[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

haridus ‹-e 5› ‹s›
kooli(de)s v. iseõppimise teel omandatud teadmised, oskused ja vilumused; teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine v. andmine, koolitus. Hea, põhjalik, poolik, vähene, väike haridus. Muusikaline, sõjaväeline, polütehniline haridus. Kunsti-, teatrialane haridus. Ema-, võõrkeelne haridus. Ta sai hariduse eesti keeles. Milline haridus teil on? Mul on kaheksaklassilise kooli, kõrgem, akadeemiline haridus. Olen hariduselt ehitusinsener. Haridust tõendav dokument. Ta sai oma hariduse välismaal, Tartu ülikoolis. Lastele anti korralik, mitmekülgne, klassikaline haridus. Haridust on tal vähe. Ta haridus on puudulik. Kirjanik oli üksnes vallakooli haridusega. Algkooliga tema haridus piirduski.
▷ Liitsõnad: akadeemia|haridus, alg|haridus, eel|haridus, eri|haridus, gümnaasiumi|haridus, humanitaar|haridus, kesk|haridus, keskkooli|haridus, kooli|haridus, kunsti|haridus, kutse|haridus, kõrg|haridus, kõrgkooli|haridus, muusika|haridus, poliit|haridus, rahva|haridus, reaal|haridus, üld|haridus, ülikooliharidus; vaimuharidus.