[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hoiduma ‹37›

1. mingis olukorras, seisundis v. asendis olles v. sellesse minnes seda olukorda, seisundit v. asendit säilitama (v. säilitada püüdma), end hoidma. Hoiduge eemale, kaugemale! Loomad hoidusid lähestikku. Naised hoidusid omaette rühma. Mehe õlad hoiduvad pisut ettepoole. Juuksed hoidusid kohevile, püsti. Purgi kaas hoidus kummi. Lapsed hoidusid kartlikult nurka. Ta hoidus vastutulijate eest põõsaste taha. *Kuigi.. oleks seal [= tagakambris] emalgi ruumi olnud, hoidus ta tuppa, isa lähedusse.. M. Metsanurk. || liikumisel endale võetud suunda säilitama; (abstraktsemalt:) kellegi poolele asetuma. Hoiduge kogu aeg paremale, paremat kätt! Osa sugulasi hoidus tülis mehe, osa naise poole.
2. millegi v. kellegi ebameeldiva, ebasoovitava v. ohtliku eest kõrvale põikama, end selle eest hoidma, seda enese suhtes vältima. Ebameeldivustest, raskustest, pahandustest, kiusatusest hoiduma. Hoiduge ülearustest kulutustest! Miks sa minust (eemale) hoidud? Ta ei valinud teed ega hoidunud porilompidest. Nad hoidusid teineteisele otsa vaatamast. Hoidun mõtlemast ja kujutlemast, mis mind võiks ees oodata. Kõik vaikisid, hoiduti isegi sosistamast. Ta hoidus neiuga kohtumast. Hoidu sõiduteed ületades auto eest! Ema hoidus palava päikese eest.
3. säilima, alles püsima, alles seisma. Seened hoiduvad soolatult hästi. Ta oli keskealine, ent hästi hoidunud daam. Käsikirjast on alal hoidunud ainult kümmekond lehekülge. *Loobu kahtlusest, et kaunilt hoiduks / kõik, mis esimeses usus omati. B. Alver.

kokku hoiduma
kokku hoidma (2. täh.) Tüdrukud hoidusid kokku. Laevad hoidusid avamerel kokku.