[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kahtlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. arvamine, et miski ei pruugi tõele vastata, millegi küsitavaks, ebakindlaks pidamine; kahtlustus. Asi ei ärata kelleski vähimatki kahtlust. Et nii läheb, selles pole mingit kahtlust. Tekib tõsine kahtlus, kas meil jätkub raha. Mul on kuri kahtlus, et siin on midagi korrast ära. Mõnikord tekkisid kahtlused oma võimetes. Südant näris piinav, tume kahtlus. Antsu vaevasid kahtlused, kas ta ikka toimis õigesti. Avaldati kahtlust, et äkki ta ei tulegi. Eriteadlaste järeldused ei tekitanud kahtlusi. Ekspeditsiooni tulemused panevad, seavad senised seisukohad kahtluse alla. Suhtus võõrasse umbusu ja kahtlusega. Sina oled kahtluse all, väljaspool kahtlust. Ta sattus kahtluse alla. Temal lasub raske kahtlus. Kahtlus kuriteos langes ühele noorukile.
▷ Liitsõnad: mõrva|kahtlus, vähikahtlus.
2. kahevahelolek, kõhklus. Hinges kees kahtlus: kas minna või mitte.