[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jälitama ‹37›
taga ajama, (luurates, nuhina) kannul käima. Kütid jälitavad põtra. Ilves tavaliselt saaki ei jälita. Põgenikke jälitati juba kolmandat päeva. Varas märkas, et teda jälitatakse. | piltl. Ekspeditsiooni jälitasid lakkamatud lumetormid. Teda jälitas nälg, puudus, ebaõnn. Piinavalt jälitavad mõtted, kujutlused. *Pikkamisi vaikis ka Reinu südametunnistus, mis teda algul visalt jälitas ja vaevas. O. Tooming. || taga kiusama. Tsaarivalitsus jälitas pidevalt töölisajakirjandust. || sõj taanduvale vastasele selle lõplikuks purustamiseks peale tungima. Asuti vaenlast lääne suunas jälitama.