[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

haigla ‹1› ‹s›
asutus (ka hoone v. hooned), kus haigeid uuritakse ja ravitakse. Haigla juhataja, peaarst. Kliiniline haigla. Valmis uus, ajakohane haigla. Ta paigutati, saadeti, toimetati, viidi haiglasse (ravile). Olin mitu kuud haiglas (ravil). Lahkusin haiglast oma soovil. Ägedat sapipõiepõletikku ravitakse tavaliselt haiglas.
▷ Liitsõnad: era|haigla, eri|haigla, garnisoni|haigla, hooldus|haigla, jaoskonna|haigla, kesk|haigla, laste|haigla, linna|haigla, maa|haigla, nakkus|haigla, närvi|haigla, onkoloogia|haigla, psühhoneuroloogia|haigla, rajooni|haigla, raudtee|haigla, sõjaväe|haigla, sünnitus|haigla, tuberkuloosi|haigla, vaimu|haigla, väli|haigla, üldhaigla.