[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hinge|tõmme

1. (sisse)hingamine, õhu kopsudesse tõmbamine. Magaja ühtlased, vaiksed, pikad, rahulikud hingetõmbed. Haige lühikesed, rahutud, katkendlikud hingetõmbed. Naise sügav hingetõmme kõlas otsekui ohe. Veel paar hingetõmmet ja kutsikas jäi liikumatult lamama. | piltl. *Pääsu, pääsu ihkas hing, ja kui mitte täielikku, siis ometi vabamat hingetõmmet. E. Vilde.
2. (põgus) puhkus. Lühikeseks hingetõmbeks peatudes vaatas ta imestusega ringi. Enne lahingut vajasid sõdurid väikest hingetõmmet.

(kuni) viimse hingetõmbeni
surmani. Kellelegi viimse hingetõmbeni truu, ustav. Kaitseme kodumaad viimse hingetõmbeni.

ühe ~ ainsa hingetõmbega
pausi(de)ta, puhkuseta. Jooksis ühe hingetõmbega kolmandale korrusele. Ütles oma arvamuse välja ühe hingetõmbega. Kirjutasin jutustuse ainsa hingetõmbega valmis.