarüüs kaasitajad.
2. zool paljude (isas)loomade, eriti kalade ja kahepaiksete sigimisaegne kuju ja ere värvus; lindudel sama, mis hundsulestik. Kudemisajal kannavad vimmad värviküllast pulmarüüd. Harivesiliku pulmarüü on hambulise harjaga. Isaste rabakonnade lasuursinine pulmarüü. Metsisekukk heidab endalt toreda ja kauni pulmarüü.

põks ‹-u 21› ‹s›

1. kerge löök; seda saatev heli. Poiss andis litrile hokikepiga paraja põksu. Kostsid nõrgad põksud.
2. ‹ainsuse väliskohakäändeis adverbilaadselt› murd jääalune kalapüük kalade uimaseks põrutamisega. *Talviti noore jää ajal võtsid kasuveljed mind põksule ühes. H. Sergo.

põru|nui
etn pika varrega puust nui kalade uimastamiseks löögiga vastu õhukest jääd (põrutamispüügil)

püügi|laev
kalalaevastikku kuuluv, kalade, mereloomade jt. meresaaduste püüdmiseks kohandatud laev. Püügilaevad ja töötlemislaevad. *Kopp liikus usinalt püügilaeva ja baasi [= baaslaeva] vahet, iga täis mahutas tonni. J. Kello.