[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hoiatus ‹-e 5› ‹s›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› hoiatamine; hoiatav märkus v. asjaolu. Ema, õpetaja hoiatus. Viimane, tõsine hoiatus. Teda karistati teistele hoiatuseks. Võtke kuulda minu hoiatust. Tänan sõbraliku hoiatuse eest. Ta ei hoolinud, ei teinud väljagi kaaslaste hoiatustest. *Võis olla umbes kesköö.., kui iiling laevale ühegi hoiatuseta peale langes. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: tormihoiatus.
2. üks karistuse liike. a. jur üks kergemaid administratiivkaristusi. Politseinik tegi hoiatuse vales kohas teeületamise eest. b. sport mõnel spordialal võistlusmääruste rikkumisel tehtav suuline manitsus karistusliigina. Sai hoiatuse ebapuhta poksi eest.