[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

järje|kord [-korra]

1. järgnemise, reastumise kord, kus igal asjal, nähtusel vm. on oma kindel koht. Õige, vale, tavaline, vastupidine järjekord. Tööoperatsioonide, lahendustehete järjekord. Sõnade järjekord lauses. Sedelid on kartoteegis paigutatud tähestikulisse järjekorda. Teoses pole sündmuste ajalisest järjekorrast kinni peetud. Lubage, et räägin kõigest järjekorras. Tööd on nii palju, et ei tea, mida esimeses järjekorras 'kõigepealt, ennekõike, esimesena' teha. Alles viimases järjekorras 'kõige viimasena, pärast (kõiki) muid' hoolitses ta enese eest.
▷ Liitsõnad: pöördjärjekord.
2. kellegi v. millegi koht mingis reastuses, järjestuses; aeg, millal kellelgi on õigus v. võimalus midagi teha, saada vm. Varsti jõuab järjekord minuni. Lahkusin, jõudmata oma järjekorda ära oodata. Pean ennast hambaarsti järjekorda registreerima. Enne pesen tassid, siis tuleb taldrikute järjekord.
▷ Liitsõnad: eelisjärjekord; esinemis|järjekord, stardijärjekord.
3. inimeste rida, kes ootavad midagi (millegi saamist, vastuvõttu jne.). Järjekorras seisma, ootama. Väljaspool järjekorda, ilma järjekorrata. Astusin järjekorra lõppu. Piletikassa ees oli pikk järjekord. Ärge tungelge, võtke järjekorda! Sa mine ajalehte ostma, ma võtan seni poes järjekorra (ära) 'seisan järjekorda, panen järjekorras koha kinni'. Ma käin korraks ära, hoia mulle järjekorda! Pidage järjekorda, ärge tulge väljastpoolt vahele!