[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

juhuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
juhusest olenev, juhuse tõttu toimuv v. olemasolev. Juhuslik sündmus, nähtus, asjaolu, kokkusattumus. Juhuslik tutvus, külastus, leid, (eba)õnnestumine. Juhuslik möödamineja, vastutulija, reisikaaslane. Juhuslik töö, teenistus, sissetulek. Tuba oli sisustatud juhuslike esemetega. Sai surma juhuslikust kuulist. Ehk pääseme edasi juhusliku autoga, küüdiga? Juhuslik mõttevälgatus, uid. Püüdis lugu taastada juhuslike pudemete, jutukatkete järgi. Avage raamat juhuslikul leheküljel! Kontserdi palade valik tundus juhuslik. Selleks tööks ei saa juhuslikke inimesi kasutada. Ei ole juhuslik, et need taimed on hakanud just siin kasvama. Selle probleemi uurimine on siiani kandnud üsna, vägagi juhuslikku iseloomu.