[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kahvel1 ‹-vli, -vlit 2› ‹s›

1. kahe- kuni neljaharuline riist toidu söömiseks ja serveerimiseks. Roostevabad kahvlid. Kolme-, neljaharuline kahvel. Kasutab söömisel nuga ja kahvlit. Tõstis kahvliga lihatüki taldrikule.
▷ Liitsõnad: kala|kahvel, koogi|kahvel, tordikahvel; aadamakahvel.
2. teat. kahe haruga detail mõnel masinal, sõiduriistal. *Tal [= jalgrattal] on küll vänt katki ja kahvlil mõra sees. R. Lahi.
▷ Liitsõnad: esi|kahvel, tugikahvel.
3. kõnek (males:) olukord, kus ratsu tulistab korraga kaht vigurit. Kahvlit panema, saama.

kahvel2 ‹-vli, -vlit 2› ‹s›
mer purjelaeva masti küljes olev kaheharuline põikpuu, mille külge kinnitatakse kahvelpurje ülaäär