[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadress ‹-i 21› ‹s›

1. sihtkohta (ning adressaati) osutav tekst postisaadetisel, telegrammil vms.; isiku elupaiga v. asutuse asukoha osutus. Halvasti loetav, puudulik aadress. Kodune, töökoha aadress. Sihtnumbrita (postiindeksita) aadress. Anna, jäta, ütle mulle oma aadress. Kuidas su aadress on? Olen koolivenna aadressi unustanud, ära kaotanud. Saatja aadressi ümbrikul polnud. Mul ei ole Jaani uut aadressi. Kas keegi teab Tallinna Kaubamaja aadressi? Korterinumber polnud aadressil õige. Saatke kiri aadressil Tallinn, Sakala 3. || piltl (kirjutise, teose, kriitika vms. objektist rääkides). Üldsõnaline ja aadressita kriitika. Arvustus õigel aadressil. Vaenlase aadressil sadas ähvardusi. Ülistustega võitja aadressil ei oldud kitsi. Kiitvaid sõnu öeldi tehase uudistoodangu aadressil.
▷ Liitsõnad: posti|aadress, telegrammiaadress.
2. info seadme, mälu pesa, võrgus oleva objekti vms. tähis
▷ Liitsõnad: meili|aadress, võrguaadress.
3. van (hrl. paljude allkirjadega pidulik) palve-, tänu-, märgukiri kõrgemale võimukandjale; auaadress. *Keisrile antud truualamliku aadressi teksti koostas Veske .. F. Tuglas.

ainu|isikuline
ainult ühe isiku poolt teostatav; ainult ühes isikus kehastuv. Ainuisikuline juhtimine, otsustamine. USA-s on president täidesaatva võimu ainuisikuline juht.

akronüüm ‹-i 21› ‹s›
sõnade algustähtedest moodustatud ning sõnana häälduv nimetus, isiku- v. kohanimi, näit. NATO, aids, laser jne.

allonüüm ‹-i 21› ‹s›
keel isiku- v. kohanime variant, rööpnimi. Côte d' Ivoire'i allonüüm on Elevandiluurannik.

alluma ‹37›

1. ametialaselt, hierarhiliselt kellegi võimu v. juhtimise alla kuuluma. Pearaamatupidaja allub vahetult ettevõtte juhile. Linn allus siis Taani kuningale. Ministeeriumile alluv asutus. || teat. isiku v. asutuse võimkonda kuuluma. Avalik-õiguslikud vaidlused alluvad halduskohtule.
2. kuuletuma, end juhtida laskma, alistuv olema. Tuleb alluda koolikorrale, distsipliinile, eeskirjadele, seadustele. Noored ei taha vanemate soovidele, nõudeile, korraldustele alluda. Kohtunikud alluvad ainult seadusele.
3. millegi mõjule, toimele aldis olema. Areng allub kindlatele seaduspärasustele. Monosahhariidid alluvad kergesti leeliste toimele. Ravile raskesti alluv haigus. Tahtele alluvad lihased.

apoteoos ‹-i 21› ‹s›

1. kangelase, valitseja jumalustamine ning sellega seotud kombetalitus Vana-Kreekas ja -Roomas
2. mõne sündmuse, isiku v. idee (avalik) ülistamine. Poeem on apoteoosiks revolutsioonile.
3. etenduse, kontserdi vms. pidulik lõpp-pilt v. osa, milles ülistatakse rahvast, kangelast, õigluse võitu jne. Ooperi, filmi apoteoos.

arengu|romaan
kirj isiku arenemist kujutav romaan

arhiiv ‹-i 21› ‹s›

1. asutus v. asutuse, ettevõtte, organisatsiooni osakond, kus säilitatakse praktilise v. teadusliku väärtusega dokumentaalseid materjale. Dokumendid anti arhiivi, dokumente säilitatakse arhiivis. Arhiividest andmeid koguma. Tehase, ministeeriumi, instituudi arhiiv.
▷ Liitsõnad: filmi|arhiiv, heliarhiiv; kesk|arhiiv, linna|arhiiv, riigiarhiiv.
2. teat. asutuse v. isiku tegevuse käigus kujunenud dokumentaalsete materjalide kogu; arhiivifond. „Sakala” arhiiv. Vana professori rikkalik, kuid korraldamata arhiiv.
▷ Liitsõnad: keele|arhiiv, murde|arhiiv, rahvaluulearhiiv.

arhiivi|fond
koos hoitavad omavahel loogiliselt v. ajalooliselt seotud, eriti asutuse v. isiku tegevuse käigus kujunenud dokumentaalsete materjalide kogu arhiivis

ausus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as aus (1. täh.)) Kellegi ausust proovile panema, kontrollima. Kas on kahtlusi, kas kahtled tema aususes? Ta on ausus ise. Ausus on tal lapsest saadik veres.
2. van kõnetlussõna kõrgemast seisusest v. kõrgel ametikohal oleva isiku poole pöördumisel. *.. uksel seisis käskjalg. „Telefonogramm, teie ausus ... Nõutakse roodu.” A. Kurfeldt (tlk).
▷ Liitsõnad: kõrgeausus.

autasustatu ‹1› ‹s›
(hrl. autasustatud isiku kohta). Õnnitleti autasustatuid.

autentimine ‹-se 5› ‹s›
info isiku v. mingi toimingu identsuse automaatne kontroll

autobiograafia ‹1› ‹s›
isiku enda kirjutatud elulugu. Kirjaniku autobiograafia. Kirjutab autobiograafiat.

avaldus ‹-e 5› ‹s›

1. avaldumine; millegi avaldu(mi)s- v. väljendu(mi)svorm, ilming; ‹hrl. liitsõna järelosana› avaldamine. Elu oma mitmepalgelistes avaldustes. Kreutzwald piitsutab „Kilplastes” rumaluse ja juhmuse avaldusi. Arhitektuur materiaalse kultuuri ühe avaldusena. Psüühika on ajutegevuse avaldus. Meie suure lugupidamise avalduseks.
▷ Liitsõnad: armastus|avaldus, armu|avaldus, arvamus|avaldus, au|avaldus, austus|avaldus, elu|avaldus, enese|avaldus, imetlus|avaldus, kaastunde|avaldus, kahetsus|avaldus, kahtlus|avaldus, kiidu|avaldus, lahkus|avaldus, lugupidamis|avaldus, meele|avaldus, mõtte|avaldus, nõrkus|avaldus, pahameele|avaldus, poolehoiu|avaldus, protesti|avaldus, rõõmu|avaldus, surve|avaldus, sõprus|avaldus, tahte|avaldus, tunde|avaldus, tunnustus|avaldus, tähelepanu|avaldus, tänu|avaldus, usaldus|avaldus, vaenu|avaldus, vaimustus|avaldus, viha|avaldus, viisakus|avaldus, õrnusavaldus.
2. dokument v. suuline ütlus, millega kodanik pöördub ametiasutuse v. -isiku poole, hrl. isiklikes asjus. Kirjalik, suuline avaldus. Avaldust kirjutama, esitama. Kui soovid töölt lahkuda, anna avaldus sisse. Avaldus seltsi, ühingusse astumiseks. Avalduste läbivaatamine, avaldustele vastamine.
▷ Liitsõnad: hagi|avaldus, lahkumis|avaldus, nõude|avaldus, pensioni|avaldus, sisseastumis|avaldus, sooviavaldus.
3. (ametlik) teadaanne, avalik seisukohavõtt. Valitsuse, Valge Maja avaldus. Pressikonverentsi algul tegi peaminister järgmise avalduse ..

daktüloskoopia ‹1› ‹s›
jur näpujälgi, sõrmemustreid (isiku identifitseerimise eesmärgil) uuriv kriminalistika haru

dialoog ‹-i 21› ‹s›
ka kirj kahekõne, kõnelus kahe v. mitme isiku vahel; vestlus, mõttevahetus. Tekkis, arenes vaimukas dialoog. Dialoog mikrofoni, kaamerate ees. Marguse ja Tiina dialoog. Riigijuhtide kontaktid ning dialoogid. *Tal [= Juulius Kilimitil] polnud aimugi, et siin toimus kaks dialoogi – üks, mida pidas tema oma naisega, ja teine, mida pidas naine Temaga .. K. Ristikivi. || kahekõne antiikkirjandusest lähtunud filosoofilise proosa žanrina. Platoni dialoogid.

Buridani eesel
(isiku kohta, kes kahe (võrdse) võimaluse vahel valida ei oska). *Buridani eeslina olen ma nende kahe vahel ahastanud – ja ma võin, kui soovin, nälga surra. F. Tuglas.

nagu eesel kahe (heina)kuhja vahel
(isiku kohta, kes kahe (võrdse) võimaluse vahel valida ei oska). *Mis sa nüüd oskad ette võtta?! Olin nagu eesel kahe heinakuhja vahel – kas valada jahu tagasi või mitte? R. Vaidlo.

enese|kordamine ‹-se 5› ‹s›
isiku enda poolt varem öeldu v. tehtu kordamine. Kunstnik ei suutnud vältida enesekordamist.

enese|leidmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
iseendas selgusele jõudmine; isiku- ja omapära saavutamine käitumises, loomingulises töös jm. Nooruki järkjärguline eneseleidmine. *.. Pariisi aastad on Koordile eneseleidmise ja loomingulise küpsemise aastateks. L. Gens.

favoriit ‹-riidi 21› ‹s›

1. (mõjuka isiku) lemmik, soosik, armualune. Kuningas andis oma favoriidile hertsogitiitli. Louis XIV favoriidid.
2. kõige rohkem võiduvõimalusi omav võistleja v. võistkond. Tuli spartakiaadile favoriidina. Võrkpalliturniiril on favoriidid selgunud. Võistluste favoriit, mullune võitja, jäi kolmandaks. Edestas favoriidiks peetud võistlejat 40 sekundiga. Tõusis favoriitide kilda. Teine sõit tõi uue favoriidi. Favoriidid on vahetunud.
▷ Liitsõnad: maratoni|favoriit, sprindifavoriit; pea|favoriit, suurfavoriit.

garderoob ‹-i 21› ‹s›

1. riidehoiuruum, rõivistu. Kooli, teatri, kohviku garderoob. Andis ülerõivad garderoobi. Rahvas tungles garderoobis. Garderoob oli palituid ja kübaraid kuhjaga täis.
2. ühe isiku (kõik) riided, rõivatagavara. Kehv, rikkalik, maitsekas garderoob. Garderoobi täiendama, uuendama. Terve ta garderoob mahub ühte kohvrisse. *Ega Helmil ole suurt garderoobi, ta peab oma kleite kandma mitu aastat. R. Roht.
▷ Liitsõnad: puhkuse|garderoob, põhi|garderoob, reisi|garderoob, suve|garderoob, talvegarderoob.
3. teater näitleja(te) riietusruum teatris. Etenduse vaheajal puhkas peaosaline oma garderoobis.
4. teater teatrikostüümide hoiuruum; teatrikostüümid. *Garderoob [teatril] oli suur ja kostüümid heast, kallist materjalist ning vähe tarvitatud. P. Pinna.

geeni|varamu
rahvastiku isiku-, sugupuu-, tervise- ja geeniandmeid sisaldav andmekogu

hammas ‹hamba pl. illat hammastesse e. hambu(sse) pl. iness hammastes e. hambus pl. elat hammastest e. hambust pl. term hammasteni e. hambuni 19 ‹tugevaastmelised paralleelvormid esinevad mõnedes ühendites v. (pool)adverbiaalselt›› ‹s›

1. (luu)moodustis inimese v. looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks ja ka hammustamiseks. Hammaste tulek. Esimesed, tagumised, alumised, ülemised hambad. Kõverad, pikad, teravad hambad. Hooldatud, terved, lagunenud, vigased hambad. Valged, kollased hambad. Haige hammas. Hammas tuikab, pakitseb, valutab. Hambad on puseriti. Hammas tuli (suust) ära. Tal on eest kaks hammast ära. Hammast puurima, plombeerima. Peseb, puhastab hambaid. Pigistas valust hambad tugevasti kokku. Surub hambad leivasse. Räägib, pomiseb läbi hammaste. Liiv ragiseb hammaste all. Ta krigistas unes hambaid. Hambaid kiristama (vihast, viha väljendusena). Mööda, vastu hambaid tõmbama, virutama, andma, saama (näkku löömise kohta). Hambad lõgisevad, plagisevad, plaksuvad suus (hirmu, külma tõttu). Plagistas (hirmu, külma tõttu). hambaid. Koer lõi hambad säärde. Hunt lõgistas hambaid. Rebane ajas hambad irevile, näitab hambaid. | ‹mõnedes ühendites v. adverbiaalselt ka tüvega hambu›. Pani piibu hambu. Koeral on kont hambus. Võttis piibu hambust. Hambuni 'üleni, tugevasti' relvastatud, relvis, sõjariistus vaenlane. *Vastutulijad oma eeslite ja mänguponidega on hambuni märjad. J. Sütiste. | piltl. Külma, nälja hammas. Rooste hambad närivad masinaid. *Tee äärest tõusevad sambad, mis aastate hambaid ei karda.. F. Kuhlbars. *Las lõksutada, Anna ju viimaseid päevi neil hambus. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ala|hammas, ees|hammas, jääv|hammas, kuld|hammas, kunst|hammas, lõike|hammas, piima|hammas, puri|hammas, silma|hammas, taga|hammas, tarkus(e)|hammas, vale|hammas, ülahammas; kihv|hammas, kisk|hammas, mürgihammas; ajahammas.
2. terav, väljaulatuv tipp, sakk mingil tööriistal, masinaosal vm. Hammaste lõikamine, soveldamine. Sisselõikega hammas. Ekskavaatorikopa, freesi hambad. Teravate hammastega saag. Hammasrattal on mõned hambad kulunud. *..[kohvi]veski hammaste vahel purunes raginal põletatud kohviuba.. F. Tuglas (tlk). || sälk, täke. Höövliraud, kirvetera, nuga on hambaid täis.
▷ Liitsõnad: kruvi|hammas, sae|hammas, võllihammas; kaar|hammas, kald|hammas, kolmnurkhammas.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes isiku- ja taimenimetuses
▷ Liitsõnad: irv|hammas, nalja|hammas, tummahammas; hundi|hammas, nõiahammas.

heldus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. helde olemine; armulikkus; ant. kitsidus. Peremehe ootamatu heldus üllatas teenijaid. Meie esivanemad sõltusid looduse heldusest. *Iga luht ja aed ja väli / kevade heldust kuulutab. Jak. Tamm.
▷ Liitsõnad: südameheldus.
2. van viisakussõna auväärse v. kõrgemast seisusest isiku kõnetamiseks. *..aga kui Tema Heldus arvaks heaks heita pilku säämat [= paremat] kätt, siis näeks ta seal igirohelisi romantilisi puukesi.. J. Peegel.
3. esineb ehmatust, imestust, hädaldust väljendavates hüüatustes. Oh sa heldus! Heldus küll, kui kergelt sa elu võtad! *Taevane heldus! Kas niisugust lugu enne oli nähtud? L. Koidula. *Kurat käib maailma mööda. Oh sina issanda heldus! F. Tuglas.

häda|kaitse [-kaitse]
jur kaitse, millega tõrjutakse iseenda v. teise isiku vastu suunatud vahetut õigusvastast rünnet. Ületas hädakaitse piirid.

identiteedi|vargus
isikut tuvastavate andmete väärkasutamine, teise isikuna esinemine ilma selle isiku nõusolekuta. Virtuaalne identiteedivargus.

ihu|arst

1. valitseja, tähtsa isiku isiklik arst. Keisri, kuninga, tsaari ihuarst.
2. hrv arst, meedik (vastandatuna hingekarjasele). *Oma hingehädas olin ihuarstilt abi otsinud ja saanudki temalt kinnitust.. M. Metsanurk.

ikonograafia ‹1› ‹s›
kunst kindla isiku v. teema kujutamise reeglistik. Kristliku kunsti ikonograafia.

individuaalsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
teat. isikule v. nähtusele iseloomulik omaduste kogum, isiku- v. omapära. Inimese, poeedi tugev individuaalsus. Loomingu individuaalsus.

individualiseerima ‹42›
individuaalseks tegema, isiku v. nähtuse erijooni esile tõstma v. arvestama; omapäraste erijoontega varustama, erijuhtumile v. isikupärale kohandama v. seda silmas pidama. Õppetööd individualiseerima. Vastavalt haigusjuhule on ravi vaja individualiseerida. Individualiseeritud karakterid. Näidendi tegelaste kõne on hästi individualiseeritud.

isake(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. isa hellitav nimetus
2. endisaegses Vene olustikus austust väljendava sõnana kellegi tähtsa, juhtiva isiku v. vaimuliku kohta. Isake tsaar.

ise|valitsus
ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. Isevalitsuse kukutamine. Maha isevalitsus!

isiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. teat. isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev v. mõeldud. Isiklik raha, omand, vara. Isiklik auto, raamatukogu. Matkaja isiklik varustus. Oma isiklikus arhiivis hoiab ta ka kõiki saadud kirju. || teatavat isikut teenindav. Isiklik sekretär, autojuht, esindaja.
2. teat. isikule omane. Isiklik maitse, arvamus, veendumus. Isiklikud kogemused, muljed. Kellegi isiklik tublidus, võlu.
3. teat. isikusse puutuv, teda puudutav, riivav; tema huvidega seotud v. temale suunatud. Isiklik julgeolek, heaolu, hüvang, õnn. Isiklik huvi. Töötaja isiklik toimik. Isiklike dokumentide kaust. Ta unustas hoopis oma isiklikud mured ja vajadused. Perekonnasuhted pole ainult inimese isiklik asi. Ärge võtke seda isikliku solvamisena. Oli sul öelda mulle midagi isiklikku? Mul on Antsuga isiklikud arved õiendada. Ta hakkas igas arvustajas nägema oma isiklikku vaenlast. *Ainult ma ei mõista, mis õigusega tahate heita minu isikliku elu avalikkuse pureda? O. Tooming. || kellegi suhtes terav, ründav. *Valdur Pastak läks isiklikuks, nimetas mind argpüksiks.. V. Gross.
4. teat. isiku enda poolt vahetult tehtav v. tehtud, saadav v. saadud, kellestki lähtuv. Isiklik algatus, eeskuju. Isiklikust tööst saadud sissetulek. Kõrgushüppaja isiklik rekord. Eri maade teadlaste isiklikud kontaktid. Tegin seda isiklikul vastutusel.

isiku|kindlustus
maj kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teat. aja üleelamise, teat. elujuhtumi vms. puhul

isiku|kirjeldus
ka jur mingi isiku (näit. tagaotsitava) välimuse võimalikult täpne kirjeldus

isiku|kood
isiku ühest kindlaksmääramist võimaldav numbrikombinatsioon. Isikukoodiga dokument. Juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. Isikukoodi esimene number näitab isiku sugu.

isiku|lugu
isiku arengulugu

isiku|pära
isiku, tema tegevuse, loomingu vms. omapära, isikupärasus. Kordumatu isikupära. Kunstniku, helilooja, näitleja isikupära. Heliloomingu, portree isikupära. Teda võlus selle näo isikupära. Moekunstnik võtab arvesse ka rõiva kandja isikupära.

isikustuma ‹37›
isiku, elusolendi omadusi saama. Aja jooksul haiguse sümptomid isikustusid kurjade olendite näol.

jaoks ‹postp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

juhi|printsiip
põhimõte, mille järgi on otstarbekohane kogu võim koondada ühe isiku kätte

juubel ‹-i 2› ‹s›
tähtpäev, mida tähistatakse hrl. ümmarguse aastaarvu möödumisel isiku, asutuse, organisatsiooni sünnist v. tegevuse algusest v. mingi sündmuse toimumisest. Näitleja 30-aastase lavategevuse juubel. Valmistutakse kooli 75 aasta juubeliks. Eesti raamatu 450 aasta juubel. Tähistati kirjaniku 50 aasta juubelit. Pidas, pühitses oma esimest juubelit '50. sünnipäeva'. Tal tuleb varsti 20-aastase pedagoogitöö juubel.
▷ Liitsõnad: ameti|juubel, tööjuubel.

järele
I. ‹postp› [gen]
1. (ruumiliselt) taha. Asusin ritta tema järele. *Kui Väleküüs [= rebane] ..enam ei märatsenud, võttis tante Vilhelmine ta aeg-ajalt kettipidi enda järele ja viis teistessegi tubadesse jalutama. R. Roht.
2. osutab objektile, mida minnakse v. tullakse kusagilt saama, hankima, ära viima vms. Ema saatis poisi poodi leiva järele. Kassapidaja läks panka raha järele. Tulin oma raamatu, asjade järele. Auto sõitis linna ehitusmaterjali järele. Lippa tööle isa järele ja ütle, et tulgu kohe koju! Vanakurat tulnud ahne peremehe hinge järele.
3. osutab objektile, mida sirutatakse kuskilt võtma, haarama vms. Ulatas, sirutas käe raamatu järele. Sirutas käe juba ukselingi järele, kuid peatus siis. Kobas taskus tikkude järele. Sõdurid haarasid kiiresti püsside järele. *..karjamaal muutus rohi karedaks nagu tema järele asjatult ahmiva lehma keel. J. Saar. | piltl. *Normaalne ja terve inimene haarab instinktiivselt hea järele ja tugevatele toetudes muutub tugevamaks. J. Smuul.
4. osutab taotluste, soovide, igatsuste, vajaduste jne. objektile. Tal on tahtmine televiisori, uue korteri järele. Mehel käisid neelud õlle järele. Selle raamatu järele oli suur nõudmine. Rahval oli tung hariduse järele. Praegu on tungiv vajadus tööjõu järele. Tunneb otse füüsilist vajadust tegutsemise järele. Poisid olid nagu hullud selle tüdruku järele. Pidas end elumeheks, kelle järele naised jooksevad. Tundsin juba igatsust sinu järele! *Kõige ahnemad lämmastiku järele on liblikõielised taimed.. H. Kiik. *Majad kisendavad uute katuste järele. H. Sergo.
5. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille kohta midagi teada tahetakse. Ta küsis ka Aadu ja ta pere järele. Mis sa nuhid minu järele? Ta päris igas kirjas ema tervise järele. Olin kodust kaua ära olnud, seepärast pärisin kodukandi elu-olu järele. Peremees ei küsi selle järele, kas sulasele see töö meeldib või mitte.
6. osutab elusolendile v. olukorrale, kelle v. mille eest hoolt kantakse. Koduhoidjaks ja laste järele vaatajaks kutsuti üks vanainimene. Politseinikud valvavad korra järele. *Kõik me vaatame selle järele, et nad [= lapsed] pestud ja söönud oleksid.. L. Promet.
7. osutab ainele v. esemele, mille lõhn v. lehk on kellegi v. millegi küljes. Metsaalune lõhnas vaigu ja sambla järele. Pargis lõhnab sirelite ja jasmiinide järele. Haigla koridorid lehkasid kergelt arstimite, värske värvi järele. Mehe riided lehkasid tubaka, higi järele. Vanamees haises liikva järele. | piltl. Siin lõhnab kuriteo järele. *See lugu lõhnas juba nagu nöökimise järele! H. Väli.
8. osutab millelegi v. kellelegi sobivusele v. vastavusele. Mu töö on mulle meele järele. Ta püüdis kõikidele meele järele olla. Üritus näis talle väga südame järele olevat. *..loeb piiblit prillidega, mis mitte enam tema silmade järele ei ole. K. A. Hindrey.
9. järel. a. (ruumiliselt). *..[rebane] pani liduma metsa. Koer tema järele. R. Roht. b. (ajaliselt). *Nägin teda uuesti paari aasta järele. K. A. Hindrey. *„Ise tegid seda või?” küsis Mari natukese mõtlemise järele. A. H. Tammsaare. *Pilt pildi järele endisest ajast kerkib tema vaimusilma ette. O. Luts.
10. millestki lähtudes, millegi põhjal, järgi. *Talita neil nõrkuse momentidel minu eeskuju järele.. O. Tooming. *Mis läks see tütarlaps, keda ta vaevalt tundis näo ja nime järele, talle üldse korda. J. Kärner. *Ning töö järele saadakse ka palka. J. Oks.
11. van osutab kuuluvusele millegi juurde v. alluvusse, järgi. *Aga kümmekond versta eemal või veelgi kaugemal oli Vargamäe koha järele suurem metsaheinamaa.. A. H. Tammsaare. *„Kelle mõisa järele see maa on?” – „Tõõtsi mõisa järele.” A. Kitzberg.
12. van millegi poolest, mingis suhtes, järgi. *Heinamaad aru järele päratu hulk, kõõbi teda või mihklipäini, heina ennast aga ikka vähe ja vähe.. A. H. Tammsaare.
13. esineb fraseologismides, näit.:. Oma käe järele panema. Kellegi pilli, tujude järele tantsima. Suud seki järele seadma.
II. ‹adv›
1. osutab kellelegi v. millelegi liikudes järgnemisele. Tule aga mulle järele! Kihutas ratsahobusega põgenikule järele. Koerad jooksid sõitjaile natuke maad järele. Rühkis eelkõndijatele kõigest väest järele. Ta lonkis sõbrale tusaselt järele. Hiilisin talle silmnäolt järele. Võttis hobuse ohelikuga järele. Vedas longates paremat jalga järele. || (üldisemalt, liikudes järgnemata). Talle tulistati järele. Poisid vaatasid talle vaimustusega järele. Kõik jäid talle tänaval järele vahtima. Pilkesõnu ja sajatusi hüüti talle järele. „Õige jah,” kiitis ta teistele järele. || osutab järgnemisel kellenigi jõudmisele. Jõudsin talle poolel teel järele. Astume aga kiiremini, siis saame neile järele! Puu otsa ei pääse talle keegi järele. Oodake meid ka järele! Läksin talle tuppa järele. || osutab millegi v. kellegi teat. isiku juurde toimetamisele pärast asjaomase isiku enese päralejõudmist. Isa viis linnas õppivale pojale toidumoona järele. Laskis endale mõned raamatud järele saata. *Pere tõi ta [Laekverre] aga järele alles nüüd, vastu kevadet. R. Vaidlo.
2. osutab arengult, tasemelt, saavutustelt kellenigi v. millenigi jõudmist v. viimist. Tuleb töödega naabritele järele jõuda. Poeg on kasvus isale järele võtnud. Poiss oli tükk aega haige, ta peab nüüd järele õppima. Meeskond oli mõne punktiga kaotusseisus, kuid võttis siis järele. Otsis inimest, kes tema poega matemaatikas järele aitaks. *Kulmud isegi mustad, neid järele aidata pole vaja. E. Rannet.
3. osutab kuhugi minekule, et sealt kedagi v. midagi ära viia, ära toimetada. Laupäeval tuldi lastele kooli järele. Kui sul läheb mind vaja, saada kedagi järele! Miks sa oma raamatutele järele ei tule? *Pealegi oli tema kuub mättale põõsasse jäänud ja karjapoiss läks sellele järele. A. H. Tammsaare.
4. osutab millegi ajaliselt hilisemale toimumisele. Mine sa pealegi ees, ma tulen pärast järele. Need tunnid tuleb hiljem järele teha. *Oli hea, kui selle hommikul magamata jäänud une said järele magada lõunatundidel.. J. Kärner. *..aga kes meist ei ole nii või teisiti pitsitada saanud, ega me sellepärast ööd-päevad järele soiu. I. Sikemäe.
5. alles, säilinuks. Eilsest oli veel pisut toitu järele jäänud. Unistustest ei jäänud midagi järele. Sula ei jäta sellest lumest kübetki järele. *Võttis ühe linnunokatäie [liha] ja jättis suurema osa kõik järele.. O. Münther.
6. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› tulemuseks, tagajärjeks. Näpistas, nii et sinised plekid jäid järele. *Paistis, et tema nuga jookseb iseäralikult hõlpsasti läbi puu ning jätab järele laitmatult sileda pinna. H. Pukk.
7. osutab millegi lakkamisele, vaibumisele. Vihm, sadu, tuisk jäi järele. Külm, pakane andis järele. Hambavalu, palavik, paistetus annab juba pisut järele. Pahameel, meelekibedus annab järele. Laps jättis nutu järele. Jättis vanemas eas teiste kiusamise järele.
8. osutab millegi paigast lahtitulekule, lõdvenemisele vm. nihkumisele mingi surve mõjul. Uks, värav andis peagi löökidele järele. Ankrutross andis järele ja laev paiskus randa. Mees laskis püksirihma järele. Kleit oli kitsaks jäänud, seda tuli õmblustest järele lasta. || koos verbiga andma osutab mingile vastuseisust loobumisele. Andis kõiges naisele, naise tahtmistele järele. Kokkuleppele ei jõutudki, sest kumbki pool ei andnud järele. Andis kiusatusele järele. Targem annab järele.
9. osutab, et midagi tehakse v. on tehtud mingi eeskuju põhjal, seda imiteerides. Siin pole midagi ehtsat, kõik on järele tehtud. Allkiri on väga osavalt järele tehtud. Tee kõik järele, mis mina ees teen! Ta aimas, tegi järele käokukkumist. Pole mõtet moeveidrusi järele ahvida.
10. osutab mingi asjaolu väljaselgitamisele v. omapoolsele kontrollivale kindlakstegemisele. Ma vaatan entsüklopeediast järele! Vaata järele, kes seal tuli! Kuulas järele, kas maja on veel müüa. Tuleb lähemalt järele uurida, kuidas see kõik juhtus. *Taavet oli õhinal nõus, ta tahtis paljukiidetud suurlinna ööelu ise järele katsuda. M. Traat. || (ühenduses mõtlemisega). Selle võimaluse üle peab veel järele mõtlema. Mõtle enne hästi järele ja siis alles otsusta! *..iga sõna, mis ta ütles, näis ta enne ettevaatlikult järele kaaluvat. A. Jakobson.
11. tahapoole, maha. Auto jättis järele paksu tolmupilve. || ‹koos andma-verbiga› mingilt omaduselt kellestki v. millestki maha (jääma). *Pärast Salme surma.. ostis isa jutluseraamatu, mis oma suuruse poolest küll piiblile järele andis.. J. Lapp.

järele|hüüe

1. lühike mälestuskõne matusetalitusel. Järelehüüdeks võttis Kirjanike Liidu nimel sõna selle vanim liige. Ütles haual järelehüüde kolleegide poolt.
2. lühikirjutis äsja surnud isiku mälestuseks, nekroloog. Ajakirjanduses avaldati rohkesti järelehüüdeid. Järelehüüetes kirjutati lahkunu suurtest teenetest.

kaaskond ‹-konna 22› ‹s›
(hrl. valitseja vm. kõrge isiku) saatjaskond. Kuninga ülikutest kaaskond. Keiser saabus hiilgava kaaskonna saatel. President ja tema kaaskond saabusid Helsingisse. *Maksu nõudmiseks sõitis kohale feodaal koos suurearvulise kaaskonnaga. J. Kahk.

kaas|omand
jur mitme isiku ühine omand kindlaksmääratud osadega

kaas|süü
(mitme isiku süü korral). Tal lasub kaassüü mõrvas.

kahe|kõne
kahe isiku vahel toimuv kõnelus; dialoog. Kuulab pealt ema ja poja kahekõnet. Antsu ja Jüri vahel toimus umbes järgmine kahekõne. Näitering esitas kahekõnesid ja instseneeringuid. Suurem osa jutustusest on kirjutatud kahekõnes.

kahe|võitlus

1. kahe isiku vaheline kindlate reeglitega võitlus relvadega, duell. Kahevõitlus rapiiridega, püstolitega. Kutsus auhaavaja kahevõitlusele. Kahevõitlust pidama. Sai kahevõitlusel haavata, surma.
2. võitlus, kokkupõrge kahe vastase v. vastandjõu vahel. Lendurite kahevõitlus õhulahingus. Põdrapullide kahevõitlus. Kahe maletaja haarav kahevõitlus. Raske kahevõitlus loodusjõududega. *Iga retk kujunes kahevõitluseks näljasurmaga. L. Meri.