[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arkaan ‹-i 21› ‹s›
silmusega nöör hobuste jt. loomade püüdmiseks

hipodroom ‹-i 21› ‹s›
hobuste võidusõidu ja ratsavõistluste väljak koos tribüüniga. Traavivõistlus Tallinna hipodroomil.

hobu|jõud

1. hobus(t)e jõud. Masinad pandi käima hobujõul.
2. mittesüsteemne võimsusühik 735,5 vatti (W), USA-s ja Suurbritannias 746,5 vatti (W) (tähis hj). Mootori võimsus oli kümme hobujõudu.

hobuse|hari
hari hobuste harjamiseks

hobuse|kasvandus
hobuste aretamise ja tõuhobuste kasvatamise majand

hobuse|kasvatus
hobuste kasvatamine

hobuse|koppel
koppel hobuste karjatamiseks

hobuse|poiss
hobus(t)e eest hoolitsev teener; hobuseajaja, hobusejuht

hobuse|suga
metallist kraap hobuste puhastamiseks

hobu|töö
hobuste abil tehtav töö

hobu|vedu
vedu hobuste abil, hobutransport

hobu|viljapeksumasin
hobuste jõul töötav viljapeksumasin

hühisema ‹37›
hrv vaikselt ja tuhmilt häälitsema (hrl. hobuste kohta). *Vana Jaak oli hobustega nagu kokku kasvanud, muudkui hühisesid talle vastu, kui talli läks. M. Nurme.

kihlveo|kontor
kihlvedusid korraldav kontor (näit. spordivõistlustel, hobuste võiduajamistel jne.)

lasila ‹1› ‹s›
postidel põikpuu hobuste kinnisidumiseks, lasipuu, lasing. Seob hobuse lasila külge, lasilasse. Hobused konutavad lasila juures, lasila ääres. Päästab hobuse lasila küljest, lasilast.

looma|kett [-keti]
(hrl. veiste v. hobuste ketitamiseks)

must|kusesus
vet hobuste haigus, mille puhul valkainete laguained erituvad tumepunase kusena

pits|hobune
kõnek teiste hobuste ette rakendatud hobune. *Krahvihärra kinnist tõlda, kaks aisadevahelist ja üks pitshobune ees, olid nad küll näinud.. H. Sergo.

puuslak ‹-laki, -lakki 21› ‹s›
murd (hobuste) hingeldustõbi, rinnutus. Hobust vaevab puuslak, kõrb on puuslakis. Vanamees köhib, rögiseb ja hingeldab nagu puuslakis setukas. | piltl. *Mootor polnud enam uus ja raske südamega katsub ta puuslakis ähkivale masinale tuure juurde kruttida. A. Uustulnd.

põrna|tõbi
med vet veiste, lammaste, hobuste, sigade jt. loomade ning inimese äge nakkushaigus, Siberi katk, antraks

rinnutus ‹-e 5› ‹s›
(hobuste) hingeldustõbi, puuslak

sissesõidu|hoov
aj linnasõitnud talumeeste peatuskoht, hoov hobuste ja sõidukite paigutamiseks koos ruumidega ööbimiseks. Maameeste, talurahva sissesõiduhoov. Antsu vanaisa pidas sissesõiduhoovi. Juhtis, ajas hobuse sissesõiduhoovi. | piltl. Juhataja kabinet ei ole sissesõiduhoov, kus kogu aeg sisse-välja käiakse.

sita|sitikas
zool sinakasmust mardikas, kes kaevab hrl. hobuste v. veiste sõnniku alla püstkäike, mille rõhtsais kambreis arenevad vastsed (Geotrupes stercorarius)

tall ‹-i 21› ‹s›

1. hobuste pidamise hoone v. ruum. Tööhobuste, sõiduhobuste tall. Hipodroomi tallid. Mõisal oli hulk kõrvalhooneid: tallid, laudad, aidad, tõllakuurid. Hobused viidi talli. Kutsar läks talli juurde, talli hobuseid tooma. Olin talli juures, tallis hobuseid talitamas. Toob talli juurest, tallist vana Võigu. Mõisahärra laskis meestele tallis peksa anda. Need võidusõiduhobused on ühest ja samast tallist 'ühise treeningu saanud, kuuluvad ühisele omanikule'. Kasarmuhoone oli pikk ja kitsas nagu tall. Ära enne talli tee, kui veel hobust ei ole.
▷ Liitsõnad: hobuse|tall, härjatall; mõisa|tall, talu|tall, ühistall; hunditall.
2. ‹liitsõna järelosana› van
▷ Liitsõnad: lahi|tall, tapatall.

talli|mees
hobuste eest hoolitsev isik. Läks tallimehelt hobust küsima.

tiri|nui
etn tirisevate raudrõngastega kepp karjast eemaldunud hobuste tagasi- ja metsloomade eemalepeletamiseks

totalisaator ‹-i, -it 2› ‹s›
(hobuste) võiduajamiste kihlveokassa. Käis hipodroomil ja mängis totalisaatoril 'sõlmis seal kihlvedusid'.

traavi|võistlus
hipodroomil korraldatav hobuste võidusõit

täkku täis
(hrl. meeste v. hobuste kohta:) suguiha võimuses(se). Mehed on täkku täis. Noored haavatud läksid õdede lähedusest täkku täis. *.. [hobused] ju seismisega sihukest täkku täis läinud, et raiuvad lae maha. H. Suislepp.

veritähn|tõbi
vet hobuste, harvemini veiste, sigade ja koerte haigus, millele on iseloomulikud täppverevalumid ja tursed

õitsil|käimine
endisaegne öine hobuste ja veohärgade karjatamine küla ühiskarjamaal

öhisema ‹37›
murd (hobuste häälitsemise kohta:) ohutama. *„Söö, suksu, puhka, väsinud tööloom!” ütles taat ja üh-üh öhises hobune talle järele. M. Nurme.

ühisema ‹37›
murd (hobuste häälitsemise kohta:) ohutama. *Aga aia tagant ei ühisenud sõbralik valge talle vastu, nagu ta igal hommikul tallis oli ühisenud .. R. Sirge.