[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 215 artiklit, väljastan 100.

aadress-i 21› ‹s

1. sihtkohta (ning adressaati) osutav tekst postisaadetisel, telegrammil vms.; isiku elupaiga v. asutuse asukoha osutus. Halvasti loetav, puudulik aadress. Kodune, töökoha aadress. Sihtnumbrita (postiindeksita) aadress. Anna, jäta, ütle mulle oma aadress. Kuidas su aadress on? Olen koolivenna aadressi unustanud, ära kaotanud. Saatja aadressi ümbrikul polnud. Mul ei ole Jaani uut aadressi. Kas keegi teab Tallinna Kaubamaja aadressi? Korterinumber polnud aadressil õige. Saatke kiri aadressil Tallinn, Sakala 3. || piltl (kirjutise, teose, kriitika vms. objektist rääkides). Üldsõnaline ja aadressita kriitika. Arvustus õigel aadressil. Vaenlase aadressil sadas ähvardusi. Ülistustega võitja aadressil ei oldud kitsi. Kiitvaid sõnu öeldi tehase uudistoodangu aadressil.
▷ Liitsõnad: posti|aadress, telegrammiaadress.
2. info seadme, mälu pesa, võrgus oleva objekti vms. tähis
▷ Liitsõnad: meili|aadress, võrguaadress.
3. van (hrl. paljude allkirjadega pidulik) palve-, tänu-, märgukiri kõrgemale võimukandjale; auaadress. *Keisrile antud truualamliku aadressi teksti koostas Veske .. F. Tuglas.

ainu|isikuline
ainult ühe isiku poolt teostatav; ainult ühes isikus kehastuv. Ainuisikuline juhtimine, otsustamine. USA-s on president täidesaatva võimu ainuisikuline juht.

akronüüm-i 21› ‹s
sõnade algustähtedest moodustatud ning sõnana häälduv nimetus, isiku- v. kohanimi, näit. NATO, aids, laser jne.

allonüüm-i 21› ‹s
keel isiku- v. kohanime variant, rööpnimi. Côte d' Ivoire'i allonüüm on Elevandiluurannik.

alluma37

1. ametialaselt, hierarhiliselt kellegi võimu v. juhtimise alla kuuluma. Pearaamatupidaja allub vahetult ettevõtte juhile. Linn allus siis Taani kuningale. Ministeeriumile alluv asutus. || teat. isiku v. asutuse võimkonda kuuluma. Avalik-õiguslikud vaidlused alluvad halduskohtule.
2. kuuletuma, end juhtida laskma, alistuv olema. Tuleb alluda koolikorrale, distsipliinile, eeskirjadele, seadustele. Noored ei taha vanemate soovidele, nõudeile, korraldustele alluda. Kohtunikud alluvad ainult seadusele.
3. millegi mõjule, toimele aldis olema. Areng allub kindlatele seaduspärasustele. Monosahhariidid alluvad kergesti leeliste toimele. Ravile raskesti alluv haigus. Tahtele alluvad lihased.

apoteoos-i 21› ‹s

1. kangelase, valitseja jumalustamine ning sellega seotud kombetalitus Vana-Kreekas ja -Roomas
2. mõne sündmuse, isiku v. idee (avalik) ülistamine. Poeem on apoteoosiks revolutsioonile.
3. etenduse, kontserdi vms. pidulik lõpp-pilt v. osa, milles ülistatakse rahvast, kangelast, õigluse võitu jne. Ooperi, filmi apoteoos.

arengu|romaan
kirj isiku arenemist kujutav romaan

arhiiv-i 21› ‹s

1. asutus v. asutuse, ettevõtte, organisatsiooni osakond, kus säilitatakse praktilise v. teadusliku väärtusega dokumentaalseid materjale. Dokumendid anti arhiivi, dokumente säilitatakse arhiivis. Arhiividest andmeid koguma. Tehase, ministeeriumi, instituudi arhiiv.
▷ Liitsõnad: filmi|arhiiv, heliarhiiv; kesk|arhiiv, linna|arhiiv, riigiarhiiv.
2. teat. asutuse v. isiku tegevuse käigus kujunenud dokumentaalsete materjalide kogu; arhiivifond. „Sakala” arhiiv. Vana professori rikkalik, kuid korraldamata arhiiv.
▷ Liitsõnad: keele|arhiiv, murde|arhiiv, rahvaluulearhiiv.

arhiivi|fond
koos hoitavad omavahel loogiliselt v. ajalooliselt seotud, eriti asutuse v. isiku tegevuse käigus kujunenud dokumentaalsete materjalide kogu arhiivis

ausus-e 5 või -e 4› ‹s

1. (< as aus (1. täh.)) Kellegi ausust proovile panema, kontrollima. Kas on kahtlusi, kas kahtled tema aususes? Ta on ausus ise. Ausus on tal lapsest saadik veres.
2. van kõnetlussõna kõrgemast seisusest v. kõrgel ametikohal oleva isiku poole pöördumisel. *.. uksel seisis käskjalg. „Telefonogramm, teie ausus ... Nõutakse roodu.” A. Kurfeldt (tlk).
▷ Liitsõnad: kõrgeausus.

autasustatu1› ‹s
(hrl. autasustatud isiku kohta). Õnnitleti autasustatuid.

autentimine-se 5› ‹s
info isiku v. mingi toimingu identsuse automaatne kontroll

autobiograafia1› ‹s
isiku enda kirjutatud elulugu. Kirjaniku autobiograafia. Kirjutab autobiograafiat.

avaldus-e 5› ‹s

1. avaldumine; millegi avaldu(mi)s- v. väljendu(mi)svorm, ilming; ‹hrl. liitsõna järelosanaavaldamine. Elu oma mitmepalgelistes avaldustes. Kreutzwald piitsutab „Kilplastes” rumaluse ja juhmuse avaldusi. Arhitektuur materiaalse kultuuri ühe avaldusena. Psüühika on ajutegevuse avaldus. Meie suure lugupidamise avalduseks.
▷ Liitsõnad: armastus|avaldus, armu|avaldus, arvamus|avaldus, au|avaldus, austus|avaldus, elu|avaldus, enese|avaldus, imetlus|avaldus, kaastunde|avaldus, kahetsus|avaldus, kahtlus|avaldus, kiidu|avaldus, lahkus|avaldus, lugupidamis|avaldus, meele|avaldus, mõtte|avaldus, nõrkus|avaldus, pahameele|avaldus, poolehoiu|avaldus, protesti|avaldus, rõõmu|avaldus, surve|avaldus, sõprus|avaldus, tahte|avaldus, tunde|avaldus, tunnustus|avaldus, tähelepanu|avaldus, tänu|avaldus, usaldus|avaldus, vaenu|avaldus, vaimustus|avaldus, viha|avaldus, viisakus|avaldus, õrnusavaldus.
2. dokument v. suuline ütlus, millega kodanik pöördub ametiasutuse v. -isiku poole, hrl. isiklikes asjus. Kirjalik, suuline avaldus. Avaldust kirjutama, esitama. Kui soovid töölt lahkuda, anna avaldus sisse. Avaldus seltsi, ühingusse astumiseks. Avalduste läbivaatamine, avaldustele vastamine.
▷ Liitsõnad: hagi|avaldus, lahkumis|avaldus, nõude|avaldus, pensioni|avaldus, sisseastumis|avaldus, sooviavaldus.
3. (ametlik) teadaanne, avalik seisukohavõtt. Valitsuse, Valge Maja avaldus. Pressikonverentsi algul tegi peaminister järgmise avalduse ..

daktüloskoopia1› ‹s
jur näpujälgi, sõrmemustreid (isiku identifitseerimise eesmärgil) uuriv kriminalistika haru

dialoog-i 21› ‹s
ka kirj kahekõne, kõnelus kahe v. mitme isiku vahel; vestlus, mõttevahetus. Tekkis, arenes vaimukas dialoog. Dialoog mikrofoni, kaamerate ees. Marguse ja Tiina dialoog. Riigijuhtide kontaktid ning dialoogid. *Tal [= Juulius Kilimitil] polnud aimugi, et siin toimus kaks dialoogi – üks, mida pidas tema oma naisega, ja teine, mida pidas naine Temaga .. K. Ristikivi. || kahekõne antiikkirjandusest lähtunud filosoofilise proosa žanrina. Platoni dialoogid.

Buridani eesel
(isiku kohta, kes kahe (võrdse) võimaluse vahel valida ei oska). *Buridani eeslina olen ma nende kahe vahel ahastanud – ja ma võin, kui soovin, nälga surra. F. Tuglas.

nagu eesel kahe (heina)kuhja vahel
(isiku kohta, kes kahe (võrdse) võimaluse vahel valida ei oska). *Mis sa nüüd oskad ette võtta?! Olin nagu eesel kahe heinakuhja vahel – kas valada jahu tagasi või mitte? R. Vaidlo.

enese|kordamine-se 5› ‹s
isiku enda poolt varem öeldu v. tehtu kordamine. Kunstnik ei suutnud vältida enesekordamist.

enese|leidmine-se 5 või -se 4› ‹s
iseendas selgusele jõudmine; isiku- ja omapära saavutamine käitumises, loomingulises töös jm. Nooruki järkjärguline eneseleidmine. *.. Pariisi aastad on Koordile eneseleidmise ja loomingulise küpsemise aastateks. L. Gens.

favoriit-riidi 21› ‹s

1. (mõjuka isiku) lemmik, soosik, armualune. Kuningas andis oma favoriidile hertsogitiitli. Louis XIV favoriidid.
2. kõige rohkem võiduvõimalusi omav võistleja v. võistkond. Tuli spartakiaadile favoriidina. Võrkpalliturniiril on favoriidid selgunud. Võistluste favoriit, mullune võitja, jäi kolmandaks. Edestas favoriidiks peetud võistlejat 40 sekundiga. Tõusis favoriitide kilda. Teine sõit tõi uue favoriidi. Favoriidid on vahetunud.
▷ Liitsõnad: maratoni|favoriit, sprindifavoriit; pea|favoriit, suurfavoriit.

garderoob-i 21› ‹s

1. riidehoiuruum, rõivistu. Kooli, teatri, kohviku garderoob. Andis ülerõivad garderoobi. Rahvas tungles garderoobis. Garderoob oli palituid ja kübaraid kuhjaga täis.
2. ühe isiku (kõik) riided, rõivatagavara. Kehv, rikkalik, maitsekas garderoob. Garderoobi täiendama, uuendama. Terve ta garderoob mahub ühte kohvrisse. *Ega Helmil ole suurt garderoobi, ta peab oma kleite kandma mitu aastat. R. Roht.
▷ Liitsõnad: puhkuse|garderoob, põhi|garderoob, reisi|garderoob, suve|garderoob, talvegarderoob.
3. teater näitleja(te) riietusruum teatris. Etenduse vaheajal puhkas peaosaline oma garderoobis.
4. teater teatrikostüümide hoiuruum; teatrikostüümid. *Garderoob [teatril] oli suur ja kostüümid heast, kallist materjalist ning vähe tarvitatud. P. Pinna.

geeni|varamu
rahvastiku isiku-, sugupuu-, tervise- ja geeniandmeid sisaldav andmekogu

hammashamba pl. illat hammastesse e. hambu(sse) pl. iness hammastes e. hambus pl. elat hammastest e. hambust pl. term hammasteni e. hambuni 19tugevaastmelised paralleelvormid esinevad mõnedes ühendites v. (pool)adverbiaalselt›› ‹s

1. (luu)moodustis inimese v. looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks ja ka hammustamiseks. Hammaste tulek. Esimesed, tagumised, alumised, ülemised hambad. Kõverad, pikad, teravad hambad. Hooldatud, terved, lagunenud, vigased hambad. Valged, kollased hambad. Haige hammas. Hammas tuikab, pakitseb, valutab. Hambad on puseriti. Hammas tuli (suust) ära. Tal on eest kaks hammast ära. Hammast puurima, plombeerima. Peseb, puhastab hambaid. Pigistas valust hambad tugevasti kokku. Surub hambad leivasse. Räägib, pomiseb läbi hammaste. Liiv ragiseb hammaste all. Ta krigistas unes hambaid. Hambaid kiristama (vihast, viha väljendusena). Mööda, vastu hambaid tõmbama, virutama, andma, saama (näkku löömise kohta). Hambad lõgisevad, plagisevad, plaksuvad suus (hirmu, külma tõttu). Plagistas (hirmu, külma tõttu). hambaid. Koer lõi hambad säärde. Hunt lõgistas hambaid. Rebane ajas hambad irevile, näitab hambaid. |mõnedes ühendites v. adverbiaalselt ka tüvega hambu›. Pani piibu hambu. Koeral on kont hambus. Võttis piibu hambust. Hambuni 'üleni, tugevasti' relvastatud, relvis, sõjariistus vaenlane. *Vastutulijad oma eeslite ja mänguponidega on hambuni märjad. J. Sütiste. | piltl. Külma, nälja hammas. Rooste hambad närivad masinaid. *Tee äärest tõusevad sambad, mis aastate hambaid ei karda.. F. Kuhlbars. *Las lõksutada, Anna ju viimaseid päevi neil hambus. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ala|hammas, ees|hammas, jääv|hammas, kuld|hammas, kunst|hammas, lõike|hammas, piima|hammas, puri|hammas, silma|hammas, taga|hammas, tarkus(e)|hammas, vale|hammas, ülahammas; kihv|hammas, kisk|hammas, mürgihammas; ajahammas.
2. terav, väljaulatuv tipp, sakk mingil tööriistal, masinaosal vm. Hammaste lõikamine, soveldamine. Sisselõikega hammas. Ekskavaatorikopa, freesi hambad. Teravate hammastega saag. Hammasrattal on mõned hambad kulunud. *..[kohvi]veski hammaste vahel purunes raginal põletatud kohviuba.. F. Tuglas (tlk). || sälk, täke. Höövliraud, kirvetera, nuga on hambaid täis.
▷ Liitsõnad: kruvi|hammas, sae|hammas, võllihammas; kaar|hammas, kald|hammas, kolmnurkhammas.
3.liitsõna järelosanaesineb mõnes isiku- ja taimenimetuses
▷ Liitsõnad: irv|hammas, nalja|hammas, tummahammas; hundi|hammas, nõiahammas.

heldus-e 5 või -e 4› ‹s

1. helde olemine; armulikkus; ant. kitsidus. Peremehe ootamatu heldus üllatas teenijaid. Meie esivanemad sõltusid looduse heldusest. *Iga luht ja aed ja väli / kevade heldust kuulutab. Jak. Tamm.
▷ Liitsõnad: südameheldus.
2. van viisakussõna auväärse v. kõrgemast seisusest isiku kõnetamiseks. *..aga kui Tema Heldus arvaks heaks heita pilku säämat [= paremat] kätt, siis näeks ta seal igirohelisi romantilisi puukesi.. J. Peegel.
3. esineb ehmatust, imestust, hädaldust väljendavates hüüatustes. Oh sa heldus! Heldus küll, kui kergelt sa elu võtad! *Taevane heldus! Kas niisugust lugu enne oli nähtud? L. Koidula. *Kurat käib maailma mööda. Oh sina issanda heldus! F. Tuglas.

häda|kaitse [-kaitse]
jur kaitse, millega tõrjutakse iseenda v. teise isiku vastu suunatud vahetut õigusvastast rünnet. Ületas hädakaitse piirid.

identiteedi|vargus
isikut tuvastavate andmete väärkasutamine, teise isikuna esinemine ilma selle isiku nõusolekuta. Virtuaalne identiteedivargus.

ihu|arst

1. valitseja, tähtsa isiku isiklik arst. Keisri, kuninga, tsaari ihuarst.
2. hrv arst, meedik (vastandatuna hingekarjasele). *Oma hingehädas olin ihuarstilt abi otsinud ja saanudki temalt kinnitust.. M. Metsanurk.

ikonograafia1› ‹s
kunst kindla isiku v. teema kujutamise reeglistik. Kristliku kunsti ikonograafia.

individuaalsus-e 5 või -e 4› ‹s
teat. isikule v. nähtusele iseloomulik omaduste kogum, isiku- v. omapära. Inimese, poeedi tugev individuaalsus. Loomingu individuaalsus.

individualiseerima42
individuaalseks tegema, isiku v. nähtuse erijooni esile tõstma v. arvestama; omapäraste erijoontega varustama, erijuhtumile v. isikupärale kohandama v. seda silmas pidama. Õppetööd individualiseerima. Vastavalt haigusjuhule on ravi vaja individualiseerida. Individualiseeritud karakterid. Näidendi tegelaste kõne on hästi individualiseeritud.

isake(ne)-se 5› ‹s

1. isa hellitav nimetus
2. endisaegses Vene olustikus austust väljendava sõnana kellegi tähtsa, juhtiva isiku v. vaimuliku kohta. Isake tsaar.

ise|valitsus
ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. Isevalitsuse kukutamine. Maha isevalitsus!

isiklik-liku, -likku 30› ‹adj

1. teat. isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev v. mõeldud. Isiklik raha, omand, vara. Isiklik auto, raamatukogu. Matkaja isiklik varustus. Oma isiklikus arhiivis hoiab ta ka kõiki saadud kirju. || teatavat isikut teenindav. Isiklik sekretär, autojuht, esindaja.
2. teat. isikule omane. Isiklik maitse, arvamus, veendumus. Isiklikud kogemused, muljed. Kellegi isiklik tublidus, võlu.
3. teat. isikusse puutuv, teda puudutav, riivav; tema huvidega seotud v. temale suunatud. Isiklik julgeolek, heaolu, hüvang, õnn. Isiklik huvi. Töötaja isiklik toimik. Isiklike dokumentide kaust. Ta unustas hoopis oma isiklikud mured ja vajadused. Perekonnasuhted pole ainult inimese isiklik asi. Ärge võtke seda isikliku solvamisena. Oli sul öelda mulle midagi isiklikku? Mul on Antsuga isiklikud arved õiendada. Ta hakkas igas arvustajas nägema oma isiklikku vaenlast. *Ainult ma ei mõista, mis õigusega tahate heita minu isikliku elu avalikkuse pureda? O. Tooming. || kellegi suhtes terav, ründav. *Valdur Pastak läks isiklikuks, nimetas mind argpüksiks.. V. Gross.
4. teat. isiku enda poolt vahetult tehtav v. tehtud, saadav v. saadud, kellestki lähtuv. Isiklik algatus, eeskuju. Isiklikust tööst saadud sissetulek. Kõrgushüppaja isiklik rekord. Eri maade teadlaste isiklikud kontaktid. Tegin seda isiklikul vastutusel.

isiku|kindlustus
maj kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teat. aja üleelamise, teat. elujuhtumi vms. puhul

isiku|kirjeldus
ka jur mingi isiku (näit. tagaotsitava) välimuse võimalikult täpne kirjeldus

isiku|kood
isiku ühest kindlaksmääramist võimaldav numbrikombinatsioon. Isikukoodiga dokument. Juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. Isikukoodi esimene number näitab isiku sugu.

isiku|lugu
isiku arengulugu

isiku|pära
isiku, tema tegevuse, loomingu vms. omapära, isikupärasus. Kordumatu isikupära. Kunstniku, helilooja, näitleja isikupära. Heliloomingu, portree isikupära. Teda võlus selle näo isikupära. Moekunstnik võtab arvesse ka rõiva kandja isikupära.

isikustuma37
isiku, elusolendi omadusi saama. Aja jooksul haiguse sümptomid isikustusid kurjade olendite näol.

jaokspostp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

juhi|printsiip
põhimõte, mille järgi on otstarbekohane kogu võim koondada ühe isiku kätte

juubel-i 2› ‹s
tähtpäev, mida tähistatakse hrl. ümmarguse aastaarvu möödumisel isiku, asutuse, organisatsiooni sünnist v. tegevuse algusest v. mingi sündmuse toimumisest. Näitleja 30-aastase lavategevuse juubel. Valmistutakse kooli 75 aasta juubeliks. Eesti raamatu 450 aasta juubel. Tähistati kirjaniku 50 aasta juubelit. Pidas, pühitses oma esimest juubelit '50. sünnipäeva'. Tal tuleb varsti 20-aastase pedagoogitöö juubel.
▷ Liitsõnad: ameti|juubel, tööjuubel.

järele
I.postp› [gen]
1. (ruumiliselt) taha. Asusin ritta tema järele. *Kui Väleküüs [= rebane] ..enam ei märatsenud, võttis tante Vilhelmine ta aeg-ajalt kettipidi enda järele ja viis teistessegi tubadesse jalutama. R. Roht.
2. osutab objektile, mida minnakse v. tullakse kusagilt saama, hankima, ära viima vms. Ema saatis poisi poodi leiva järele. Kassapidaja läks panka raha järele. Tulin oma raamatu, asjade järele. Auto sõitis linna ehitusmaterjali järele. Lippa tööle isa järele ja ütle, et tulgu kohe koju! Vanakurat tulnud ahne peremehe hinge järele.
3. osutab objektile, mida sirutatakse kuskilt võtma, haarama vms. Ulatas, sirutas käe raamatu järele. Sirutas käe juba ukselingi järele, kuid peatus siis. Kobas taskus tikkude järele. Sõdurid haarasid kiiresti püsside järele. *..karjamaal muutus rohi karedaks nagu tema järele asjatult ahmiva lehma keel. J. Saar. | piltl. *Normaalne ja terve inimene haarab instinktiivselt hea järele ja tugevatele toetudes muutub tugevamaks. J. Smuul.
4. osutab taotluste, soovide, igatsuste, vajaduste jne. objektile. Tal on tahtmine televiisori, uue korteri järele. Mehel käisid neelud õlle järele. Selle raamatu järele oli suur nõudmine. Rahval oli tung hariduse järele. Praegu on tungiv vajadus tööjõu järele. Tunneb otse füüsilist vajadust tegutsemise järele. Poisid olid nagu hullud selle tüdruku järele. Pidas end elumeheks, kelle järele naised jooksevad. Tundsin juba igatsust sinu järele! *Kõige ahnemad lämmastiku järele on liblikõielised taimed.. H. Kiik. *Majad kisendavad uute katuste järele. H. Sergo.
5. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille kohta midagi teada tahetakse. Ta küsis ka Aadu ja ta pere järele. Mis sa nuhid minu järele? Ta päris igas kirjas ema tervise järele. Olin kodust kaua ära olnud, seepärast pärisin kodukandi elu-olu järele. Peremees ei küsi selle järele, kas sulasele see töö meeldib või mitte.
6. osutab elusolendile v. olukorrale, kelle v. mille eest hoolt kantakse. Koduhoidjaks ja laste järele vaatajaks kutsuti üks vanainimene. Politseinikud valvavad korra järele. *Kõik me vaatame selle järele, et nad [= lapsed] pestud ja söönud oleksid.. L. Promet.
7. osutab ainele v. esemele, mille lõhn v. lehk on kellegi v. millegi küljes. Metsaalune lõhnas vaigu ja sambla järele. Pargis lõhnab sirelite ja jasmiinide järele. Haigla koridorid lehkasid kergelt arstimite, värske värvi järele. Mehe riided lehkasid tubaka, higi järele. Vanamees haises liikva järele. | piltl. Siin lõhnab kuriteo järele. *See lugu lõhnas juba nagu nöökimise järele! H. Väli.
8. osutab millelegi v. kellelegi sobivusele v. vastavusele. Mu töö on mulle meele järele. Ta püüdis kõikidele meele järele olla. Üritus näis talle väga südame järele olevat. *..loeb piiblit prillidega, mis mitte enam tema silmade järele ei ole. K. A. Hindrey.
9. järel. a. (ruumiliselt). *..[rebane] pani liduma metsa. Koer tema järele. R. Roht. b. (ajaliselt). *Nägin teda uuesti paari aasta järele. K. A. Hindrey. *„Ise tegid seda või?” küsis Mari natukese mõtlemise järele. A. H. Tammsaare. *Pilt pildi järele endisest ajast kerkib tema vaimusilma ette. O. Luts.
10. millestki lähtudes, millegi põhjal, järgi. *Talita neil nõrkuse momentidel minu eeskuju järele.. O. Tooming. *Mis läks see tütarlaps, keda ta vaevalt tundis näo ja nime järele, talle üldse korda. J. Kärner. *Ning töö järele saadakse ka palka. J. Oks.
11. van osutab kuuluvusele millegi juurde v. alluvusse, järgi. *Aga kümmekond versta eemal või veelgi kaugemal oli Vargamäe koha järele suurem metsaheinamaa.. A. H. Tammsaare. *„Kelle mõisa järele see maa on?” – „Tõõtsi mõisa järele.” A. Kitzberg.
12. van millegi poolest, mingis suhtes, järgi. *Heinamaad aru järele päratu hulk, kõõbi teda või mihklipäini, heina ennast aga ikka vähe ja vähe.. A. H. Tammsaare.
13. esineb fraseologismides, näit.:. Oma käe järele panema. Kellegi pilli, tujude järele tantsima. Suud seki järele seadma.
II.adv
1. osutab kellelegi v. millelegi liikudes järgnemisele. Tule aga mulle järele! Kihutas ratsahobusega põgenikule järele. Koerad jooksid sõitjaile natuke maad järele. Rühkis eelkõndijatele kõigest väest järele. Ta lonkis sõbrale tusaselt järele. Hiilisin talle silmnäolt järele. Võttis hobuse ohelikuga järele. Vedas longates paremat jalga järele. || (üldisemalt, liikudes järgnemata). Talle tulistati järele. Poisid vaatasid talle vaimustusega järele. Kõik jäid talle tänaval järele vahtima. Pilkesõnu ja sajatusi hüüti talle järele. „Õige jah,” kiitis ta teistele järele. || osutab järgnemisel kellenigi jõudmisele. Jõudsin talle poolel teel järele. Astume aga kiiremini, siis saame neile järele! Puu otsa ei pääse talle keegi järele. Oodake meid ka järele! Läksin talle tuppa järele. || osutab millegi v. kellegi teat. isiku juurde toimetamisele pärast asjaomase isiku enese päralejõudmist. Isa viis linnas õppivale pojale toidumoona järele. Laskis endale mõned raamatud järele saata. *Pere tõi ta [Laekverre] aga järele alles nüüd, vastu kevadet. R. Vaidlo.
2. osutab arengult, tasemelt, saavutustelt kellenigi v. millenigi jõudmist v. viimist. Tuleb töödega naabritele järele jõuda. Poeg on kasvus isale järele võtnud. Poiss oli tükk aega haige, ta peab nüüd järele õppima. Meeskond oli mõne punktiga kaotusseisus, kuid võttis siis järele. Otsis inimest, kes tema poega matemaatikas järele aitaks. *Kulmud isegi mustad, neid järele aidata pole vaja. E. Rannet.
3. osutab kuhugi minekule, et sealt kedagi v. midagi ära viia, ära toimetada. Laupäeval tuldi lastele kooli järele. Kui sul läheb mind vaja, saada kedagi järele! Miks sa oma raamatutele järele ei tule? *Pealegi oli tema kuub mättale põõsasse jäänud ja karjapoiss läks sellele järele. A. H. Tammsaare.
4. osutab millegi ajaliselt hilisemale toimumisele. Mine sa pealegi ees, ma tulen pärast järele. Need tunnid tuleb hiljem järele teha. *Oli hea, kui selle hommikul magamata jäänud une said järele magada lõunatundidel.. J. Kärner. *..aga kes meist ei ole nii või teisiti pitsitada saanud, ega me sellepärast ööd-päevad järele soiu. I. Sikemäe.
5. alles, säilinuks. Eilsest oli veel pisut toitu järele jäänud. Unistustest ei jäänud midagi järele. Sula ei jäta sellest lumest kübetki järele. *Võttis ühe linnunokatäie [liha] ja jättis suurema osa kõik järele.. O. Münther.
6.hrl. koos verbidega jääma, jätmatulemuseks, tagajärjeks. Näpistas, nii et sinised plekid jäid järele. *Paistis, et tema nuga jookseb iseäralikult hõlpsasti läbi puu ning jätab järele laitmatult sileda pinna. H. Pukk.
7. osutab millegi lakkamisele, vaibumisele. Vihm, sadu, tuisk jäi järele. Külm, pakane andis järele. Hambavalu, palavik, paistetus annab juba pisut järele. Pahameel, meelekibedus annab järele. Laps jättis nutu järele. Jättis vanemas eas teiste kiusamise järele.
8. osutab millegi paigast lahtitulekule, lõdvenemisele vm. nihkumisele mingi surve mõjul. Uks, värav andis peagi löökidele järele. Ankrutross andis järele ja laev paiskus randa. Mees laskis püksirihma järele. Kleit oli kitsaks jäänud, seda tuli õmblustest järele lasta. || koos verbiga andma osutab mingile vastuseisust loobumisele. Andis kõiges naisele, naise tahtmistele järele. Kokkuleppele ei jõutudki, sest kumbki pool ei andnud järele. Andis kiusatusele järele. Targem annab järele.
9. osutab, et midagi tehakse v. on tehtud mingi eeskuju põhjal, seda imiteerides. Siin pole midagi ehtsat, kõik on järele tehtud. Allkiri on väga osavalt järele tehtud. Tee kõik järele, mis mina ees teen! Ta aimas, tegi järele käokukkumist. Pole mõtet moeveidrusi järele ahvida.
10. osutab mingi asjaolu väljaselgitamisele v. omapoolsele kontrollivale kindlakstegemisele. Ma vaatan entsüklopeediast järele! Vaata järele, kes seal tuli! Kuulas järele, kas maja on veel müüa. Tuleb lähemalt järele uurida, kuidas see kõik juhtus. *Taavet oli õhinal nõus, ta tahtis paljukiidetud suurlinna ööelu ise järele katsuda. M. Traat. || (ühenduses mõtlemisega). Selle võimaluse üle peab veel järele mõtlema. Mõtle enne hästi järele ja siis alles otsusta! *..iga sõna, mis ta ütles, näis ta enne ettevaatlikult järele kaaluvat. A. Jakobson.
11. tahapoole, maha. Auto jättis järele paksu tolmupilve. ||koos andma-verbigamingilt omaduselt kellestki v. millestki maha (jääma). *Pärast Salme surma.. ostis isa jutluseraamatu, mis oma suuruse poolest küll piiblile järele andis.. J. Lapp.

järele|hüüe

1. lühike mälestuskõne matusetalitusel. Järelehüüdeks võttis Kirjanike Liidu nimel sõna selle vanim liige. Ütles haual järelehüüde kolleegide poolt.
2. lühikirjutis äsja surnud isiku mälestuseks, nekroloog. Ajakirjanduses avaldati rohkesti järelehüüdeid. Järelehüüetes kirjutati lahkunu suurtest teenetest.

kaaskond-konna 22› ‹s
(hrl. valitseja vm. kõrge isiku) saatjaskond. Kuninga ülikutest kaaskond. Keiser saabus hiilgava kaaskonna saatel. President ja tema kaaskond saabusid Helsingisse. *Maksu nõudmiseks sõitis kohale feodaal koos suurearvulise kaaskonnaga. J. Kahk.

kaas|omand
jur mitme isiku ühine omand kindlaksmääratud osadega

kaas|süü
(mitme isiku süü korral). Tal lasub kaassüü mõrvas.

kahe|kõne
kahe isiku vahel toimuv kõnelus; dialoog. Kuulab pealt ema ja poja kahekõnet. Antsu ja Jüri vahel toimus umbes järgmine kahekõne. Näitering esitas kahekõnesid ja instseneeringuid. Suurem osa jutustusest on kirjutatud kahekõnes.

kahe|võitlus

1. kahe isiku vaheline kindlate reeglitega võitlus relvadega, duell. Kahevõitlus rapiiridega, püstolitega. Kutsus auhaavaja kahevõitlusele. Kahevõitlust pidama. Sai kahevõitlusel haavata, surma.
2. võitlus, kokkupõrge kahe vastase v. vastandjõu vahel. Lendurite kahevõitlus õhulahingus. Põdrapullide kahevõitlus. Kahe maletaja haarav kahevõitlus. Raske kahevõitlus loodusjõududega. *Iga retk kujunes kahevõitluseks näljasurmaga. L. Meri.

kaitsekaitse 18› ‹s

1. kaitsmine. a. rünnaku tagasilöömiseks v. julgeoleku tagamiseks. Relvastatud kaitse. Kodumaa kaitse. Väeosa valmistus kaitseks. Kaitsest mindi üle pealetungile. Kaitseks pommirünnakute vastu rajati varjendeid. Laagri kaitseks pandi välja valvepostid. Pani käed kaitseks ette. Laps surus end kaitset otsides ema vastu. Ekspeditsioon liikus edasi saatemeeskonna kaitse all. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Saavutas visa kaitsega viigi. b. mingi ebasoovitava tagajärje vältimiseks. Rahva tervise kaitse. Kaitset vajavad looma- ja taimeliigid. Veekogude kaitse reostamise eest. Tumedad prillid silmade kaitseks. Kaitseks külma vastu riietuti soojalt. Pühalepa kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Tõstis kaitseks tuisu vastu krae üles. *Ta surus lõua kaela kaitseks rinna vastu ja tõttas edasi. S. Truu. c. kellegi huvide tagamiseks, kellegi eest seismiseks. Rein ütles seda sõbra kaitseks. Tegi seda väiksema, nõrgema kaitseks. Astus enda au kaitseks välja. Otsib sõpradelt toetust ja kaitset ebaõigluse vastu. Valdaja õiguste seaduslik kaitse. || jur kohtu alla antud isiku õiguste ja huvide kaitsmine kohtuistungil. Süüdistatava õigus kaitsele on tagatud põhiseadusega.
▷ Liitsõnad: aatomi|kaitse, autori|kaitse, enese|kaitse, häda|kaitse, kala|kaitse, keemia|kaitse, keskkonna|kaitse, kiirgus|kaitse, korrosiooni|kaitse, külma|kaitse, laste|kaitse, linnu|kaitse, loodus|kaitse, looma|kaitse, maastiku|kaitse, metsa|kaitse, muinsus|kaitse, mulla|kaitse, taime|kaitse, tervise|kaitse, tuule|kaitse, veekaitse.
2. ka sõj sport kaitseseisund, -süsteem v. -positsioon. Kaitse eesliin. Murti vaenlase kaitsest läbi. Vaenlasel õnnestus kiiluda end meie kaitsesse. Suurtükituli kanti üle vaenlase kaitse sügavusse. Kaitsel olev vastane. Kaitse varises kokku. Vastasmeeskond suruti, tõmbus värava ette kaitsesse. || sport teat. avangutüüp males. Nimzoindia kaitse. Ufimtsevi kaitse.
▷ Liitsõnad: külg|kaitse, manööver|kaitse, piiri|kaitse, positsioon|kaitse, rajooni|kaitse, ranna|kaitse, ring|kaitse, tagalakaitse; riigi|kaitse, tsiviil|kaitse, töö|kaitse, õhukaitse; maa-ala|kaitse, meesmehekaitse.
3. kaitsev, varjav keskkond; kaitsevahend. Põgenikud otsisid kaitset metsapadrikutes(t), soodes(t). Metsane org pakkus head kaitset vaenlase tule eest. Lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta. Okkad on taimele kaitseks.
4.hrl. liitsõna järelosanakaitsja(d), kaitsesalk v. kaitseorgan. Kuningat saatis relvastatud kaitse. Tema on minu kaitse. || kõnek kaitsemängijad sportmängus. Meie meeskonna kaitse tegutses veatult. Vastasmeeskond paistis silma oma pikakasvulise kaitse poolest. Kaitses olid seekord .. || jur kaitsja(d), kaitsev pool. Kaitse tunnistajad.
▷ Liitsõnad: ihu|kaitse, rahvakaitse; parem|kaitse, pool|kaitse, vasakkaitse.

kaksik|osa
kahe väliselt sarnase isiku roll sama isiku esituses. Tantsis „Luikede järves” Odette'i ja Ottilie kaksikosa.

kaksik|portree
kunst kahe isiku portree

kammer|teener
van hrl. üliku, aadliku, kõrgemast seisusest isiku isiklik teener. Vürsti, markii kammerteener.

karistus-e 5› ‹s
kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- v. mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon. Kehaline karistus. Ränk, raske, karm, range, kerge karistus. Õiglane, ülekohtune karistus. Kurjategija sai teenitud karistuse. Mõisnik võis määrata ihunuhtlust ja muid karistusi. Mehi ähvardati mitmesuguste karistustega. Pääses seekord veel karistuseta. Poiss jäeti karistuseks söömata. Karistuse mõistmine, määramine. Karistuse täitmine, täideviimine. Karistuse määr, alammäär, ülemmäär. Karistusest vabastamine. Kannab varguse eest karistust parandusliku töö koloonias. Kurjategijatele mõisteti karistuseks viis aastat vabadusekaotust. *„Taeva karistus! Issa rist!” kasutab sõber Paul hurjutamiseks tädi sõnavara. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: administratiiv|karistus, distsiplinaar|karistus, haldus|karistus, kriminaalkaristus; peksu|karistus, vanglakaristus.

kasvandik-diku, -dikku 30› ‹s

1. teat. asutuse v. isiku (ka kasulapsena) kasvatatav, ülalpeetav, hoolealune laps v. nooruk (oma kasvataja, ülalpidaja suhtes). Lastekodu kasvandikud. Orvuks jäänud poiss kasvas üles kaugete sugulaste kasvandikuna. *Ja eit oli võtnud kasvandikuks linnast lastekodust isa-ematu lapse .. A. Hint.
2. õpilane, üliõpilane (hrl. endine, varasema õppeasutuse v. õpetaja suhtes). Ülikooli, merekooli, sõjakooli, instituudi, tehnikumi, keskkooli kasvandikud. R. Tobias oli Peterburi konservatooriumi kasvandik. Vana õpetaja kohtus oma kunagiste kasvandikega. || teat. organisatsioonilt v. isikult oma maailmavaate, ideed, seisukohad omandanud isik. Noorte Meeste Kristliku Ühingu kasvandik. Oma vaadetes on ta Hegeli kasvandik.

kasvataja1› ‹s
(< tgn kasvatama)
1.hrl. liitsõna järelosanaloomade v. taimede kasvatamisega, mõnikord ka aretamisega tegelev isik, asutus jm. Teenistuskoerte kasvatajate klubi. Holland on peamiseks sibullillede kasvatajaks.
▷ Liitsõnad: hobuse|kasvataja, kala|kasvataja, karja|kasvataja, kartuli|kasvataja, karuslooma|kasvataja, küüliku|kasvataja, lille|kasvataja, lina|kasvataja, linnu|kasvataja, looma|kasvataja, marja|kasvataja, metsa|kasvataja, puuvilja|kasvataja, puuvilla|kasvataja, põhjapõdra|kasvataja, sea|kasvataja, tee|kasvataja, teravilja|kasvataja, veise|kasvataja, viinamarjakasvataja.
2. ülalpidaja, hoolitseja. Pärast vanemate surma jäi tüdrukukese kasvatajaks vanem õde. Laste tegelikuks kasvatajaks oli vanaema.
3. õpetamise ja kasvatamisega tegelev isik. Aleksander Suure kasvataja. Töötas ühes mõisas, kaupmehe perekonnas kasvatajana. Iga õpetaja on ühtlasi kasvataja. Uue põlvkonna kasvataja. Hea kirjanik on samas ka oma lugejate kunstimaitse ja keelekultuuri kasvataja. || otseselt kasvatusega tegeleva isiku ametinimetus lasteasutuses, koolis jne. Lasteaia, lastepäevakodu, kutsekooli kasvataja.
▷ Liitsõnad: lastekasvataja.

kaudne-se 2› ‹adj

1. millegi vahendusel v. kaudu toimuv v. väljenduv; mitteotsene v. -vahetu; ant. otsene. Kaudsed andmed, teated. Kaudne mõõtmine, kontrollimine. Kaudne tõestus, järeldus. Sel sündmusel, vahejuhtumil oli meile kaudne mõju. Kaudsed põhjused. Jutus leidus kaudseid vihjeid toimunule. Saime sellest kaudsel teel teada. Tegelaste kaudne iseloomustus. Selles lauses peitus kaudne küsimus. Asjast saadi ikkagi kaudne ettekujutus. Seos nende nähtuste vahel on kaudne. Kaudsed kulud maj personali töötasu, üldruumide kulud, büroo- ja postikulud ning pangateenused. Kaudsed valimised jur valimised valijameeste v. esinduskogu kaudu. Kaudsed maksud maj käibemaks ja aktsiisid. Kaudne tõend jur faktilised andmed, millega tuvastatakse mõni kõrvalseik, kusjuures sellest omakorda järeldub tõendamist vajav asjaolu. Kaudne kõne keel teise isiku jutu edasiandmine refereerivalt, edastaja sõnadega. Kaudne kõneviis keel kõneviis, mis väljendab kõneleja ebakindlust verbiga esiletoodud tegevuse v. olemise tõesuses.
▷ Liitsõnad: ligi|kaudne, pealis|kaudne, umbkaudne; naha|kaudne, suukaudne.
2. hrv ringi, ümbert, kaarega vms. kulgev. Mehed, teated saabusid pärale kõige kaudsemaid teid mööda. *Ta pidas pikalt teejuhiga aru, kes odaotsaga lumele märkis Kämbi küla ja siis vedas sinna radasid küll õgvemaid, küll kaudsemaid .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ümberkaudne.

keegikellegi, kedagi, kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kelleltki, kellekski, kellenigi, kellenagi, kelletagi, kellegagi
I.pronumbmäärane asesõna
1.substantiivseltisiku vm. olendi kohta. a.jaatavas lausesmärgib teadmata v. lähemalt määratlemata isikut (vm. olendit). Keegi koputas. Keegi on ukse, akna taga. Väljas hüüdis keegi appi. Peab kelleltki teed, nõu küsima. Kas täna käis keegi meil? „Ära mine!” hoiatas keegi. Teid küsib keegi Riiast. Ma vajan kedagi, kes mind mõistab. Seda võis teha keegi oma inimestest. Kas keegi on juba uut filmi näinud? Keegi krabistas põõsastes. Kui juba keegi peab minema, siis olgu see mina. Seal oli keegi, ja see keegi tuli lähemale. *„Koer peaks olema,” arvab Jurnas. „Oleks keegi, kes haugub, kui tuleb võõraid ..” A. Mägi. b.jaatavas lausesiga üksik. Räägiti, mida keegi suvel tegi. Teevad seda, mis kellelegi parajasti meeldib. Joostakse laiali, kuhu keegi. Lõpetavad kooli, kuidas keegi. Vaevalt nad teavad, mis kellestki sai. See kõik sõltub asjaolust, kuidas on kellegi vastupidavus. c.eitavas lausesmitte ükski. (Mitte) keegi ei tulnud appi. (Mitte) keegi pole sellest kuulnud. Läks minema, kellelegi head aega ütlemata. (Mitte) keegi ei tundnud tema vastu huvi. Tänaval pole (mitte) kedagi näha. Kodus ei olnud kedagi peale Sirje. Ära räägi sellest (mitte) kellelegi. Kellelgi ei olnud asjast aimu. Nad ei tülitsenud kunagi kellegagi. Kas siis keegi teist ei näinud, kuidas see juhtus? *.. kuid möödus päevi, isegi nädalaid, ent püünisesse ei läinud keegi. R. Roht.
2.adjektiivseltosutab, et teat. isik vm. olend on lähemalt määratlemata. a.hrl. jaatavas lausesüks. Keegi mees, naine astus sisse. See oli keegi kiitsakas noormees. Tal on keegi külaline. See oli keegi minu tuttav. Siis esines veel keegi soomlane. Keegi naljahammas tegi tema arvel pila. Laenas raha kelleltki sõbralt. Ta töötavat sellina kellegi kaupmehe juures. Pidas võõrast kellekski teiseks. | vahel ühenduses konkreetse nimelise isikuga, kelle kohta siiski pole midagi muud lähemat teada. Kas siin elab keegi Madis Pihlakas? Tunned sa kedagi Kurepalu-nimelist? Siis kuulsime kellestki Robertsonist. b.eitavas lausesmitte ükski. Keegi korralik inimene ei tee temaga tegemist. Mul pole siin kedagi tuttavat. Keegi kurat 'mitte keegi' ei saa sellest aru.
3. kellegi kõnek (rõhutava sõnana negatiivse hinnangu andmiseks v. mingi väite eitamise korral:) midagi väärt; mitte mingisugune. Tema pole küll kellegi töömees. Need ka kellegi mehed, ainsast huligaanist ei saa jagu. Niisugune pole kellegi isa, kes oma lapse unustab. Mina nendega tegemist teha ei taha, need pole kellegi inimesed. Nüüd öösel pole enam kellegi õppimine! See pole kellegi toit 'see toit on halb'. See pole ju kellegi palk, vaid lausa sandikopikas. On see kellegi komme öösel ringi kolada? Sellised ulakused, kas see on kellegi tegu! Ta polnud kellegi iludus, pigemini vastupidi. Paar-kolmkümmend aastat pole ju veel kellegi vanadus. *Mina ei ole kellegi perenaine. Olen siin talus ainult töötegija, võõras. R. Sirge. *Meie, talulapsed, polnud ju ka kellegi inglid .. R. Roht.
4. kedagihrl. eitavas lauseskõnek midagi. Tal pole häda kedagi. Ärgu nad muretsegu loomade pärast kedagi. *„Mis sa siin teed?” – „Ei kedagi,” vastas poiss hirmunult. A. H. Tammsaare.
II.stähtis, tunnustatud v. lugupeetud isik. Varemail aegadel ta oli keegi, nüüd aga enam mitte.
▷ Liitsõnad: eikeegi.

keeramakeerata 48

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama; teisele küljele pöörama. Keerab lukus võtit. Keerab kruvikeerajaga kruvisid paika. Keeran kraani ja vesi hakkab jooksma. Lampi tuleb uus pirn keerata. Keerasin pudelil korgi pealt. Autojuht keerab rooliratast. Keerab sõrmega telefoniaparaadi ketast. Keeras vänta, vändast, nuppu, nupust. Lukk on vist rikkis, võti ei keera hästi. Keeras kausi lauale kummuli. Keera veidi lampi, et valgus otse lauale langeks. Maie keeras pannkoogil teise külje. Keerasin järgmise lehekülje. | (tegelikku objekti märkimata). Ust lukku keerama. Keerab elektri põlema. Keerasin lambitahi kõrgemaks. Keera tuli surnuks, väiksemaks! Keerasin kella käima, raadio mängima. Raadio on keeratud muusikakanali peale. *.. ta keeras tammepakusse oherdiga augu .. F. Tuglas. || (seoses isiku v. olendi asendi muutumisega). End kõhuli, külili keerama. Keerab end voodis küljelt küljele. Magaja keeras teist külge. Haige keerati teisele küljele. Keerab pead, kaela. Keera selg! Ta keeras näo kõrvale, tulijatele pahaselt selja. Minu ees istuja keeras tagasi vaatama. Kutsikas keeras enda selili. | piltl. *.. sõda keeras elud neetult segamini. P. Kuusberg. || kõnek (pikaliheitmise kohta). Keeras end pärast sööki koikusse siruli. Kui ära väsis, keeras magama. *Sass läks tagasi tuppa, keeras naise kõrvale voodisse .. R. Sirge.
2. midagi poolkaarde v. kahekorra painutama v. vajutama, kokku rullima, rõngasse painutama vms. Keerab vaiba, käsikirja rulli, riide kahekorra. Ta keeras riided pampu, puntrasse. Keerab endale vatijopi pea alla ja heidab pikali. Keeras endale vaiba ümber keha, keha ümber. Naised keerasid ojast läbiminekul seelikuservad värvli vahele. Tüdruk keerab lokke pähe. Naisel olid juuksed kukla taha krunni keeratud. Kikki keeratud vuntsid. Müüja keeras lilled, pudeli paberisse. Keeras raamatud ajalehe sisse ja sidus kinni. Kapsas hakkab pead keerama 'pead looma'. || midagi sellise tegevusega valmistama. Plotskit, pläru, vilkat keerama. Võttis taskust tubakakoti ja keeras endale suitsu. Lepakoorest keeratud karjapasun. Kasetohust keeratud torbik. Traadist keeratud käevõru.
3. millelegi v. kellelegi teist suunda andma. a. (liikumisel). Keeras hobuse suurelt teelt kõrvale vaiksele külatänavale. Ta keeras paadi paremale. Kapten laskis laeva nina vastu tuult keerata. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel keeras tuule lõunasse. Hommikuks oli ilma teiseks keeranud. b. piltl. Jüri keeras jutu teisale, teise asja peale. Püüdsin ütlust naljaks keerata. Ta püüdis kõike kadedate inimeste kiusuks keerata. Ole temaga ettevaatlik, ta võib veel kogu asja untsu, tuksi keerata. *Keeravad halvemal juhul veel asja nii, nagu oleks ta soodustanud, kasutades oma ametivõimu .. A. Valton. *.. sinu viha mõtles ta Mardi ja meie vastu keerata. E. Rannet.
4. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale kalduma. a. (liikumisel). Minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! Keerake selle kilomeetriposti juurest vasakule! Seenelised keerasid tee pealt metsa. Keerasin ümber nurga vaiksesse põiktänavasse. Teekäijad keerasid maanteeäärsesse majja jooma. Ta keeras tuldud teed tagasi. Vihastus ja keeras kannapealt minekule. Auto keeras metsateele. Heinakoormad keerasid tee pealt küüni ette. Tuul keerab (lõunasse, itta). b. (ilma liikumiseta). Tee keeras paremale, mäest alla. Suurelt teelt keeras kõrvale mitu väiksemat teed. Rada keeras peagi padrikusse. Selles kohas koridor keerab. c. piltl. Meeste jutt keeras varsti poliitikale. Ilm keeras sajule, vihmale. *Oleks võinud ikka paar päeva oodata ja vaadata, kuhu ilm keerab. E. Raud. || kõnek hakkama (midagi tegema). *Nii nad leppisidki, ilma leppimata, nagu nad tookord ilma tülitsemata olid tülli keeranud .. L. Hainsalu. *Kaks vana inimest keeravad korraga kaklema, hakkavad vastamisi viha kandma .. A. Jakobson.
5. kõnek virutama, äigama, lööma. *Rolf hakkas kõnelema .. viimasest poksivõistlusest, kus lätlane keeranud osavasti meie omale hirmsa haagi .. M. Metsanurk. *.. Imbi ei saa ometi aiateivast võtta ja talle keerata mööda koibi .. H. Raudsepp.
6. piltl ässitama, üles keerama. *.. ta keeravat juba niigi altkulmu vaatavaid mõisatöölisi veelgi rohkem paruniproua vastu. E. Rannet.
7. kõnek (südamepöörituse, südame pahaksmineku, iiveldustunde tekkimise kohta). See toit oli nii vastik, et võttis sees keerama. *Terve kauss oli konte täis ja neid võis nii kaua imeda ja puhastada, kuni sees hakkas keerama .. R. Saluri.

keskelle, keda, kellesse, kelles, kellest, kellele, kellel e. kel, kellelt e. hrv kelt, kelleks, kelleni, kellena, kelleta, kellega pl kes, kelle e. kellede, keda, kellesse e. kelledesse
I. küsiv-siduv pron
1.otsese küsisõnana hrl. substantiivseltkasut. isikute vm. elusolendite kohta. Kes seal on? Kes need mehed on? Kes nõnda ütles? Keda sa nendest tunned? Kellega sa lähed sinna? Kelle ülesandel sa seda teed? Kellele see on mõeldud? Kellelt sa seda kuulsid? Kelleks sa tahaksid saada? Kellena ta praegu töötab? Kes pagan seda tegi? Ah, et kes meil kohal on? Kes ei saanud tänaseks õppida? Kellest on juttu? Kas ma räägin sulle või kellele?! Kes seal sööb, kas Kirjak? Kes seal põõsas krabistab? Kes see veel tuli? Kes need täna tulevad? Küllap otsid mind, keda teist sul vaja? || kõnek hrv mis. *".. Peremees tapab tööga, sina...” – „Kellega mina?” küsis Mari kärsitult. A. H. Tammsaare.
2. esineb eituse v. jaatuse suhtes vastupidist väidet sisaldava emotsionaalse värvinguga lause v. lauseosa algul. a.substantiivselt›. Kes teid seal ikka ootab! Kes oleks võinud seda arvata! Kes siis sellepärast nutma hakkab! Kes sinna nii väga minna tahab! Kellel siis selleks aega on! Kes seda enam mäletab, kuidas see kõik algas! Ma ei taha, aga kes sellest küsib! Kes sulle niisama ikka annab. Kes ta muu on kui Toots. Kes kurat sind käskis seda teha! Kes siis seda ei teaks! Kes see julges minemata jätta! Kellel see aega lugeda oli! *Kui on läinud vanker, kes hakkab kodaraid taga leinama. H. Angervaks. b.adjektiivselt(tunderõhulisena umbkaudu täh.:) missugune. Kes võõras seda teadis võtta! Kes teine selleks veel paremini sobib kui tema! Kellel muul veel rohkem aega oleks! Kes see muu seda tegi! *„Kes ilus neiu niisugust lolli ometi peaks endale meheks himustama!” mõtlesid vanemad vennad. J. Kunder. *.. ja ta süda oli aimanud, et kes see muu kui tema vanamees võis olla. A. Valton.
3. seob kaudset küsimust alustavat vm. kõrvallauset pealausega, kusjuures pealauses esineb (v. on juurdemõeldav) enamasti mingi korrelatiivne sõna. a. (kasut. inimeste v. muude elusolendite kohta). Ütle, kelleks sa tahad saada. Kes otsib, see leiab. Tulid need, keda ei oodatud. Tulgu kõik, kes soovivad. Mul pole kedagi, kellega nõu pidada. Kes ta on, seda ma ei tea. Teadku, kellega tal on tegemist! Kel janu, sel jalad. Ta on üks nendest, kes pidi seda tegema. Ta on seltsinud sellega, kellest kõik eemale hoiavad. Mina olin see, kes pidi lahkuma. Tema on säärane, kes kärbselegi kurja ei tee. Ta on inimene, kes kõigega lepib. Ma kohtusin sõbraga, keda ei olnud ammu näinud. Leidus üksikuid, kes tema juttu veel uskusid. Ta pelgab koera, kes on ukse ees ketis. Ta on kui kala, kes sattunud kuivale. „Ole vait!” ütles Jaan, kelle kannatus katkes. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. *Otsekui polekski see tuul, kes seal väljas vingub, vaid kodutu koer. T. Kallas. b. (kasut. ka organisatsioonide, asutuste kohta, kui need on tegija funktsioonis). Kus oleks veel majand, kes hoolitseks paremini oma liikmete eest! *Proovis agendileiba äri juures, kes kauples kirjutus- ja muude büroomasinatega. P. Kuusberg. c. van (asjade, esemete vms. kohta, kus tänapäeval esineb mis). *Rutuga oli ta ühe suure vasara kottu kätte saanud, kellega ta Peetri ette astus .. J. V. Jannsen. *Aiast enesest käivad teed läbi, kelle ääres pingid jalutajat puhkama kutsuvad. M. J. Eisen.
II.pron(mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites) a.koos teadma-verbi ains. 3. pöördegaesineb mitmesugustes ebaselgust, teadmataolu väljendavates ühendites. Nad on juba kes teab kus. Ma loen seda raamatut juba kes teab mitmendat korda. Sadu võib kesta veel kes teab kui kaua. Ta on väga haige inimene, kes teab kui kauaks tal enam elupäevi jätkub. Neid polnudki kes teab kui palju. Kes teab millal see juhtus. Selle asjaga pole kes teab mis 'mitte mingisugust' kiiret. Ta käitub, nagu oleks ta kes teab mis 'mingisugune' tähtis isand. Ma pole kes teab kui suur 'mitte eriti suur' suitsetaja. Ta polnudki kes teab kui tugev 'mitte eriti tugev'. Kes teab missugune asjamees temast veel tuleb! Nii võib pagan teab kes tulla. Peab mind jumal teab kelleks. Kes teab, kas temast enam töötegijat tuleb. Kes teab, vahest on nõnda paremgi. „Ega mujalgi parem ole.” – „Kes teab.”. b.eriti ühenduses sõnadega tahes, ükskõikmärgib isikut, kelle kohta pole midagi täpsemat teada. Olgu ta kes tahes, vastu võtame ikka. Uuel inimesel tuleb sellega palju vaeva näha, kes ta ka ei oleks. Tulgu ükskõik kes. *.. olen valmis hakkama ükspuha kelleks, mis talle meele järgi oleks, kas või omnibussikutsariks. A. Kurfeldt (tlk). c.esineb ühenditeskes kuhu(gi), kes kuidas, kes kusagil jne. Kõik pugesid peitu, kes kuhu. Valmistuti teeleminekuks, kes kuidas. Nad on kõik, kes kusagil. Igaüks püüdis haarata, kes mida sai. d.korduvanamitme lähemalt täpsustamata isiku vm. elusolendi korral. Kes tõi raha, kes toidupoolist. Kes tuli jala, kes hobusega, kes autoga. Mehed olid kohal, kes istus, kes tammus rahutult edasi-tagasi. *.. viin ja õlu oleksid nagu läbi purenud pidurdavad lukud ning riivid, viies kelle pisarateni, kelle uhkeldava praalimiseni, kelle sõjaka riiakuseni. O. Tooming.

kinni|pidamine

1. liikumise peatamine. Hobuse kinnipidamine.
2. (isiku kohta:). kellegi vabaduse piiramine. Kahtlustatava kinnipidamine. Süüdimõistetu kinnipdamine vanglas.
3. järgimine. Seadustest, eeskirjadest, sanitaarnõuetest, traditsioonidest kinnipidamine.
4. millegi kinnihoidmine kuskil; saadavast summast osa mitte väljamaksmine. Kaupade kinnipidamine tollis. Maksude, alimentide kinnipidamine palgast.

kirjeldus-e 5› ‹s
mingi eseme, isiku, looma, nähtuse, sündmuse v. olukorra olulisemate tunnuste ülevaatlik esitus suuliselt v. kirjalikult. Üldjooneline, ligikaudne, täpne, üksikasjalik kirjeldus. Aparaadi, eseme kirjeldus. Toote tehniline kirjeldus. Tundsin ta sinu kirjelduse järgi kohe ära. Sündmuse mahlakas kirjeldus. Tema kirjeldust mööda olnud lugu järgmine. *Siin oli pikki kirjeldusi Kolumbuse elamustest, seiklustest ja töödest. H. Väli.
▷ Liitsõnad: isiku|kirjeldus, kombe|kirjeldus, loodus|kirjeldus, maastiku|kirjeldus, matka|kirjeldus, olu|kirjeldus, reisi|kirjeldus, tavandikirjeldus.

nagu kits kahe (heina)kuhja vahel
(isiku kohta, kes kahe (võrdse) võimaluse vahel valida ei oska)

klientkliendi 21› ‹s

1. teat. asutuse, ettevõtja, isiku teenuseid kasutav isik. Firma, panga kliendid. Äri alalised kliendid. Advokaadid ajavad oma klientide asju. Kauplus, kohvik, moeateljee, juuksur teenindab oma kliente eeskujulikult.
2. aj sõltlane, patrooni kaitsealune Vana-Roomas

kodaniku|kohus [-kohuse]
isiku kohus kodanikuna. Riigiorganite valimisest osa võttes täidame oma kodanikukohust.

kodaniku|nimi
oma loomingus vm. tegevuses teist nime kasutava isiku (näit. kirjaniku, kunstniku) ametlik nimi. Suve Jaan (kodanikunimega Johann Sommer).

kohtu|mõistmine-se 5 või -se 4› ‹s

1. õigusemõistmine kohtu v. sellekohase isiku poolt, kohtupidamine. Kohtumõistmine toimus täielikus kooskõlas seadusega.
2. piltl millegi, kellegi üle otsustamine ning hinnangu andmine. *".. Andke õun jalamaid Nukitsamehe kätte!” .. „Jaa, aga,” ei taha Kusti veel ema kohtumõistmisega täitsa leppida .. O. Luts.

kollektiiv|looming
mitme isiku ühine looming, ühislooming

koloss-i 21› ‹s

1. hiiglasuur ese, ehitis, olend vms. Palee, püramiid on päratu koloss. Rhodose koloss 'antiikajal Rhodose saarel asunud võimas Heliose pronkskuju'. Savijalgadel koloss 'miski, mis võib iga hetk kokku variseda'. *.. ilmus nähtavale kapten, mingi närtsinud näoga koloss, halliksminev hiiglane, metsik ja kare .. K. Martinson (tlk).
▷ Liitsõnad: kivikoloss.
2. piltl (erakordselt tähtsa, silmapaistva, kuulsa isiku kohta). *.. head sõbrad löövad lärmi laia, / et oled geenius, koloss. A. Sang (tlk).

koos|töö
kahe v. mitme isiku, isikute rühma vm. ühine v. kooskõlastatud töötamine v. tegutsemine; selle tulemus. Rahvusvaheline, üleeuroopaline, riikidevaheline, majanduslik, kultuurialane koostöö. Ehitus nõuab mitme mehe koostööd. Ooper valmis helilooja ja luuletaja pikaajalises koostöös. Üritus sai teoks koostöös naabritega. Korvpallis on vajalik meeskonna täpne koostöö. Poliitikud võiks teha rohkem koostööd. Kodu ja kooli koostöö. *Viimaseks koostööks A. Hindiga jäi A. Särevil filmistsenaarium „Veealused karid”. O. Kuningas. *Päike ja vihm kahekesi koostöös on vahepeal lume peaaegu kõikjalt sulatanud.. B. Kangro.

korporatsioon-i 21› ‹s

1. ühiste kutsealaste v. seisuslike huvidega isikute koondis. Baltisaksa aadel moodustas seisusliku korporatsiooni. *XVII sajandil oli ta [= raad] aga juba niivõrd kodanikkonnast eraldunud, et moodustas mittevalitava korporatsiooni, kes täiendas end ise uute liikmete koopteerimise teel. E. Tarvel. || maj juriidilise isiku õigustega majandusorganisatsioon v. liit; USA-s aktsiaseltside ühisnimetus. Korporatsioon „General Motors”.
2. kinnine üliõpilasorganisatsioon mõnel maal, ka Eestis. Korporatsioon „Rotalia”. Astus üliõpilasena korporatsiooni. Nad olid ülikoolis samas korporatsioonis.

korter|muuseum
kirjaniku, kunstniku, ühiskonnategelase vm. tähtsa isiku kunagine korter (koos sisustusega) muuseumina. A. Särevi kortermuuseum.

kutse|kaaslus
kutsealade ühitatus, mitme kutseala täitmine sama isiku poolt

kõlgaskõlka 19› ‹s

1. vilja peksmisel ja tuulamisel eralduv õlepuru, jämedam agan, kõrresõlm vm. prahiosake. Tuulamata vili oli kõlkaid täis. Terad eraldati kõlkaist ja aganaist. Ta on kerge kui kõlgas. Helmed kaelas, kõlkad kõhus. | (kogumina). *„Loom elab õle ja kõlkagagi,” ütles Mall. A. H. Tammsaare.
2. piltl (kehva, kergekaalulise, alaväärtusliku eseme, isiku jne. kohta). Luulevõistlusele esitatud tööde hulgas oli kõlkaid. *Eluaeg on vana Aniluik igasuguseid kodutuid vennikesi põlastanud, kavatsemata ise samasuguseks kõlkaks saada.. M. Traat.

kõne6› ‹s

1. rääkimine, kõnelemine; selle viis v. laad. Häälikud esinevad kõnes, tähed – kirjas. Valdab saksa keelt nii kõnes kui kirjas. Lapse kõne areneb järk-järgult. Hammaste puudumisel muutub kõne ebaselgeks. *..talle meeldisid selle vana meremehe järsk kõne ning tema tahumatult nurgelised laused. E. Männik. || vestlus, kõnelus, keskustelu, jutt; arutlus. Oli kuulda laia venekeelset kõnet. Neist asjust pole meil kõnet olnud. Ta taipas kohe, millest oli kõne. Kõne alla, kõneks tulid, võeti mitmesugused probleemid. Valitsuse istungil oli kõne all majandusreform. Kõne all olev taim esineb meil ainult saartel. *Aga ärge tema abikaasa kuuldes minu asja kõnesse võtke, preili Eeva! E. Vilde. *Vallakirjutaja hakkas naerma, nii et köster pidi silmad üles tõstma ja oma kõne opmanikaasaga pooleli jätma. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kiir|kõne, lava|kõne, murdekõne.
2. keel keel, kasutatuna inimestevahelises suhtlemisprotsessis. Suuline, kirjalik kõne. Kõnet tajuma, uurima. Artikuleeritud kõne. Kõne areng on seotud mõtlemise arenguga. Kõne süntees 'inimkõne sarnase tehiskõne tekitamine kõnesüntesaatoriga'. Seotud kõne 'kindlaid rütmi- ja rõhuolusid arvestav kõne, hrl. luule'. Sidumata kõne 'proosa'. || (grammatiliste kategooriate nimetustes). Jaatav kõne 'verbikategooria, mis väljendab tegevuse v. olemise esinemist'. Eitav kõne 'verbikategooria, mis väljendab tegevuse v. olemise eitamist v. keelamist (käskivas kõneviisis)'. Otsene kõne 'kõneleja sõnade edasiandmine muutmatul kujul'. Kaudne kõne 'kõneleja sõnade edasiandmine teise isiku poolt ümberjutustatuna'.
▷ Liitsõnad: inim|kõne, vaegkõne; autori|kõne, keeld|kõne, riim|kõne, sisekõne.
3. see, mida keegi räägib, ütleb, jutustab, jutt. Kes su kavalaid kõnesid usub! Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. *Nooh, sul alati niisugused jumalavallatud kõned suus... O. Luts. *Ta polnud muidugi saanud oma kõrvu sulgeda ümbritseva maailma kõnede ees. K. Ristikivi. | piltl. Silmade kõne. *..sõja-aastail olid isegi naised õppinud mõistma ning kartma relvade halastamatut kõnet. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: kahe|kõne, keerd|kõne, kiidu|kõne, manitsus|kõne, mõistu|kõne, nalja|kõne, noomitus|kõne, sala|kõne, vigur|kõne, ülistuskõne; lille|kõne, vormi|kõne, värvikõne.
4. avalik sõnaline ettekanne. Pikk, asjalik, kõrgelennuline kõne. Kõne oli liiga akadeemiline. Direktori kõne kooli lõpuaktusel. Advokaadi, prokuröri kõne kohtus. Pidas vägeva, sütitava kõne. Pöördus rahva poole lühikese kõnega. Kõne kestis 10 minutit. Peoõhtut alustati kõnega. Presidendi kõnet kuulati suure tähelepanuga. Ta nõudis oma kõnes uuendusi.
▷ Liitsõnad: agitatsiooni|kõne, aktuse|kõne, aruande|kõne, ava|kõne, avamis|kõne, haua|kõne, ilu|kõne, juubeli|kõne, kaitse|kõne, kihutus|kõne, kohtu|kõne, lahkumis|kõne, laua|kõne, lõpu|kõne, matuse|kõne, miitingu|kõne, mälestus|kõne, parlamendi|kõne, peo|kõne, programm|kõne, pulma|kõne, raadio|kõne, süüdistus|kõne, televisiooni|kõne, tervitus|kõne, trooni|kõne, tänu|kõne, uusaasta|kõne, vastus|kõne, õnnitluskõne.
5. telefonikõne. Mul oli, pidasin vahepeal mitu kõnet. Kõnet valima, vastu võtma, ümber suunama, ootele jätma. Võtame kõne 'helistame' hr. Kanarbikule! Vanasti telliti kõned kaugejaama vahendusel. Kõne Tartuga katkes.
▷ Liitsõnad: ameti|kõne, era|kõne, kauge|kõne, kiir|kõne, välkkõne.

kõrge|ausus
van ütleja erilist alandlikkust osutav sõna hrl. kõrge isiku poole pöördumisel. Just nii, teie kõrgeausus, jätkata vaatlust! Teie kõrgeausus, teiega soovib kokku saada krahv Konrad. Tema kõrgeausus laseb teatada, et..

kõrgus-e 5 või -e 4› ‹s

1. pikkus alt, alustasandist üles, pikkus püstsuunas. Puu, tara, seina, maja, kapi, koorma kõrgus. Ruumi, toa kõrgus. Maapinna absoluutne, suhteline kõrgus. Luidete kõrgus on kuni 30 m. Hobuse turja kõrgus maast. Nina kõrgus. *Elupuude allee .. näis seda kitsam, mida rohkem puud kõrgust võtsid. A. Kaal. || mat pikim ristlõik, mis on tõmmatud kujundi punktidest selle sirgjoonelisele v. tasandilisele alusele; selle lõigu pikkus. Risttahuka, trapetsi, silindri, prisma, kolmnurga kõrgus. Koonuse, püramiidi kõrgus.
▷ Liitsõnad: kogukõrgus.
2. teat. eseme v. objekti kaugus maapinnast v. alustasandist. Pilvede kõrgus maapinnast oli üle 6 km. Kõrguse kasvades õhurõhk väheneb. Hüppe kõrgus. Kõrgust hüppama 'kõrgushüpet sooritama'. Kõrguse 2.14 ületasid 3 sportlast. Lennuk lendas suures kõrguses. Kruvi iste parajale kõrgusele. 100 m kõrgusel merepinnast. Pilt on tehtud kümne meetri kõrguselt. Lennuk võtab, kaotab kõrgust 'lennuk tõuseb kõrgemale, laskub'. || astr nurk taevakeha suuna ja horisondi tasandi vahel. Tähe, taevakeha kõrgus.
▷ Liitsõnad: alg|kõrgus, lennu|kõrgus, rekordkõrgus.
3.ka pl.kõrguv (õhu)ruum; taevalaotus. Udu haihtus kõrgustesse. Hoone pürib kõrgusse. Lõpmatus kõrguses säras tähemeri. Kotkas tiirutab kõrguses. || piltl (taotluste, unistuste, püüdluste jms. ülemise piiriala kohta). Teda ahvatlesid teaduse kõrgused. *..olgu muuga kuidas on, aga kunsti helesinised kõrgused näitavad sulle küll õige pea oma kättesaamatust! E. Tennov.
4. kõrge (4. täh.) isik. a. (monarhi, valitseja, ka nende perekonnaliikmete kohta). Tema kõrguse käsk. Teie kuninglik kõrgus! Pöörduti palvekirjaga keiserliku kõrguse enese poole. Kõrgus, bojaarid ootavad teid! *Meid on kästud ilmuda tema kõrguse prints Oldenburgi juurde. O. Luts. b. kõnek (üldisemalt kõrgema positsiooniga isiku kohta). *Ma olen mõndagi kukkunud kõrgust, lahtilastud vallavanemat näinud.. A. Kitzberg.
5. piltl kõrge, silmapaistev tase. *Eestist peab tulema maa, mis ka oma sisemise korra õiglusega ja kultuuri kõrgusega on eeskujuks kogu maailmale... A. Kivikas. || [millegi] kõrgusel, kõrgusele teat. nõuetele vastaval, kohasel, sobival tasemel v. sellisele tasemele. Ta seisab, on, püsib oma ülesannete kõrgusel. Uus juhtkond viis mõne aastaga ettevõtte ajanõuete kõrgusele.
6. muus heli iseloomustav tunnus, mille aluseks on heliallika võnkesagedus. Heli kõrgus. Erineva kõrgusega helid.
7. keel keeleselja tõsteasendist sõltuv vokaalide hääldusviis. Vokaalide kõrgus.
8. kõnek kõrgushüpe. 1.65 kõrguses on tüdruku jaoks hea tulemus. Kõrguses olid kolm paremat USA sportlased.

käendama37
hrl. partitiivigajur teise isiku eest mingis suhtes vastutama. Kedagi käendama. Käendav isik, asutus.

ringi käima

1. pöörlema, tiirlema; keerlema, tiirutama. Ratas, värten, propeller käib ringi. Karussell käib ringi. Tal oli paha, tuba, maailm käis silmade ees ringi. Isu ei olnud, toit käis suus ringi. || pööritama (pea kohta). Pea käib ringi, hakkab ringi käima. Vein pani pea ringi käima. Pea käis õllest, väsimusest, nõrkusest ringi.
2. ühest kohast teise, siia-sinna liikuma, kulgema vms. Patrull käib ringi. Käib majas, korteris, tuba mööda ringi. Tüdruk käis kogu päeva pahurana, nutetud silmadega ringi. Tema silmad käisid toas uudishimulikult ringi. Laseb silmadel, pilgul toas ringi käia. Selle kohta käivad igasugused jutud ringi. *.. ta märkab, et mõtted ringi käivad, nagu eksija metsas. A. H. Tammsaare. || ringiga käest kätte, ühe isiku käest teise kätte liikuma. Õllekapad, -kruusid, mõdukannud käisid ringi. Veiniklaas, viinapudel käib ringi. Laskis suitsupakil meesterühmas ringi käia. Panin korjanduslehe ringi käima.
3.komitatiivigakohtlema, ümber käima; toimima. Maalapsed oskavad loomadega ringi käia. Pahasti on nad sinuga ringi käinud. *.. arhivaar käis rahaga ringi nagu pillaja suurte pühade eel. E. Krusten. *Avamerelt pealeveerev lainejõmm hakkas meie paadikesega üsnagi kurjalt ringi käima. R. Vaidlo.

lame-da 2› ‹adj

1. tasane, suuremate kõrgenditeta (ja süvenditeta). Lame tasandik, org, kiltmaa. Lame kui laud. Osa paate on kumera, osa lameda põhjaga. Kas panen lauale lamedad või sügavad taldrikud? Konveierilindi pind on lame või nõgus. Lamedate vuukidega müüritis. Lame rind. || väikese kallakuga, lauge. Lamedad katused. Enne finišit oli suusarajal lame tõus. Järsk nõlv kaevati lamedamaks. Ookeanil käis lame laine. Lame temperatuurikõver. Mürsu lame lennujoon. || lai ja madal, lapik. Lame kivi, leib. Lamedad viilid. Paeluss on lame nagu lint. Noorelt on hernekaunad lamedad. Sõlgi on pealt kuhikjaid, kumeraid ja lamedaid. Ühekorruseline lame ridamaja. Lame sõrmus. Lame nina, nägu. Jugapuu on lamedate okastega. Lame mütsilätu nagu pannkook peas. *Ükski moejoon ega riie ei päästa, kui oled lame nagu laudade vahelt läbi kistud. M. Traat.
2. piltl tavaline, igapäevane, hall; labane, banaalne; isiku- v. eripäratu, ilmetu. Lame vaheldusetu ning rõõmutu elu. Lamedad naljad, kiidusõnad tüütavad ära. Joobnu läheb käitumises lamedaks. Lame stiil, keel, etendus. Nõrgamõistuslikel on lame miimika. Tal on tugev, kuid lame hääl. *Koolis oli Paul mõistuse poolest lame ja tume .. J. Tuulik. *Oli lamedat kõnnakut, lamedaid liigutusi, nagu emapardil .. O. Luts.

lausung-i 2› ‹s
keel lause(te)st v. lausekatkendi(te)st koosnev ühe isiku pidev kõneakt, mis on piiratud pauside v. teis(t)e isiku(te) kõneaktiga

luuraja1› ‹s
(< tgn luurama) (eriti luureorgani teenistuses oleva isiku kohta). Seal saame olla omaette, pole karta pealtnägijaid, -kuulajaid ega muid luurajaid. Tabati Nõukogude luuraja. || kõnek piilur. Piilkond luurajaid saadeti ette.

lõvi|koobas
kardetud isiku(te) asukoht. Peab minema lõvikoopasse – direktori enda juurde.

läbi|otsimine
ka jur tõenduslikult oluliste esemete v. isikute otsimine teat. ruumidest, paikkonnast v. isiku juurest. Korraldati, tehti läbiotsimine. Läbiotsimisel leiti relv, lendlehti.

mahatma6› ‹s
eriti austatud isiku tiitel Indias. Mahatma Gandhi ideed.

maja|muuseum
silmapaistnud isiku maja memoriaalmuuseumina. F. Tuglase majamuuseum. Peeter I majamuuseum Kadrioru pargis.

majanduslik-liku, -likku 30› ‹adj

1. majandusega seotud, sellesse puutuv v. seda käsitlev, majandusalane, majandus-. Majanduslik tegevus. Riigi majanduslik olukord on paranenud, halvenenud. Majanduslik tõus, langus, laos. Arengumaade majanduslikud raskused. Majanduslikud sidemed, suhted, koostöö, integratsioon. Majanduslik efektiivsus, efekt. Majanduslik analüüs. Nõrk, tugev majanduslik alus. Majanduslik iseseisvus, sõltuvus. Poliitilised ja majanduslikud nõudmised, streigid. Ühiskonna majanduslik struktuur. Majanduslikud kategooriad. Majandusliku mõtte areng Eestis.
▷ Liitsõnad: puht|majanduslik, sotsiaal-|majanduslik, tehnilis-|majanduslik, ühiskondlik-majanduslik.
2. (isiku seisukohast:) varanduslik, rahaline. Tema majanduslik olukord on hea, rahuldav, raske. Kuidas nende majanduslik järg on? Sattusin majanduslikesse raskustesse. Katkestas õpingud majanduslikel põhjustel. Kehvadel vanematel kujunes poja koolitamine tõsiseks majanduslikuks probleemiks. Pole üldse raha, mu majanduslik seis on null.
3. kõnek majapidamises oskuslik, säästlikult majandada oskav. Naised on palju majanduslikumad kui mehed.

maja|vaim
folkl elumaja kaitsevaim (hing v. haldjas). Usk majavaimudesse. || piltl (maja huvide eest seisva isiku kohta). Koduabiline, truu teenija on tõeline majavaim.

majesteet-teedi 21› ‹s
keisri v. kuninga (v. nendega samaväärse isiku) austav nimetus. Keiserlik, kuninglik majesteet. Tema Majesteet Elizabeth II. Õukond ootas majesteedi saabumist. | piltl. *Raapurjek on merede majesteet, / ookeanidel valitsev kõrgus. J. Smuul.

male6› ‹s
kahe isiku sportlik lauamäng, milles kumbki mängija liigutab 16 malendit kindlatele mängureeglitele vastavalt 64 heleda ja tumeda ruuduga laual. Malet mängima. Mängisime Antsuga paar partiid malet. Võisteldi males ja kabes. Tal on males I järk.
▷ Liitsõnad: kiir|male, kiri|male, kompositsioon|male, probleem|male, rivi|male, võistlus|male, välkmale.

mandaat-daadi 21› ‹s

1. jur volitus; esindava isiku volitusi tõestav dokument, volikiri. Rahvasaadiku, delegaadi mandaat. Mandaatkomisjon kontrollib mandaate. || aj teat. riigile antud volitus mingi territooriumi haldamiseks eestkoste põhimõttel. Suurbritannia valitses Palestiinat, Iraaki, Tanganjikat Rahvasteliidu mandaadi alusel.
▷ Liitsõnad: saadikumandaat.
2. kõnek saadikukoht (näit. parlamendis). Erakonnal on parlamendis 55 mandaati.

medal-i 2› ‹s
lame hrl. ümmargune, ka tähe- vm. kujuline (vääris)metallist vm. materjalist aumärk v. mälestusese. Valgetähe, Maarja medal. Esimese järgu medal Suur Kuldtukat. Kuulus väejuht on autasustatud mitme ordeni ja medaliga. Kannab rinnas medalit. J. Hurt sai Geograafiaseltsilt tunnustusena Konstantini medali. Mitmeid leiutisi hinnati näitusel diplomi või medaliga. Poiss lõpetas keskkooli medaliga. Norra on saanud, võitnud taliolümpiamängudel palju medaleid. Meie suusataja tuli medalile 'võitis medali'. || hrl. ümmargune mündikujuline märk teat. isiku v. sündmuse mälestuseks. Borodino lahingu medal. || piltl (probleemi, nähtuse erinevatest, hrl. vastandlikest pooltest rääkides). Igal medalil on kaks külge, on ka teine külg.
▷ Liitsõnad: hõbe|medal, juubeli|medal, kuld|medal, mälestus|medal, olümpia|medal, pronksmedal.

meierõhulises asendis›, merõhutus asendis› ‹meie e. me, meid, meisse, meis, meist, meile, meil, meilt, meieks e. meiks, meieni, meiena, meieta, meiega
pronmitmuse 1. isiku asesõna vt mina
1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja v. kirjutaja (juhuslikult v. sünnipäraselt) kuulub v. tunneb end (ea, soo, ideoloogia vm. põhjal) kuuluvat. Meie ja teie. Meie – sina ja mina (tema ja mina, teie ja mina, nemad ja mina). Meid on kokku viis. Mitte keegi meist. Kellelgi meist tuleks minna. Meie Mardiga. Mis ta meist tahab, mis tal meiega asja on? Meil pole sellega pistmist. Meieni polnud see uudis veel jõudnud. Püüdke (ilma) meieta hakkama saada. Jäägu see jutt meie vahele, teistel pole vaja seda teada. Siis me hakkasime minema. Me kahekesi jäime teistest maha. Meie kui väikerahvas. Meie maa, rahvas, riik. Meie linnad ja külad, kogu me maa. Ivan on meie keele ära õppinud. Meie ajal, päevil. Meie ajaarvamise järgi, enne meie ajaarvamist. Meil oli suur perekond, meid oli kokku üheksa. Meie ema, vanaisa, Mari. Meie uus õpetaja. Me naised pidime sõja ajal ka meeste tööd ära tegema. Hurraa, meie omade võit! Me peame õnne tänama, et nii läks. Leib on vanem kui meie. *Las kasvame, me tõusev sugu .. G. Suits. ||hrl. väliskohakäänetesmärgib kõneleja v. kirjutaja peret, kodu, töö- v. elupaika, kodumaad jne. Jaan oli lapsena meil karjapoisiks. Tule mõnikord meile, meie poole. Naabrid olid eile õhtul meil. Nad olid meilt koju minnes vihma kätte jäänud. Meilt on bussipeatusse 2 km. Tule meile tööle. Ei meil ega mujal maailmas. Meil, meie kandis, meie pool räägitakse murret. Meilt eksporditakse puitu. Meile sissetoodud taimeliigid. || märgib määratlemata isikute ringi. Olgu meil siin näiteks mõõdud 5 × 5 × 7. Mida me mõistame kupeerimise all? Kuidas me selle kohta ütleksime?
2. kasut. mina asemel. a. (autori tagasihoidlikkuse väljendamiseks). Et oma mina mitte esile tuua, räägib ta ettekandes kogu aeg, et meile näib, paistab, meie arvates on nii. b. van (võimutäiuse rõhutamiseks). Keisrid ütlevad enda kohta meie. Meie, Aleksander I, Jumala armust kogu Venemaa keiser.
3. kõnek kasut. sina v. teie asemel (hrl. patsiendi v. väikelapsega suheldes). Ja kuidas me ennast täna tunneme? Täna me võime juba üles tõusta, kõndimist harjutada.
4. kõnek ka iroon kasut. tähtsustades tema asemel. Näe, meil [= imikul] on juba kaks kikut suus! Sealt ta tulebki – ja oh, küll me oleme ikka üleslöödud kui vau!

meister-tri, -trit 2› ‹s

1. väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik. a. vilunud ning osav käsi- v. oskustööline; (omaaegses tsunftisüsteemis:) kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline, kellel oli hrl. oma töökoda (sellide ja õpipoistega). Meistrid, sellid ja õpipoisid. Kui sell tahtis meistriks saada, pidi esitama tsunftile meistritöö. Kell tuleb viia parandada asjatundliku meistri kätte. Suvila ehitame ise, aga kaminat tegema kutsume meistri. b. (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik. Töö õpetab tegija meistriks. Harjutamine teeb meistriks. Keegi ei ole sündinud meister, keegi ei sünni meistrina. Noortel loovisikutel on vanadelt meistritelt palju õppida. Flaami meistrite maalid. Tundmatu meistri skulptuur. *Mõlemad meistrid [helilooja Eller ja kirjanik Tuglas] vaagisid iga nooti või sõna kuni viimase tõeni. G. Ernesaks. || (millegi peale, mingis tegevuses osava inimese kohta). Ta on iga asja peale meister. Pilkamise peale, pilkama on ta meister. Luiskama oled sa meister! Vanaema oli meister muinasjutte rääkima. Erineva tasemega rahvatantsijad algajatest meistriteni. *Paljuks tema küll raamatuid jõudis osta, aga lugema oli ta meister. R. Roht.
▷ Liitsõnad: ehitus|meister, ehte|meister, juustu|meister, kaevu|meister, laeva|meister, oreli|meister, paadi|meister, viina|meister, viiuli|meister, voki|meister, vorsti|meister, või|meister, õllemeister; kingsepp|meister, maaler|meister, pagar|meister, pottsepp|meister, rätsepmeister; heli|meister, kunsti|meister, novelli|meister, romaani|meister, stiili|meister, sule|meister, sõna|meister, tantsu|meister, vana|meister, vormi|meister, värsimeister; pankrot|meister, vussermeister.
2. (mingit tööd v. tegevust) juhtiva isiku kutse- v. ametinimetus. a. tootmisjaoskonna vm. tööliste rühma v. agregaadi töö vahetu korraldaja ja kontrollija. Töötab tehases, remonditöökojas meistrina. Meistrid ja meistriabid. Tsehhijuhataja kutsus meistrid nõupidamisele. b.liitsõna järelosanaesineb mitmesugustes (osalt endisaegsetes) ametinimetustes
▷ Liitsõnad: ballett|meister, bürger|meister, kapell|meister, kool|meister, koor|meister, korter|meister, lava|meister, ordu|meister, politsei|meister, tall|meister, tee|meister, tseremoonia|meister, vahtmeister.
3. sportlike (v. kutsealaste) meistrivõistluste võitja. Tuli odaviskes Eesti, Euroopa meistriks. Jäähokis tuli meistriks meie meeskond.
▷ Liitsõnad: maailmameister; kabe|meister, maadlus|meister, male|meister, poksimeister; künni|meister, lüpsimeister.
4. sport (kõrgema spordijärgu v. spordijärkudest kõrgema sportliku kvalifikatsiooniastme kohta, eriti males). Järgumaletajad, meistrikandidaadid, meistrid, rahvusvahelised meistrid, suurmeistrid.
▷ Liitsõnad: suurmeister.

minarõhulises asendis›, marõhutus asendis› ‹minu e. mu, mind, minusse e. musse, minus e. mus, minust e. must, minule e. mulle, minul e. mul, minult e. mult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga e. muga
pronainsuse 1. isiku asesõna, osutab kõnelejale, lausungi väljendajale endale vt meie Seda teame ainult mina ja sina. Ma joonistan, arvutan, pesen. Ma olen juba söönud. Eks ma öelnud, et ära mine! Mina tulen ka kaasa. Seda minagi, et vara on minna. See olin mina, kes helistas. Mina, Tõnu Kukk, tõendan, et .. Minu Piret ja sinu Valli käivad ühes klassis. Matti on mu vend. See raamat on minu oma. Pull tuli otse minu poole. Sa oled minu vastu ikka hea olnud. Minu arvates sa hilinesid. Mind koheldi hästi. Halloo, kas te kuulete mind? Kas sa usud minusse? Minusse on ta alati hästi suhtunud. Sa kahtled minus. Mus tõusis viha. Mis te minust tahate? Ta ei ole must kunagi hoolinud. Palun, ulata mulle suhkrut. Minule küll tundub, et oht on möödas. Ta on mulle armas. Mis mul ometi arus oli! Minulgi on pilet olemas. See töö tuleb mul endal ära teha. Mult varastati mantel. Minult pole neil midagi saada. Minuni jõudis vaid plahvatuse kaja. Proovi end hetkeks minuna kujutleda! Minuta ei tehta siin midagi. Minuga juhtus hull lugu. Krõõt sarnaneb minuga. Miks sa minuga ei räägi? Vaata, mis nad on minuga teinud! Minuga on lood kehvad. || mitmesugustes (püsi)ühendites, väljendites, hüüatustes. Mis mina nüüd! Ah, mis nüüd mina! Oh sa mu aeg! Mu jumal! Mis see minu asi on? Ma sulle näitan! Kuidas sina mulle, nii mina sulle. Minu pärast mingu või maailm hukka. Minugi poolest võib minema hakata. Kui sa minu nahas peaksid olema! Minu ajad on möödas. Minu arust on emal õigus. Minu teada on Emmal poeg. See märkus oli kivi minu kapsaaeda. Minusse see asi ei puutu! Lapsed on minusse (läinud). Minust ei ole asja. Minule (sellest jamast) aitab, katsuge ise hakkama saada! Mul ei ole sinust sooja ega külma. Õige mul mees või asi. Kus mul asi! Ena mul asja! Vaadake te mul! Kus tuli mul keelaja välja! „Kah mul tark!” põlastas naine. Siin sa mul oledki! Vaata mul Evaldit, millega hakkama sai! || genitiivse atribuudina kellegi poole pöördumisel viisakus- v. poolehoiuavaldustes. Mu daamid ja härrad! *Ärge unustage, mu armas, et mina olen siin hingekarjane. V. Veber (tlk). ||koos verbiga käskiva kõneviisi ainsuse 2. v. 3. pöördeshrl kõnek osutab tegevuse sunnitusele, kohustuslikkusele. Ma toogu 'pean tooma, mul kästi tuua' arstitõend. Mina tehku tema tahtmist mööda. Mina tee ja toimeta, aitäh ei ütle keegi. Mina too vett ja lõhu puid, tema ei liiguta midagi. || mina'p, minap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just mina. Minap see olengi, keda nad otsivad. Mina'p ta sulle soovitasingi. *.. ütles: „Mina'p see peegli leidja olen ..” J. Kunder.

mooramaa|mees
musta- v. tõmmunahaline mees (hrl. neegri kohta). Mooramaamees on oma töö teinud, mooramaamees võib minna (isiku kohta, keda on ära kasutatud, kuid kellega enam ei taheta tegemist teha).

morganaatiline-se 5› ‹adj
Morganaatiline abielu '(valitsejasoost isiku v. kõrgaadliku) seisusevastane abielu'.

muistend-i 2› ‹s
folkl tõesti sündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on hrl. seotud kindla koha, isiku v. sündmusega. Ajaloolised, usundilised muistendid. Muistendid vägilastest, hiidudest. Järve tekkega on seotud mitmed muistendid.
▷ Liitsõnad: hiiu|muistend, koha|muistend, seletus|muistend, tekke|muistend, vägilasmuistend; kunstmuistend.

muna|jooja1› ‹s
hlv (isiku kohta, keda ei peeta täitsameheks). Igasugused hädavaresed, nohikud ja munajoojad.

munaraku|doonor
naine, kes annab oma munaraku teise isiku kunstlikuks viljastamiseks . Munarakudoonorid ja spermadoonorid.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur