[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kadunu ‹1› ‹s›

1. surnu, lahkunu. Mälestagem kadunut leinaseisakuga. Peietel räägiti kadunust ainult head. Kadunu viimne soov täideti. Käis kalmistul oma kallite kadunute kalmul. *On mindud Märdist venda, kadunut, kalmistule viima .. M. Metsanurk.
2. (teadmata) kadunud isik (v. loom). Surnute ja teadmata kadunute nimestik oli pikk. *.. pani toidu ülejäägi lõõrikappi sooja, kuni kadunu nähtavale ilmub. M. Raud.