[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hoop ‹hoobi 21› ‹s›

1. tugev löök (millegi v. kellegi pihta löömisel, viskamisel, tõukamisel v. peksmisel ja kakluses). Kerge, hirmus, kõva, valus, vägev, surmav hoop. Kostis hele, tume, järsk hoop. Andis käega, küünarnukiga, kiviga, rihmaga, vemblaga hoobi. Hoobid sadasid talle näkku, pähe, selga. Hoop laksatas vastu kätt, kõrvu. Sai hoobi kõhtu, rinde alla, kukla taha. Hoop langes hoobi järel. Hoop tabas märki. Hoobid läksid mööda, tühja. Ta jagas, ladus hoope paremale ja vasakule. Teomehele mõisteti kakskümmend viis hoopi. Müür purunes rammi võimsate hoopide all. Ta lõhestas kasepaku esimese, ühe hoobiga. *Hoobid ja paugutamine nii puu kui metalli pihta kajasid alt üles. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: jala|hoop, kabja|hoop, kaika|hoop, kepi|hoop, kirve|hoop, käpa|hoop, mõõga|hoop, noa|hoop, piitsa|hoop, pussi|hoop, rusika|hoop, vasara|hoop, vitsahoop; surmahoop.
2. kiire ja jõuline vastast purustav tegevus, löök sõjas, võitluses. Kaitsjad andsid sissetungijatele hävitava hoobi. Purustav hoop suunati vaenlase vägede paremale tiivale. || (olulist kahju põhjustanud tegevuse, tegurite, mõjurite kohta). Raske hoobi andsid Poola majandusele sõda ja okupatsioon. Eesti põlevkivitööstus toibus kiiresti sõja ajal saadud rängast hoobist. Mardi tervis sai viimase hoobi talvistel metsatöödel. *Ta sai väga hästi aru, et iga tagasilükatud laenusoov on hoop uuele pangale.. J. Kärner.
3. piltl (raske kaotuse, hingelise vapustuse, õnnetuse vms. kohta). Venna surm oli mulle tõsine hoop. Ta ei jõudnud veel ootamatust hoobist toibuda, kui tuli uus õnnetus. Peatselt tabas mind uus hoop: abielu purunes. Kirjaniku autunne, uhkus, hell hing sai ränga hoobi.

esimesel hoobil
esimesel silmapilgul, esimese hooga. *Esimesel hoobil ei pannud ta seda tähelegi, et Kiir Venemaale tahtvat minna .. O. Luts.

kaks ~ mitu kärbest ühe hoobiga vt kärbes

samal ~ selsamal hoobil
samal silmapilgul, samal ajal. *Sale, samal hoobil väle, tõsine ja vaikne oli selle naise nägu ning olemus. F. Tuglas (tlk).

ühel hoobil, ühe hoobiga
üheaegselt, korraga; korrapealt, hoobilt. *Vahetevahel rätiga otsmikult higi kuivatades näis ta ühel hoobil nii noor kui vana .. A. Hint. *Rita valukarjatus tõstis ta ühe hoobiga jalgadele. A. Beekman.