[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

faas1-i 21› ‹s

1. mingi nähtuse, protsessi, objekti, keha seisundi vms. arenemisaste, esinemisjärk v. -periood. Haiguse faasid. Une kaks faasi. Taim on tõusmete, kõrsumise, õitsemise faasis. Sportmängu, liigutuse faas. Läbirääkimiste, revolutsiooni esimene faas. || füüs võnkumist igal hetkel iseloomustav suurus, võnkumise hetkeseis
▷ Liitsõnad: alg|faas, kesk|faas, lõppfaas; libisemis|faas, pidurdus|faas, tõukefaas.
2. astr taevakeha valgustatud (v. varjutatud) osa ja kogupindala suhe. Kuu faasid.
3. el vahelduvvoolumasina üks mähise harudest; vahelduvvoolusüsteemi üks elektriahelatest
4. füüs süsteemi füüsikaliselt ja keemiliselt ühtlane osa. Segu vedel, tahke faas. Ravimudad koosnevad ühest vedelast ja kahest tahkest faasist.

kesk|võrre
keel võrre, mis näitab, et kellelgi v. millelgi on vaadeldavat omadust rohkem kui teis(t)el v. rohkem kui temal endal mingil teisel hetkel, komparatiiv

konstellatsioon-i 21› ‹s

1. asjaolude, olukordade seis v. kokkusattumus. Poliitiline konstellatsioon. *Inimese väärtustase ühel või teisel alal sõltub sageli konstellatsioonist. V. Adams.
2. astr taevakehade näiv vastastikune asend teat. hetkel. Tähtede konstellatsioon.

[kellelegi] abistavat kätt ulatama ~ sirutama
kellelegi (raskel hetkel) appi tulema, teda toetama. Ulatas puudust kannatajale oma abistava käe.

minut-i 2› ‹s

1. 1/60 tundi, 60 sekundiga võrduv ajaühik; sellise kestusega ajavahemik (tähis min.); lühike ajavahemik, hetk, viiv. Tunnis on 60 minutit. Kell on kaheksa ja kolm minutit, kolm minutit kaheksa läbi, kümne minuti pärast seitse. Umbes 20 minutit sõitu ja olemegi kohal. Hilinesin mõne minuti. Tulin viis minutit varem. See on lähedal, mõne minuti tee. Minutit kümmekond tagasi oli ta veel siin. Last ei või minutikski üksi jätta. Aega on vähe, iga minut on kallis. Aeg on igav, minutid roomavad, venivad. Lugesin oodates minuteid. Loengud algavad täpselt, minuti pealt. Jõudsin kohale viimasel minutil 'hädavajalikul hetkel'. Direktor peaks iga minut 'kohe, iga hetk, kõige lähemal ajal' tulema.
▷ Liitsõnad: alg(us)|minut, karistus|minut, lõpu|minut, mängu|minut, oote|minut, puhke|minut, töö|minut, vaikusminut.
2. nurga ja kaare mõõtühik: 1/60 kraadi (tähis ). Konstrueerige nurk 40 kraadi 25 minutit! 115 kraadi 35 minutit idapikkust.
▷ Liitsõnad: kaare|minut, nurgaminut.

olemaolla, olen, (ta) on, olin, ollakse;eitavas kõnes ka vormid:pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

praeguadv
kõnelemise v. kirjutamise hetkel v. seda hetke hõlmaval lühemal v. pikemal ajalõigul, nüüd. Venda pole praegu kodus. Tule kohe praegu! Ema just praegu helistas. Ma alles praegu sõin. Mul pole praegu aega, räägime hiljem. Enn on palju põdenud ja põeb praegugi. Tädi on praegu töötu. Praegu tehakse põllutöö masinatega. Möödunud suvel oli sama kuum nagu praegu. Praegu ma enam nii ei arva. Siis olime ju nooremad kui praegu. Mul on kukkumisest veel praegu arm põlve peal.

sekund-i, -it 2› ‹s

1. aja mõõtühik: 1/60 minutit; sellise kestusega ajavahemik (tähis s, sek.); äärmiselt lühike ajavahemik, hetk, viiv. Sekund on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi põhiühik. Minutis on 60 sekundit. Kell saab mõne sekundi pärast kaks. Maavärin kestis umbes kakskümmend sekundit. Jookseb 100 meetrit kümne sekundiga. Distantsi läbimiseks kulus tal 4 minutit 44,8 sekundit. Tuule kiirus oli 12 meetrit sekundis. Kõik toimugu sekundi pealt 'väga täpselt'. Jooksja edestas teisi vaid sekundi murdosaga 'väga napilt'. Sekundi murdosa jooksul kohtusid nende pilgud. Laps ei püsi sekunditki paigal. Ta peaks iga sekund 'otsekohe' siin olema. Jõudsime viimasel sekundil 'silmapilgul, hetkel' rongile.
▷ Liitsõnad: kümnendik|sekund, mikro|sekund, nano|sekund, piko|sekund, sajandik|sekund, tuhandiksekund; amper|sekund, vattsekund.
2. nurga ja kaare mõõtühik: 1/3600 kraadi (tähis ). Nurk 44 kraadi 28 minutit ja 15 sekundit. 54 kraadi 35 minutit 25 sekundit idapikkust.
▷ Liitsõnad: kaare|sekund, nurgasekund.
3. muus diatoonilise heliastmiku teine aste; kahe diatoonilise astme vaheline intervall. Väike, suur sekund.

sihtimine-se 5› ‹s
(< tn sihtima); sõj tegevus, mille eesmärk on anda relvale lasu hetkel asend, mis tagaks sihtmärgi tabamise
▷ Liitsõnad: kaud|sihtimine, otsesihtimine.

siisadv

1. osutab mainitud, teada olevale (v. mainitavale) ajahetkele v. -lõigule: sel ajal, sel hetkel. Olime siis kõik noored. Läksime aeda, ilm oli siis veel ilus. Ja siis kõlas koputus. Siis astub lavale peategelane. Siis oli nii, nüüd on aga teisiti. Sain siis hakkama, saan nüüd ka. Siis oli kergem elada kui praegu. Taipasid sa juba siis midagi? See oli siis, nooruses. Pärast, siis kuulsime mitmesuguseid jutte. | sidesõnaga kui algava ajalause korrelaadina pealauses. Ta saab just siis kakskümmend, kui abiellub. See oli siis, kui ema veel elas. Alles siis, kui oli juba päris pime, julges põgenik peidust välja tulla. *Esimene komistuskivi visati talle teele juba siis, kui ta alles naiseks oli saamas. A. H. Tammsaare. | kuulub koos sidesõnaga kui sidendi koosseisu ajalauses. Siis kui lapsed olid söönud, läksid nad õue.
2. osutab toimuva v. toimunu ajalisele järgnevusele: seejärel, pärast seda. Enne mõtle, siis ütle. Algul lajatasid üksikud paugud, siis hakkasid tärisema kuulipildujad. Isa silmitses esiteks poega, siis võõrast. Kõigepealt tooge laud, siis toolid. Esmalt tuleb minna otse, siis keerata paremale. Nii nad joostes tulid: kord üks ees, siis teine. Mina ütlen enne ja alles siis sina. *.. [rauk] silmitses mind viivu umbusklikult, noogutas siis ja asus nohisedes oma viinamarjakoogi kallale. E. Vetemaa. || osutab ruumilisele järgnevusele. *Edasi tuleb mets ja siis Vallaste. J. Parijõgi. *.. [toas] on kõigepealt minu voodi, siis suur ümmargune laud, siis kägisevate ustega kapp.. R. Kaugver.
3. viitab mainitud v. mainitavatele asjaoludele, tingimustele vms.. a. niisugusel juhul, sellisel puhul. Võta kompass kaasa, siis pole eksimist karta. Sööge aga, siis jõuate rohkem tööd teha. Lähme koos, siis tee ka lühem! Aga kui kedagi kodus ei ole, mis siis? Ma olen seda filmi näinud, sellepärast ma tean. – Ah nii, siis muidugi. *Aga valeta, vaata, siis oled sa mees! O. Luts. | esineb tingimuslause fakultatiivse korrelaadina pealauses. Kui ei saa mina, siis ei saa ka sina! Kui õhtul sajab, siis jääb kinnominek ära. Kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha. Kui täna raha kaasas pole, siis makske homme! Siis, kui on aega, pole raha. Oleks ta mõne aasta vanem, siis arvaks ta teisiti. b. seega, niisiis, järelikult. *Riigiametnikku preemiatega ei peibuta ega kollita, midagi peale aja varastada ka pole ja seda ainukest siis ammutataksegi. V. Lattik. *„Ta on mees!” teatas Sirje jultunult. Olev jäi talle otsa põrnitsema – see oli siis juba selgeks tehtud! M. Saat. c. esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui juba, siis juba. Kui hiljem, siis hiljem. Kui juba teha, siis teha korralikult. Vihastas, siis vihastas. Räägin oma saladuse ära, saagu siis mis saab. Oled rumal. – Olen, siis olen.
4. alustab pealauset, millele eelneb sidesõnaga kui algav vastandav kõrvutuslause. Kui tütar huvitus peamiselt kaunitest kunstidest, siis poja tähelepanu oli suunatud eeskätt ärile.
5. esineb põhjuslause (fakultatiivse) korrelaadina pealauses. Et me hästi oleme läbi saanud, (siis) ei aja ma sind ära. Kuna keegi ei tulnud, siis lahkusime meiegi.
6.ühendsidesõna osanaehk olgu siis, või olgu siis vt ehk, vt või.
7. väljendab kõneleja suhtumist, tundetooni. a. esineb vormilt jaatavas (harvemini eitavas) lauses, mis tegelikult sisaldab vastupidist arvamust v. hinnangut. Kaugel see koolimaja siis pole, ainult üle teeristi. Või siis head naist kerge leida on. Paljukest siis sinusugune ikka sööb. Kui pikk see suvine öö siis ongi! Kes siis iga aasta jõuab mantlit osta! Kes siis seda ei tea, et.. b. esineb möönvates, nõustuvates ja kinnitavates või millekski kehutavates ütlustes. Mis siis ikka. Ega siis midagi, kedagi. Mis siis enam, muudkui hakkame astuma. Mis siis muud, kui hakkame tööle. No viruta siis, pagan võtaks! Mine siis, mis sa veel ootad! Täiskasvanugi vajab tunnustust, mis siis veel lapsest rääkida. Haige loomgi tahab abi, ammu(gi) siis veel inimene. Oled kokkuhoidlik inimene? – Kuidas siis. *Kord kulub ja lõpeb ka see maailm, saati siis patune inimloom. F. Tuglas (tlk). *Ei, veskipoiss, ilma piitsata ei saa rahvastki karjatada, siis veel peru looma. J. Sütiste. c. aitab toonitada imestust, üllatust vms. Kust sina siis tuled? Mis see siis tähendab? Kas te siis ei tulegi kinno? Ah teie oletegi siis õpetaja! Kas siis keegi akna lõhkumist ei näinud? Ah siis sina! Ah siis mõtled naist võtta. Kas ta siis sugugi ujuda ei oska? Kas sina siis loed selliseid raamatuid? d. aitab rõhutada pahameelt, üleolekut, etteheidet v. parastust. Kas ma sellest siis vähe rääkinud olen! Kes siis seda niimoodi teeb! Isegi on palav, ja nüüd siis veel prožektorid ka! Sinust räägiti, kellest siis muust! Kaua ma siis nii elan. Nüüd siis tullakse koju! Kas sa siis ei näe, mis minuga toimub! Mis sest siis on, et hilinesin! Ah, mis siis, ma ei karda teda! Mis siin siis nii erilist on. Mõni ime siis, et hinded halvad on! Näed siis, mis juhtus! Saad karmi karistuse, vaata siis!
8. kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat v. järgnevat sõna v. lauseosa v. esineb täitesõnana. Homseni siis. No tere siis! Ole siis terve. Kuidas sulle see tuba siis meeldib? Mis laulu ma sulle siis laulan? Kuidas see elu teil siis on? Millal sa siis sõidad? Lapsed, jääb siis nii? Sa siis ei anna andeks? Ma siis nüüd lähen. Peab siis seda veel küsima? Nõnda siis, lapsed, lugu on selline. Ei mäletagi, juhtus see aasta või siis kaks tagasi. Ta oli ikka esimene, olgu siis mängima, kaklema või muidu tegutsema. Seda raamatut sa ei saa. – Miks siis? Pean sulle midagi ütlema. – Eks ütle siis.

status quo [kvoo] ‹14› ‹s
käesoleval hetkel valitsev v. millalgi valitsenud olukord. Säilitati, taastati status quo.

stopperstopri, stoprit 2 või -i, -it 2› ‹s
soovitaval hetkel käivitatav ja seisatav hrl. lühikeste ajavahemike mõõdik. Mehaaniline stopper. Stopriga aega võtma, mõõtma. Käivitas, seiskas stopperi. Stopper hakkas tiksuma. Sain sünnipäevaks stopperi. Kohtunik seisis raja ääres, stopper peos, käes. Stopper näitas rekordaega. Töövõtetele kuluvat aega kontrolliti stopperiga.

sularaha|seis
maj sularaha seis teat. hetkel (näit. ettevõttes)

sõnasabast kinni saama
viimasel hetkel millegi väljaütlemist v. millestki rääkimist vältida suutma. Oleksin heameelega „jah” öelnud, kuid sain veel sõnasabast kinni. Pidi juba peaaegu midagi krõbedat kähvama, aga sai sõnasabast kinni.

sõnal sabast kinni saama
viimasel hetkel millegi väljaütlemist v. millestki rääkimist vältida suutma, sõnasabast kinni saama. Peaaegu oleksin välja prahvatanud, mis ma asjast arvan, kuid sain veel sõnal sabast kinni. *„Ma pole kunagi kedagi enne sind ...” pomises Oskar ja sai sõnal sabast kinni. Siin polnud koht seda laadi avalduste jaoks. A. Beekman.

tekke|põhine
maj selline, kus tulu ja kulu registreeritakse tekkimise hetkel. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestus. Tekkepõhine raamatupidamine.

tellima142

1. (tasu eest) midagi teha, valmistada v. sooritada laskma; mingi teenuse osutamist, millegi hankimist, kohaletoomist v. -saatmist taotlema. Tellisin rätsepalt ülikonna. Mees läks sepale kirvest tellima. Mööblit saab tellida näidiste järgi. Puusärki, matusepärga, pruudikimpu tellima. Kohvikust tellitakse sünnipäevaks kringel, tort. Kaastööd, arvustust tellima. Kunstnikult telliti presidendi portree. Tellitud jumalateenistus, missa. Tellisin posti teel mitu raamatut. Kaupa tuleb juurde tellida. Tellitud kaubad ei ole veel kohale jõudnud. Uue ettevõtte jaoks on äriplaanid juba tellitud. Tellisime kontorisse viis pitsat. Tellis ettekandjalt mahla ja jäätise. Mehed tellivad vägeva lõuna, kolmed õlled. Tellisin omalt poolt pudeli šampanjat. Kohvi kõrvale tellime kooki ka. Kas tellime veel midagi või palume arve? Tartusse sõiduks telliti buss. Tellitud takso ootab ukse ees. Kaugekõnet tellima. Kes tellib, peab ka maksma. Sõber astus uksest sisse nagu tellitud 'täpselt parajal ajal, sobival hetkel'. Ilm on otsekui tellitud 'nagu soovitud, väga sobiv'. *Räägiti ka tulevaist pidudest ja sellest, kust ja millise kleidi keegi endale tellib ning mis see maksma minevat. A. H. Tammsaare. || ajakirjanduse, ilmumisel olevate raamatute eeltellimust vormistama (ajalehed v. ajakirjad toimetatakse sel juhul ilmumisel tellijale kätte). Ajalehte, ajakirja tellima. Järgmiseks aastaks tellin „Postimehe”. Tellis lehe kolmeks kuuks, pooleks aastaks. Tellisin kaks „Võõrsõnade leksikoni”. || kinni panema, reserveerima. Tuba võõrastemajas on teile tellitud. *Eestlased sõitsid vasakule kahekorruselise koolimaja ette – siia oli ekspeditsioonile öökorter tellitud. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: eeltellima.
2. kedagi millekski palkama, ametisse kutsuma; ametlikus korras välja kutsuma. Pulma telliti fotograaf, pillimehed. Asutusse telliti aknapesijad. Töötab tellitava peokorraldajana. Üritusele on tellitud ka paar kirjanikku kõnelema. Sadamast saab tellida lootsi. *Kui algas streik, telliti Tallinnast välja ratsapolitseinike rühm. V. Gross.
3. paluma, kutsuma, kauplema. Tellis sõbrad esmaspäevaks appi. Hulk rahvast oli kohale tellitud. Lapsed tellivad, et võetagu neid ka linna kaasa. Nagu laps koju jõudis, nii ema kohe tellima: ole hea, mine käi poes ära! *„Siis muudkui mine juba homme Kobrase juurde ja telli ennast õpipoisiks,” ütles Jüri. K. Ristikivi. *„Mul on soola vaja, lambiõli, seepi ja kõiksugu muud värki.” Ja Kadi tellis tüdruku kaasa. L. Promet.

tellimine-se 5› ‹s
(< tn tellima [1]). Otsekui tellimise peale 'täpselt parajal ajal, sobival hetkel' keeras nurga tagant välja takso. Ilm nagu tellimise peale 'nagu soovitud, väga sobiv'.
▷ Liitsõnad: eri|tellimine, ettetellimine.

tellitultadv
tellimise peale. Vihm läks üle justkui tellitult. Nagu tellitult 'täpselt parajal ajal, õigel hetkel' astus kõnealune isik uksest sisse.

tolli|väärtus
maj imporditud kauba väärtus tollimise hetkel

kaheteistkümnendal ~ üheteistkümnendal tunnil
viimasel hetkel, viimasel minutil. Lahendus leiti kaheteistkümnendal tunnil. Kiri jõudis kohale üheteistkümnendal tunnil: järgmisest päevast post enam ei käinud.

veeladv

1. väljendab ajalisi suhteid. a. jaatavates ühendites näitab, et tegevus v. olukord kestab v. kestis (mõnikord vihjates, et see on v. oli lõpule jõudmas, peab v. pidi lõppema v. oleks võinud olla juba lõppenud): üha, jätkuvalt; alles. Loen ikka veel seda raamatut. Lapsed veel magavad. Homme olen veel kodus. Ime, et sa veel terve oled. Kas te elate veel selles majas? Päeval on soe, öösiti veel külm. Ei tea, kas ikka veel sajab? Vanaisa elab veel. Sa oled veel nii noor. See oli siis, kui isa veel terve oli. Kas sa mäletad seda veel? Ta on vist veel vihane. Laps usub veel päkapikke. Kohtun veel nüüdki temaga. Nad on veel koosolekul. Istus, ise veel jooksust hingeldades. Vili on veel põllul. Linnud enam ei laula, vaid mõni üksik häälitseb veel võsas. Kartulid on veel kõvad. Veel raagus puud lasevad päikesevalgusel tuppa paista. Kas vesi pole veel ujumiseks külm? Ah, ta on veel liiga väike! See oli siis, kui me veel noored olime. Veel hiljaaegu elasid nad elektrita. Veel 19. sajandil ei õppinud naised ülikoolis. b.eitavates ühenditesnäitab, et antud hetkel miski pole juhtunud, pole olemas, pole tulnud jne., kuid hiljem see eeldatavasti juhtub, ilmneb, tuleb jne. Hommik ei ole veel käes. Ma ei oska veel ujuda. Ta polnud siis veel kahekümnenegi. Ma pole veel väsinud. Sellist valu polnud ma veel tundnud. Ta pole veel terve. c. esineb hiljem, tulevikus toimuvat tegevust v. olukorda kirjeldavates lausungites. No seda ma tahan veel näha. Ole vait, saad veel kere peale! Küllap nad veel varga kinni võtavad. Jookse, ehk saad nad veel kätte. Küll tast veel kasvab tubli mees. Sa kuuled veel sellest loost. Näed teda veel korduvalt. Küll ma teid veel õpetan! Ma veel näitan neile! Kui mu silmad seda veel näeksid! Lähen sinna veel täna. Raamat ilmub veel sel kuul. Ajas asja korda veel samal õhtul.
2. lisaks, peale selle, millelegi juurde. Ütlen veel mõned sõnad. Palun veel üks kohv. Anna veel kümme krooni. Üks buss tuleb veel. Sõida veel kilomeeter edasi. Saatsime veel kaks kirja. Mis siis veel vaja? Mis sa veel soovid? Pane veel puid ahju. Tõi veel jooki lisaks. Ilus tüdruk ja veel tark ka. Lisada tuleb veel mõned tabelid. Saime veel muidki uudiseid kuulda. Vaatas veel kord kella. Ütle seda veel teine kord ka! Veel üks kord. Võta ikka veel üks kala! Kaevame veel edasi. Sul tuleb veel palju õppida. Pead veel klaverimängu harjutama. Pidas õpetajaameti kõrval veel kasvataja kohta. Peale kuivendamise on veel palju töid ootamas. Haigestus grippi, millele seltsis veel kopsupõletik. Virutas lisaks veel laua kummuli. Kui veel mees ka ära suri, kolis naine päevapealt linna. Näljane näppab kust saab, liiati kui ta veel laps on.
3. esineb koos keskvõrdega seda tugevdades. Veel enam, rohkem, vähem, suurem. Tee läheb veel halvemaks. Ilm on veel külmem kui eile. Hakkas veel kõvemini sadama. Sa pead seda veel paremini tegema. Ta on muutunud veel ilusamaks. Veel tähtsam on see, et .. Soe tuba ja lahke perenaine, mis veel parem võiks olla. Ta pole püssi kättegi võtnud, veel vähem sellest lasknud. Tema kelk libiseb veel kiiremini. Meel läks veel kurvemaks.
4. esineb pahameelt, imestust jms. väljendavates konstruktsioonides ja ütlustes (mis sageli on vormilt jaatavad, sisult eitavad); rõhutab kõneleja tundetooni. Kas andsid eksami ära? – Mis veel! Kas sina kolistad? – Mida veel, see on tuul! Kas ta sõidab siia? – See veel puudub! Kas see ärritas sind? – Küsid veel! Kas sul raha on? – Või veel! Kas sa mäletad teda? – Või veel, suurepäraselt. Kes siis nüüd veel magab! Mis sa selle koeraga veel teed! Mis see vana inimene veel kilkab! Mis sa veel passid! See värv sobib sulle, ja kuidas veel! Tantsib, ja veel kuidas! Ma olen egoist, ja veel milline!

viske|joon

1. ka sport joon, millelt sooritatakse vise. Odaviskaja läks viskejoonele. *Kui jälle viskejoone taha läksin, kukkus kivi ainult poole sammu võrra kaugemale. R. Männis.
2. sõj tulirelva rauaõõne telje mõtteline pikendus lasu hetkel

vorm1-i 21› ‹s

1. eseme, keha välistest joontest moodustuv (ruumiline) tervik, (välis)kuju. Kausi vorm. Kandilise vormiga klaas. Lopsaka vormiga tirin. Vaase toodeti mitmes vormis ja mõõdus. Ümara vormiga tool. Lihtsa, suursuguse vormiga ehitis. Savi võtab, saab meistri käe all sobiva vormi. Savinõud olid saleda ja kompaktse vormiga. Uuel leival oli uudne vorm. Kingad on kaotanud oma (esialgse) vormi. Kübar on vormist väljas. *.. sinise teekannu kumeral küljel väriseb tulekuma, suuruselt ja vormilt kui vaskraha. L. Kibuvits. | (abstraheeritult). Geomeetrilised vormid. Maalikunstnikku huvitavad värv, vorm ja valgus. Ehituskunstis valitsesid pehmelt voolava siluetiga vormid. ||hrl. pl.kehavorm (hrl. naisekeha kumeruste kohta). Naiselikud vormid. Neiu keha on pehmete vormidega. Imekenade vormidega kaunitar. Ümarate vormidega paksuke. Kitsas kostüüm tõi täiel määral esile naise lopsakad, täidlased vormid. Liibuv kleit rõhutas daami täiuslikke vorme. Noore keha neitsilikud vormid. *Ta pilk kobas Eva vorme kerge lillelise suvekleidi alt. L. Anvelt. *Tiina-Mai on liigagi kribu .. Minul on konti ja vormi kenakesti rohkem. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: keha|vorm, näovorm; karsti|vorm, kuhje|vorm, mikro|vorm, nõrg|vorm, pinna|vorm, sulg|vorm, tehisvorm.
2. kuju, milles miski esineb v. avaldub; viis, laad, moodus, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Haiguse kliinilised vormid. Bronhiaalastma, ekseemi vormid. Südamepuudulikkuse rasked vormid. Tuberkuloosi lahtine, kinnine vorm. Abielu jt. kooselu vormid. Juhtimise vormid ja meetodid. Ettevõtluse vormid. Streik kui töötüli lahendamise äärmuslik vorm. Kirjanduslik kohus on arutelu, millele on antud kohtupidamise vorm. Populaarses vormis käsitlus, ülevaade. Keeldumine kõlas igati viisakas vormis. Ülemuse ülbus võttis kõige vastikumaid vorme. Vabas vormis avaldus, taotlus. Ettekandele järgnes vabas vormis diskussioon. *Kuulajate pahameel inspektori vastu hakkas võtma avaliku lärmi vormi. V. Gross. || väline komme (mingil moel toimida v. käituda). Vastasrindlastele anti sõna pelgalt vormi pärast, täiteks 'ilma et sel sisulist tähtsust oleks, moepärast, kombetäiteks'. Toriseb ainult vormi pärast.
▷ Liitsõnad: avaldumis|vorm, avaldus|vorm, ekspluateerimis|vorm, elu|vorm, esinemis|vorm, lasumis|vorm, liikumis|vorm, müügi|vorm, omandi|vorm, riigi|vorm, saate|vorm, tegevus|vorm, töö|vorm, valitsemis|vorm, valitsus|vorm, õppevorm; haigus|vorm, närvivorm; keele|vorm, riimi|vorm, stroofivorm; eri|vorm, sega|vorm, vahevorm.
3. ka filos sisu väline avaldus ja struktuur; teose vms. ülesehituslik külg, teat. väljendusvahendite kogumina realiseeruv struktuur. Sisu ja vormi vastavus. Sisu tingib, määrab vormi. Vorm ei vasta sisule. Uus sisu on valatud vanasse vormi. Otsib oma ideele sobivat kunstilist, muusikalist vormi. Vormi suhtes nõudlik poeet. Üks on kindel – vormi valdab ta hästi. Sonett on luuletus, mis on kirjutatud kindlas vormis. Esseeromaani vormis teos. *Ei ole nõudlikumat vormi kui väikese novelli oma .. F. Tuglas. || keele struktuuriline külg. Vormilt jaatav, sisult eitav lause. || loog arutluse mõtteelementide ühendamise skeem. Loogikaline vorm.
▷ Liitsõnad: kunsti|vorm, luule|vorm, muusika|vorm, proosa|vorm, romaani|vorm, runo|vorm, soneti|vorm, värsivorm; lühi|vorm, pisi|vorm, põhi|vorm, siirde|vorm, suur|vorm, vahe|vorm, väike|vorm, üleminekuvorm; mina|vorm, päevikuvorm.
4. keel grammatiline sõnakuju, muutevorm. Morfoloogilised vormid. Pöörd-, käändsõna vormid. Tegusõna pöördelised, käändelised vormid. Umbisikulise tegumoe, kaudse kõneviisi vormid. Nõrga-, tugevaastmelised vormid. Nimetav maa ja omastav maa on homonüümsed vormid. Sõnatüvi võib eri vormides olla erineva kujuga.
▷ Liitsõnad: sõnavorm; aja|vorm, käände|vorm, mineviku|vorm, tulevikuvorm; alg|vorm, analoogia|vorm, erand|vorm, kulu|vorm, liht|vorm, liit|vorm, muute|vorm, paralleel|vorm, pea|vorm, põhi|vorm, rööbik|vorm, rööpvorm.
5. biol väikseim liigisisene süstemaatikaüksus (arengutingimusist v. kasvukohast johtuva erisusega); (ökoloogias:) organismide mittesüstemaatilise rühmitamise üksus. Kapsa teisendid ja vormid. Hariliku vahtra kevadpunane vorm. Hundi rohked alamliigid ja vormid.
▷ Liitsõnad: looma|vorm, taimevorm; aed|vorm, kääbus|vorm, leina|vorm, põõsas|vorm, püramiid|vorm, relikt|vorm, siirde|vorm, suve|vorm, tüüpvorm; elu|vorm, kasvuvorm.
6. plank, blankett. Avalduste, taotluste vormid. Tuludeklaratsiooni vorm A. Täitis aruande vormi.
▷ Liitsõnad: näidisvorm.
7. ka tehn vahend, šabloon, mille abil antakse millelegi kindel kuju; kujutisega ese, millelt saadakse tõmmis. Saviplaatide vormid. Küünlad valati plekist vormidesse. Sulametall tardus vormis. *Peensepa töökojas leidus alati ka mõningaid vorme. V. Konsap.
▷ Liitsõnad: küünla|vorm, liiva|vorm, piparkoogivorm; kips|vorm, liiv|vorm, metall|vorm, muld|vorm, press|vorm, valuvorm; trükivorm.
8. küpsetamiseks (ja küpsetisele soovitud kuju andmiseks) kasutatav nõu; nõu, milles tarduv toit saab soovitud kuju. Plekist, klaasist vorm. Kuumakindel, lahtikäiv vorm. Vormis küpsetatud leib. Valas, pani taina võiga määritud vormi. Võttis, kummutas jahtunud koogi vormist välja. Ladus kartuliviilud rasvatatud vormi. Sült tõsteti vormidesse jahtuma. Želee on vormides juba tarretunud.
▷ Liitsõnad: juustu|vorm, keeksi|vorm, koogi|vorm, küpsetus|vorm, leiva|vorm, pudingi|vorm, tordivorm.
9.hrl. liitsõna järelosanavormiroog. Kartuli-sinihallitusjuustu vorm.
▷ Liitsõnad: juurvilja|vorm, kala|vorm, kartuli|vorm, kilu|vorm, kohupiima|vorm, leiva|vorm, liha|vorm, makaroni|vorm, rabarb(e)ri|vorm, riisi|vorm, saia|vorm, seene|vorm, sibula|vorm, silguvorm.
10. vormiriietus; munder. Eesti politsei vorm. Raudteelase, tsiviillenduri vorm. Kannab kaitseliitlase vormi. Paneb, tõmbab vormi selga. Tal on vorm seljas. Vorm istub tal seljas nagu valatult. Mereväelase vormis mees. Kapten oli täies vormis. Igal koolil oli oma vorm. Õpilastelt nõuti vormi kandmist. || kõnek riietus üldse. Tüdruk oli oma igapäevases vormis – teksapükstes ja kampsunis.
▷ Liitsõnad: kooli|vorm, madruse|vorm, mereväe|vorm, miilitsa|vorm, ohvitseri|vorm, pioneeri|vorm, politsei|vorm, skaudi|vorm, sõjaväevorm; paraad|vorm, pidu|vorm, rivi|vorm, suve|vorm, talve|vorm, välivorm.
11. treenitusest, tervisest jm. tingitud üldine seis(und), (sportlase) jõudlusvõime teat. hetkel; hea kehaline v. vaimne seis(und). Sportlik vorm. Ujuja füüsiline vorm on kadestamisväärne. Võistleja on heas, kehvas vormis. Maadleja pole veel saavutanud parimat vormi. Räägiti uisutaja suurepärasest, hiilgavast vormist. Ta ei suutnud end võistlusteks vormi ajada. Töötahe on kunstnikku vormis hoidnud. Näitleja on säilitanud oma loomingulise vormi. Ma ei ole täna vormis, töötegemisest ei tule midagi välja. Ta on küll pensionil, kuid ikka veel endises jõus ja vormis. *Sportlane kaotab vormi treeninguta, haritlane pideva mõttetööta. L. Hainsalu. || (sale-oleku, trimmis keha kohta). Figuuri vormi viima. Näeb kõvasti vaeva, et vormis püsida. Sööb vähe, et mitte vormist välja minna. Sõi end vormist välja. Noor naine, aga täiesti vormist väljas. Pärast lapse saamist on ta vormist välja läinud. *.. kuid ta [= naise] ihu on inetult vormist väljas: piht vimmas ja kõht kummis. P. Krusten.
▷ Liitsõnad: ala|vorm, hiilge|vorm, kõrg|vorm, suur|vorm, tippvorm; mängu|vorm, võistlus|vorm, võitlusvorm.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur