[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

assinterj
hass (koera ässitav hüüatus). Ass, ass, Muri!

ass-i 21› ‹s
(vankri) telg. Vanker kägises, assid olid kuivad.
▷ Liitsõnad: puu|ass, raudass.

bass-i 21› ‹s
muus
1. madal meeshääl. Sügav meeldiv bass. Tal on suure ulatusega bass. Laulab kooris esimest 'kõrgemat', teist 'madalamat' bassi. || (madala kõnehääle kohta). Räägib jämeda põriseva bassiga. Telefonist kostis räme bass. | piltl. Kahurite kume bass. *Õhku täitis vabrikuvile jäme bass. P. Kuusberg.
2. bassilaulja, bassihäälega inimene. Benno Hansen oli meie kuulsamaid basse. Eriti madalaid basse nimetatakse oktavistideks.
3. kontrabass, tuuba vm. orkestripill madalaima häälepartii esitamiseks. Mängib, puhub orkestris bassi. *.. trumm mürtsus sumedalt, suur bass uratas nagu ähkides, teisedki pillid surusid oma vaskseid häälitsusi üle majade .. A. Jakobson.
4.hrl. pl.instrumendi madal register, vastavad viled, keeled vms., akordioni vm. lõõtspilli bassinupud jne. 120 bassiga akordion. *Mõni aeg juba oli klaveril kuulda ainult tormilisi basse. J. Semper. *Suurte valgete müüride taga torises orel madalate bassidega .. P. Vallak.
5. madalaim häälepartii helitöös
6. kõnek basskitarr. Mängis bändis bassi.

faas1-i 21› ‹s

1. mingi nähtuse, protsessi, objekti, keha seisundi vms. arenemisaste, esinemisjärk v. -periood. Haiguse faasid. Une kaks faasi. Taim on tõusmete, kõrsumise, õitsemise faasis. Sportmängu, liigutuse faas. Läbirääkimiste, revolutsiooni esimene faas. || füüs võnkumist igal hetkel iseloomustav suurus, võnkumise hetkeseis
▷ Liitsõnad: alg|faas, kesk|faas, lõppfaas; libisemis|faas, pidurdus|faas, tõukefaas.
2. astr taevakeha valgustatud (v. varjutatud) osa ja kogupindala suhe. Kuu faasid.
3. el vahelduvvoolumasina üks mähise harudest; vahelduvvoolusüsteemi üks elektriahelatest
4. füüs süsteemi füüsikaliselt ja keemiliselt ühtlane osa. Segu vedel, tahke faas. Ravimudad koosnevad ühest vedelast ja kahest tahkest faasist.

faas2-i 21› ‹s
tehn terava serva kõrvaldamisel moodustuv kitsas kaldpinnariba. Freesi, peitli faas. Uksetahveldise äärtele olid lõigatud väikesed faasid.

faks-i 21› ‹s

1. dokumendi, teksti, joonise v. foto edastamine sidekanali kaudu täpse jäljendina, faksiimileside, telefaks . Faksiga, faksi teel saatma 'faksima'.
2. faksiaparaat. Peame uue faksi ostma. Moodsa disainiga faks.
3. faksiimilesaadetis. Faksi saatma, kätte saama. Faks ei tulnud läbi.

farss1farsi 21› ‹s
kirj jämekoomiline lühinäidend, jant. Kerge, lärmakas, vähenõudlik farss. | piltl. *.. kogu see koosolek olevat piinlik farss .. R. Saluri.

farss2farsi 21› ‹s
kok lihast, kalast v. seentest valmistatud hakktäidis

fess-i 21› ‹s
pika rippuva tutiga idamaine tüvikoonusekujuline (punane) viltpeakate

hassinterj
sõna, mida kasutatakse tavaliselt koera ässitamiseks. Hass, võta kinni!

kass-i 21› ‹s

1. kaslaste hulka kuuluv koduloom, kodukass (Felis catus domesticus). Suur hall, must kass. Vana, noor, isane, emane kass. Siiami, angoora kass. Rekk, solgutatud, hulkuv kass. Kass näub, kräunub, karjub, turtsub, lööb nurru. Kass küünistas last. Kass varitseb hiirt, lindu. Kass peseb silmi. Ära väntsuta, solguta kassi! Lapsed mängivad kassiga. Koera nähes tõmbas kass küüru selga. Pani nagu kass kribinal puu otsa. Tal on kassi silmad 'väga terav, hea nägemine'. Elab nagu kuninga kass 'elab muretult, lahedalt'. Magaja kassi suhu ei jookse hiir. Kui kassi kodus pole, siis on hiirtel pidu. Kass ja koer ei lepi iial kokku. || (mingi muu kaslase kohta). *Esiteks on neil [= lõvidel] väga heitlik iseloom nagu kõigil kassidel. H. Riikoja (tlk).
▷ Liitsõnad: ema|kass, hulkur|kass, isa|kass, kodu|kass, rööv|kass, tõukass; määrkass.
2.liitsõna järelosana(mitmes muus looma-, harvemini kala- v. linnunimetuses)
▷ Liitsõnad: kalju|kass, kääbus|kass, luite|kass, meri|kass, mets|kass, mägi|kass, ooker|kass, pampa|kass, roo|kass, vihmakass.
3.hrl. pl.kõnek alpinistidel mäesaapa külge kinnitatav terasteravikuga ronimisvahend

[kellegagi] kassi ja hiirt ~ kassi-hiirt ~ nagu kass hiirega mängima
kedagi oma meelevallas hoidma; kedagi narritama, kellegi suhtes vigurdama. Uued juhatajad püüavad temaga mängida nagu kass hiirega. *„Mäletab! Mängib kassi-hiirt ja siis viskab uksest välja,” tärkas mõte Peetri peas. H. Sergo.

(mine) kassi saba alla
(öeldakse halvustavalt, üleolevalt kellegi jutu peale). Mine kassi saba alla oma jutuga! *„Kassi saba alla see sinu igavene strateegia!” krapsas Meinhard lauavirnal istuli .. H. Väli.

must kass on [kellegi] vahelt läbi jooksnud
teatavad isikud on (ilmselt) pahuksis v. tülis, ei saa teineteisega (enam) hästi läbi. Nad mossitasid, nagu oleks must kass nende vahelt läbi jooksnud. *„Ootasin jah. Mis sa norid!” sähvas Juta. Tüdrukute vahelt oli vist must kass läbi jooksnud. H. Luik.

nagu kass ja koer
(pideva halvas vahekorras olemise, halvasti läbisaamise kohta). Elavad nagu kass ja koer, aga lahku ka ei lähe.

nagu kass palava pudru ümber ~ ümber palava pudru käima ~ keerutama ~ keerlema
mitte söandama midagi alustada, midagi otsekoheselt välja ütelda vms. *Ta ei oska isegi Tiina-taolist tüdrukut võita, käib nagu kass palava pudru ümber. A. H. Tammsaare. *„No räägi siis ometi,” käratasin, „mis sa keerutad nagu kass ümber palava pudru.” H. Luik.

lass-i 21› ‹s
etn (väike kumerate külgedega) lähker. Lass hapupiima. Sööb, joob kõhu lassi 'suureks, pungile'. *Juba esimese nädala jooksul läks ta [= hülgepoeg] laiaks kui lass. M. Rebane.
▷ Liitsõnad: kalja|lass, piima|lass, viina|lass, õllelass.

mass-i 21› ‹s

1. mingit keha moodustava aine hulk; füüs suurus, mis iseloomustab ja mõõdab inertsi ja gravitatsiooni. Inertne, raske mass. Päikese, Maa, Kuu, tähe mass. Meteoriidi mass. Aatomi, aatomituuma mass. Massi jäävuse seadus. Tohutu massiga kivimürakas. Jää liikus suurte massidena. Kasvamisel elava organismi mass suureneb. *Loom langetas pea ja tormas oma pooletonnise massiga minu poole. E. Nirk.
▷ Liitsõnad: bio|mass, haljas|mass, jää|mass, kivi|mass, lume|mass, mulla|mass, silo|mass, toor|mass, turba|mass, vee|mass, õhumass; aatom|mass, ekvivalent|mass, molekul|mass, seisumass.
2. vormitu, vedel v. puderjas aine kogum. Pudrutaoline, siirupilaadne, püdel, sültjas mass. Kompvekid olid sulanud vormituks kleepuvaks massiks. Lagunedes muutub turvas mustjaspruuniks massiks. Marjad purustati ühtlaseks massiks. *.. üle linna vajus raske valge udu, mis segunes siin suitsuga tihkeks, vastikult lõhnavaks massiks. K. Ristikivi. || piltl millegi ebamäärane, hägune kogum. Hooned sulasid udus halliks massiks. Mets paistis hämaruses ebamäärase tumeda massina.
▷ Liitsõnad: atsidofiilbakter(i)|mass, hakk|mass, juustu|mass, klaasi|mass, paberi|mass, puidu|mass, seebi|mass, šokolaadimass; pilve|mass, udumass; plastmass.
3. suur ebamäärane inimhulk, millest üksikindiviid ei kerki esile; kõnek alamad rahvakihid, lihtrahvas (eriti vastandatuna kõrgemal seisvatele üksikisikutele). Rõhutud, orjastatud mass. Talupoegade, tööliste mass(id). Soldatite hall mass. Sündmuskohale kogunes kohe uudishimulike mass. Masside rahulolematus kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Agitaatorid oskasid oma kõnedega masse üles kihutada. Vaimuaristokraadina pidas ta rahvast pimedaks massiks. || (üldisemalt ka millegi suure hulga kohta). Faktide, üksikasjade mass. *.. ja teine / ja kolmas / ja neljas müür! / Pole lõppu sel müüride massil ... J. Kross.
▷ Liitsõnad: inim|mass, põhi|mass, rahva|mass, töölismass.

pass1-i 21› ‹s
teat. dokument. a. isikutunnistus. Passi välja andma, vahetama. Suursaadiku diplomaatiline pass. Nooruk tõmbas taskust tuliuue passi. Passi kontrollima, küsima, ette näitama. Passi järgi on ta Mihkel, aga kutsutakse Mikk. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta. Kollane pass van prostituudi pass. b. (tõu)looma tunnistus. Jahikoera pass. Vanasti olid hobustel passid. c. toote tehnilisi omadusi iseloomustav ja juriidiliselt tagav dokument. Liiklusvahendi tehniline pass. Igal tööpingil ja mootoril on oma pass. Külviseemne pass. Hoonete välisviimistluse passid. Mündi pass 'mündi see pool, mis täielikumalt kajastab tema riiklikku kuuluvust'. d. piltl pudel viina vm. alkohoolset jooki kellegi meeleheaks. Peremees võttis isamehelt passi vastu ja palus külalised lauda. Külapoisid tõkestasid pulmarongi tee ja nõudsid passi.
▷ Liitsõnad: autori|pass, garantiipass; hobuse|pass, hundi|pass, reispass; näpu|pass, vale|pass, välispass.

pass2-i 21› ‹s
sportmängudes palli ettesöötmine teisele mängijale. „Passi!” hüüdis Peep, kes oli end katjast vabaks jooksnud. Ta andis väga häid passe.

pass3-i 21› ‹s
hrl. kaardimängus: eemalejäämine teat. mängujärgust; sõna, millega eemalejäämisest teatatakse. Pakkumisele järgnes kaks passi.

pass4-i 21› ‹s
etn jõulumäng, mis seisnes selles, et õlenuudiga püüti mängukaaslast lüüa. Lapsed mängisid, lõid jõuluõlgedel passi.

rass1-i 21› ‹s

1. antr kehaehituse pärilike tunnuste (näit. naha värvuse, juuste, pea, näo kuju) poolest sarnaste inimeste rühm, inimrass. Europiidne ehk valge, mongoliidne ehk kollane, negriidne ehk must rass. Inimkond jaguneb erinevatesse rassidesse. Rassistlik vahetegemine kõrgema rassi ja alamate rasside vahel.
▷ Liitsõnad: põhi|rass, segarass.
2. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm. Geograafilised, ökoloogilised rassid.

rass2-i 21› ‹s
bot suurte teravatipuliste lehtedega hallikas pehmekarvane rannikualade rohttaim (Cynoglossum)

tass-i 21› ‹s
hrl. sangaga varustatud väiksem jooginõu. Portselanist, keraamiline tass. Maalitud, lilleline, kirjaga tass. Täis, tühi tass. Tassi põhi, kõrv, kullatud äär. Kallas kohvi tassidesse. Pani tassi alustassile. Laps jõi piima ainult oma tassist. || tassitäis. Jäin sõbranna juurde tassi teed jooma. Jõi puljongist ainult pool tassi.
▷ Liitsõnad: kohvi|tass, laste|tass, moka|tass, puljongi|tass, teetass; alustass; fajanss|tass, plastmass|tass, plekk|tass, portselan|tass, savitass.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur