[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

avar ‹-a 2› ‹adj›

1. kaugele, kaugusse ulatuv; lai. Avarad põllud, väljad, niidud, lagendikud. Avar stepp. Jõudsime lahest välja avarale merele. Tornist avanes avar vaade ümbrusele. Avarad kaugused kutsuvad. Noortele on lahti avar maailm. *Ja soo kohal oli taevas lõpmata avar, lage, mõõtmatu. R. Roht.
2. ruumikas, lai, suur. Avarad toad. Sai avarama korteri. Avarate uste ning akendega saal. Tagauksest pääseb avarasse hoovi. Avarad puiesteed ja tänavad. Heledad tapeedid teevad ruumi nagu avaramaks. *Köök oli avar nagu karjakoppel .. L. Tigane. || (rõiva v. jalatsi kohta:) (küllalt) lai, lahe. Avar kleit, pluus. Kuub, mantel on avaraks jäänud. Avara kaelusega särk. Avara dekolteega õhtukleit. Saapad osta avarad. *Ja suvine riie pidi avar olema, muidu ei pääseks õhk ligi. O. Luts.
3. mitmekülgne, laia haardega; (kõike) mõistev, arusaav, salliv; võimalusterikas. Konverentsi temaatika on avar. Avara silmaringiga inimene. Imetleti tema avarat mõistust. Nüüd on avaramad võimalused õppimiseks. Avara hingega, avara südamega inimesed. Otsisime avaramaid olusid.

konts ‹-a 22› ‹s›

1. tugiosa jalatsi kanna all. Madala, kõrge kontsaga kingad. Sõdurisaabaste rautatud kontsad. Kingadel on kontsad viltu tallatud. Konts jäi kivi taha kinni. Saapal tuli konts alt ära. Lõi kontsaga vastu maad.
▷ Liitsõnad: kinga|konts, saapakonts; krookel|konts, plokk-|konts, tikk-|konts, võlvikkonts.
2. kõnek kand. *Kogu kindrali kaaskond seisis tikksirgelt, kontsad koos.. R. Lahi. *Noorem koer, Poisu, pureb siga kontsast.. J. Lapp.

laba ‹11› ‹s›

1. tööriista, eseme vm. lai ja lame osa. Aeru, mõla, labida, hokikepi, kirve laba. Kolmnurkse labaga pottsepakellu. Leht koosneb labast ja rootsust. Udusule tüvik ja laba. || lai lame, mõnikord tiivakujuline tööorgan v. selle osa seadmetel ja masinatel. Vesiratta, turbiini, rootori, tiiviku labad. Ventilaatori labad tiirlesid. Pöörlevate labadega sõukruvi. Vana rataslaev pladistas oma labadega vett.
▷ Liitsõnad: aeru|laba, lehe|laba, propelleri|laba, sule|laba, tiiva|laba, turbiinilaba.
2. jala- v. käelaba; neid kattev suka, jalatsi v. kinda osa. Soki, suka, kinda laba. Sukkadele kooti uued labad. Parema, vasaku käe laba. Vana sääriku laba. *Ta ristluudele vaheliti pandud käed vajusid lahti, parema laba tegi nõutu liigutuse. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: kinda|laba, saapa|laba, sukalaba.
3. kõnek abaluu piirkond; lihakehal labatükk. Rind, külg ja laba. Lamba laba. Labast valmistatud sink.
4. mets kirve vm. terariistaga tekitatud tüvevigastus. Labad ja sälgud.

leng ‹-i 21› ‹s›

1. (ukse- v. akna)piit. Aknaraamid, uksed koos lengidega. Uksehing hakkas pehkinud lengis logisema.
2. jäikust tagav osa jalatsi talla ja pinsoli vahel

ninats ‹-i 2› ‹s›
jalatsi pealsete eesosa, ninaosa, pits. Lahtistel jalatsitel puuduvad ninats ja kapp.

pits4 ‹-i 21› ‹s›

1. jalatsi ninaots
2. kõnek õngeridvale vastupidavuseks külge kinnitatav vetruv peen ots. Pani õngeridvale vetruva pitsi otsa.
▷ Liitsõnad: ridvapits; korstnapits.

plast|nahk
jalatsi tallanaha plastne asendaja

pool|tald
jalatsi talla päkaosa tugevdav nahast, kummist vm. materjalist kiht. Kingsepp lõi saabastele uued pooltallad alla.

pööv ‹-a 22› ‹s›
jalatsi esitükk. Kinga pööv ja tagus. Saapa pööv ja sääris.

rupsik1 ‹-u 2› ‹s›
(hrl. nahast) paik jalatsi tallal v. kontsal. Kingsepp lööb saabastele rupsikud alla.

sise|tald
lahtine tald jalatsi sisse panemiseks. Kinga, saapa sisetald. Nahast, vildist sisetallad. Kannab jalatsites vahetatavaid sisetaldu. Ortopeedilised sisetallad. Kumerusega sisetallad lampjala jaoks.

suusk ‹suusa 22› ‹s›

1. paarina kasutatav, hrl. puidust pikk ja õhuke üles kaarduva esiosaga lauake, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab lumel edasi liikuda; endisaegne puust mitmesuguse kujuga vahend lumel v. pehmel pinnasel liikumiseks. Paar suuski. Pikad, lühikesed, kitsad, laiad suusad. Puidust, plastmassist suusad. Kihilised, liimitud suusad. Tal on vanaaegsed raiutud ninaga haavapuised suusad. Kas lähed suuskadega või jalgsi? Panime suusad alla ja sõit läks lahti. Sahistab suuskadel kodu poole, kooli, mööda metsi. Suusad libisesid hästi. Murdsin kukkudes suusa. Võistlejad tulid finišisse suusk suusas 'üliväikese vahega'.
▷ Liitsõnad: hüppe|suusk, küti|suusk, laste|suusk, murdmaa|suusk, mäesõidu|suusk, plast(ik)|suusk, puu|suusk, rahva|suusk, rull|suusk, slaalomi|suusk, spoon|suusk, vee|suusk, võistlussuusk.
2. mingi suuska v. jalast meenutav v. selle funktsiooniga detail, alus vm. Jääle maandumisel murdus lennuki parempoolne suusk.
▷ Liitsõnad: raamsuusk.

säär ‹-e, -t 34› ‹s›

1. (inimesel:) jala osa põlvest pöiani; (loomal:) jala osa reiest käpani v. kannani; (linnul:) reie ja varvaste vaheline jala osa; (putukal:) reie ja käpa vaheline jala osa. Sirged, kõverad, peened, jämedad sääred. Ilusate sihvakate säärtega neiu. Eidel sääred nagu sambad. Laps jooksis sääri välgutades nurga taha. Sukk liibub tihedasti sääre külge, ümber sääre. Ta sai säärest haavata. Tüdruk tantsis paljaste säärtega, palja sääri. Kuri koer võib võõrale säärde (kinni) karata, hambad säärde lüüa. Vesi ulatub poolde säärde, on poole sääreni. Seelik on vaevalt poolde säärde, on pooles sääres. Kohati sumasime poolest säärest (saadik) vees, lumes. Pikkade peente säärtega hobune, kits. Linnu säärest on nähtav ainult alumine osa. Ritsika, mesilase säär. | piltl. Noorele autorile kargas nii mõnigi kriitik säärde 'ründas ägedalt'. *.. [niidumasina] vikat hakkas tärisedes heledaks pleekinud kõrrele säärde. S. Ekbaum.
▷ Liitsõnad: jalasäär.
2. säärt (1. täh.) kattev rõivaeseme v. jalatsi osa; (pikkade sukkade v. pükste puhul :) alates pahkluust kogu jalga kattev rõivaeseme osa; (lühikeste pükste kohta:) reit kattev osa. Säärega saapad 'säärsaapad, säärikud'. Pika, lühikese, laia säärega saapad. Kõrge säärega botikud. Ühe saapa säärel on paik. Setu mehed kandsid kirjatud säärtega sukki. Vatipükste sääred pisteti viltidesse. Ojast läbi minnes peab pükste sääred üles keerama. Lõikas teksadel sääred päris maha. Bermuudapükste sääri täiendab käänis.
▷ Liitsõnad: püksi|säär, saapa|säär, suka|säär, vildisäär.
3. miski kujult v. ülesandelt säärt (1. täh.) meenutav. Tangide, sirkli sääred. Pika säärega õngekonks. Võtme, ankru säär. Karburaatormootori kepsu, klapi säär. Kultivaatori käpp kinnitatakse sääre abil raami külge. || maasäär. Sõrve, Kura säär. Poolsaar lõpeb pika kivise säärega. Paat sõitis ümber sääre otsa.
▷ Liitsõnad: laesäär; kruusa|säär, liivasäär.

tald ‹talla 23› ‹s›

1. jala v. käpa alumine pind. a. (inimesel). Poisi paljad tallad. Torkas naela talda, tallast läbi. Talla alla tulid villid. Talla alt sügeleb. Enam ei käinud ta kikivarvul, vaid astus täie tallaga. Mõõdab külalist pilguga ülalt alla, pealaest taldadeni. Üle mitme aasta tundsid kapteni tallad jälle kodumaa pinda. Rütmikas lugu pani tüdrukul tallad kihelema (tantsukihu kohta). Nüüd on vaenlasel tallad tulised (kiire põgenemise kohta). Tegi petisele tuule taldade alla 'ajas petise minema'. Juhan olevat naise talla all 'naise ülemvõimu all'. *Mõõgata kangelane pillas ehmatuse pärast kivi maha ja näitas, et tal jalgade all tallad olid. E. Bornhöhe. b. (loomal). Ilvese tallad on karvased. Karu toetub kõndides tallale. Tigu roomab ja liugub tallal. Hüdra, mollusk kinnitub tallaga pinna külge.
▷ Liitsõnad: jalatald; sarvtald.
2. labajala alumist pinda kattev ja kaitsev jalakatte v. jalatsi osa; sisetald. Suka, soki, põlviku tald. Paksu, õhukese tallaga kingad. Tennisel on riidest pealsed ja kummist tallad. Tallad on läbi kulunud, lahti, irvakil. Laseb kingsepal saabastele uued tallad alla lüüa. Väljast tulles peab tallad hoolega puhtaks kaapima. Lumi krudises taldade all. Säärikutel oli õrn kriuks tallas. Lampjalgade puhul kantakse kumerusega taldu. Pani kummikutesse lambanahast tallad.
▷ Liitsõnad: kinga|tald, saapa|tald, soki|tald, sukatald; kautšuk|tald, kork|tald, kummi|tald, nöör|tald, puutald; pool|tald, vahetald; platvorm|tald, täistald.
3. millegi kandev pind v. osa. a. töö- v. tarberiista alumine pind v. selle alla löödud liist. Saanijalase tald. Rautatud taldadega kelk. Parema suusa tald on hülgenahast. Sepp lõi reele tallad alla. Purjelaeva kiilu alla löödi puust või rauast tald. Taldadel kiikuv häll. Kumera tallaga rupphöövlid. b. tööriista alus; tugi, mille abil masin vm. seadeldis paigaldatakse. Aiaadra tald. Sammuva ekskavaatori tald. Kombaini kopeeriv tald. Võrguhark toetub tallale. c. (muul esemel v. moodustisel). Vundamendi tald 'taldmik'. Mõõdeti tammi talla laiust. Meri pole suutnud kivitarade taldu paigalt nihutada. Rannajää tald.
▷ Liitsõnad: jalase|tald, kelgu|tald, laeva|tald, paadi|tald, ree|tald, saani|tald, suusa|tald, uisu|tald, vokitald; presstald.

talla|alune

1. ‹s› jalatald; jalatsi tald. Liiv kõditas paljaid tallaaluseid. Jänes pistis plehku, nii et tallaalused välkusid. Enne sisseastumist kraabib hulk aega tallaaluseid. Tallaalused on suurest käimisest tulised. *Kui sa nii ei räägi, nagu käsin, teen sul varsti tallaalused tuliseks! A. Taar. || jalgealune. Käib soos mööda õõtsuvat tallaalust. Keskpäeval oli tallaalune rannal lausa tuline. | piltl. Pettur tundis tallaaluse tuliseks 'olukorra ohtlikuks' minevat ning laskis jalga.
2. ‹s› piltl (kellegi valitsuse all oleva inimese kohta). Mehest oli saanud naise tallaalune.
3. ‹adj› talla all olev. Tallaalune nahk oli kõvenenud. Kinga tallaalused detailid.

talla|kumm
jalatsi tallaks kasutatav kumm. Mikropoorne tallakumm.

tegu|mood [-moe]

1. väljanägemine, väline ilme v. olek; käitumis-, teguviis. Väärika tegumoega vanahärra. Umbuskliku tegumoega sell. Vaatas ringi teeseldult ükskõikse tegumoega. Uus kleit andis tüdrukule hoopis teise näo ja tegumoe. Mehe hääl ja tegumood ajavad hirmu peale! Midagi võõrastavat on ta välimuses ja tegumoes. Tragi tegumoega naisterahvas. *Sepp polnud kuri ei iseloomu ega tegumoe poolest, aga pisut karm oli ta küll. R. Sirge. *Tal on selline tegumood otserünnakuga inimesi segadusse ajada. K. Saaber.
2. rõiva, jalatsi vms. üldilme (silmas pidades lõiget, siluetti, töötlusviisi jms.), fassong, vorm; mood. Range, vaba tegumoega kostüümid. Sportliku tegumoega jakk. Pehme tegumoega avarad mantlid. Sajandialguse, ajatu tegumoega pluus. Lasterõivaste tegumood olgu lihtne. Tegumoelt ei erinenud poiste kampsunid tüdrukute omadest. Müügil on mitmes tegumoes, mitme tegumoega seelikuid. Suvekingade tegumoes pole aastaga suurt midagi muutunud. || (muude esemete kohta). Vana tegumoega tööriistad. Idamaise tegumoega pistoda. Mööblieseme tegumood oleneb tema osade suurusest ja kujust.
3. keel verbi grammatiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda alusega. Isikuline, umbisikuline tegumood.

teks1 ‹-i 21› ‹s›
väike nael, millega jalatsi pealne kinnitatakse pinsolile

uisk1 ‹uisu 21› ‹s›
alt teravate kantidega jalas, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab jääl liuelda; see koos uisusaapaga. Puust, metallist uisud. Õhukese teraga uisud. Teravad, nürid uisud. Uiske teritama. Kruvis uisu saapa külge. Paneb uisud alla. Poisid kihutavad uiskudel mööda jõge. Teeb uiskudel uhkeid kaari, ringe. Tunneb end uiskudel ebakindlana. Uiskudega sõitma. Proovisime tiigil uusi uiske. Lapsed läksid liuväljale, uisud õlal. Jäähallis on võimalik uiske laenutada. *„Täna võib Emajõele uisku jooksma minna,” tuli Elgasele mõte. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: puu-uisk; hoki|uisk, ilu|uisk, kiir|uisk, rulluisk.

vahe|tald
jalatsi talla ja sisetalla vaheline kiht mingist materjalist

varvas ‹varba 19› ‹s›
üks inimese jalapöia viiest lülidega esiosast. Suur, väike varvas. Esimene, teine varvas. Kõverad, muhklikud varbad. Tite roosad varbad. Varvas sai haiget. Lõi palja varba vastu kivi ära, lõhki. Varvas vaatab katkisest sokist välja. Külm näpistas varbaid, võttis varbad ära. Varbad külmetavad. Pani varbad pliidisuu ette sooja. Katsub varbaga vett. Külm vesi võttis, tõmbas varbad kangeks. Astus naabrile varba peale, varbale. Ära talla, tallu mu varvastel! Astub, käib, seisab varvastel, varbail. Tõuseb varvastele, et paremini näha. Tüdrukuke sibab paljaste varvastega 'paljajalu' kodu poole. Jookse sinu pärast või varbad villi! Kingad käivad varvastele. Varvaste vahel on ekseem. Kolmesammupolkat tantsitakse täistallal, hüplevpolkat varvastel. Poiss on sõjakust varvasteni täis 'on väga sõjakas'. Ta on pealaest suure varbani kättemaksuhimu täis. Oli veel hiljaaegu kõbus, aga siis ajas varbad sirgu 'suri'. || looma jäseme vastav osa. Jänese esijalad on nelja, tagajalad viie varbaga. Krokodilli varbad on varustatud ujunahaga. Varese varbad. Varane lind luiskab nokka, hiline nokib varbaid. || suka, soki, jalatsi varbaosa. Saapad on varbast kitsad. Sukk jookseb varbast.
▷ Liitsõnad: suurvarvas; kanavarvas; titevarbad.