[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kahtlane ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. kahtlusi äratav, kahtlema v. kahtlustama panev; mitteusaldatav v. umbusaldust äratav. Kahtlane üritus, ettevõtmine. Kahtlased faktid. Kahtlase puhtusega anum. Enam kui kahtlase väärtusega kaup. Äärmiselt kahtlane isik, tüüp. Kahtlase välimusega mees. Tema käitumine tundub kahtlasena. Iga kahtlane sõiduk peeti kinni. Eksperiment andis kaunis, üsnagi kahtlasi tulemusi. Ukse tagant kostis kahtlasi hääli, kahtlast krabinat. Kogu lugu, asi näis kahtlane olevat. Ma ei märganud midagi kahtlast. Ilm on nii kahtlane – äkki hakkab veel sadama. Kahtlane, kas ta tuleb. See, et ta kooli lõpetab, muutub päev-päevalt kahtlasemaks. Kahtlane 'midagi halba oletama panev' köha. Kahtlased sümptomid, haigusjuhud. *Sild oli kahtlane – katteks tahutud propsid paistsid küll uued, aga talad seevastu üsna pehkinud. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: haigus|kahtlane, vähikahtlane.
2. (moraalses mõttes) halva kuulsusega v. taunitav. Viibib kahtlases seltskonnas. Kahtlaste elukommetega naine. Tema pool käisid musta äri ajajad ja muud kahtlased mehed. See oli kahtlase kuulsusega kõrts. *Siis aga kuulsin, et ta ühes kahtlases afääris oli vahele jäänud .. J. Semper.
3. van kahtlev; kahtlustav. *Mida kahtlasem ja kartlikum mõni [raha] andma oli, seda enam tungis juut vasta .. J. V. Jannsen.