[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hävitama ‹37›
olematuks tegema, lõppu peale tegema, ära kaotama. Jahimehed hävitasid vareseid. Ründajad hävitati automaaditulega. Kurjategija püüdis hävitada asitõendeid. Enne surma hävitas ta oma kirjad. Orjastajad ei suutnud millegagi hävitada rahva vabadusiha. Inimese plaanitu tegevus on hävitanud rohkesti taimeliike. Katk hävitas põdrakarjad. Külm hävitab pungi ja võrseid. Antibiootikumid hävitavad mikroobe. Sõjas hävitatud linnad ja külad. *Tema oli see, kes mu õnneliku elu hävitas. J. Mändmets. || kõnek (söömise kohta). Poisid hävitasid õhinal keedetud mune, sardelle, võileibu. || piltl täiesti maha tegema, täiesti hukka mõistma. Ta naer hävitas mu täiesti. Hävitav pilge, satiir, kriitika. Ta andis projektile hävitava hinnangu.