[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hetk ‹-e 22› ‹s›
lühike ajalõik, mille jooksul midagi toimub v. esineb, silmapilk, moment, viiv. Käesolev, praegune, lühike, põgus hetk. Pidulikud, vaiksed, kurvad hetked. Suur, oodatud, põnev hetk on käes. Soodus, sobiv hetk tegutseda. Sobisime omavahel esimesest hetkest. Järgmisel hetkel saal pimenes. Kuni viimse hetkeni oli ta lootnud õnnelikule juhusele. Ainsa hetkega olin voodist väljas. Koosolek on iga hetk algamas. Oota üks hetk! Veel hetk – siis on kõik möödas. Sel, samal hetkel, kui.. Saabus hetk, mil.. Hetk hiljem kuuldus hääli. Tormasin hetkegi kõhklemata vargale järele. Ta mõtles hetke ja vastas siis. Tulin ainult hetkeks. Vabal hetkel armastan lugeda. Ma ei saanud hetkekski rahu. *Hetke paari pärast tuli ta välja, mantel õlgadel. E. Krusten. || praegune, käesolev lühike ajalõik. *Künd ei pakkunud Lokile aga hetkel peaaegu mingit huvi. E. Rannet.
▷ Liitsõnad: jõude|hetk, kibedus|hetk, masendus|hetk, nukrus|hetk, nõrkus|hetk, pidu|hetk, puhke|hetk, rõõmu|hetk, õnnehetk.