[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

gasell ‹-i 21› ‹s›
zool Euraasia ja Aafrika sihvakas kiire jooksuga antiloop (Gazella)

hunt1 ‹hundi 21› ‹s›

1. Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra-, stepi- ja metsavööndi suur kollakashall koerasarnane kiskja (Canis lupus). Hall hunt. Pimedusest kostis huntide ulgumist. Hunt murdis lamba. Huntidele korraldati ajujaht. Ega hunt enne jäta, kui viimane tall viidud. Näljane nagu hunt. Elab üksinda nagu hunt. Ei karda hunti ega tonti 'ei karda kedagi'. Teeb nii, et hundid söönud ja lambad terved 'teeb nii, et kellelegi poleks liiga tehtud'. Ega hunt hunti murra. Ega hunt ulgumist unusta. Kui oled huntide hulgas, siis pead nendega ühes ulguma. Sööda hunti, hunt vaatab ikka metsa poole. Kui hundist räägid, hunt aia taga. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Hundil hundi isu. Hunt heidab küll karva, aga mitte viisi. || kõnek hundikoer. Keti otsas haugub tige hunt. *See Kääriku Oskari koer, tead, too suur hunt, tikkus jälle kallale nagu metsaline. A. Tigane. || piltl (inimese kohta). Rahvas kutsus lossiisandat Toolse hundiks. Ta on vana kogenud hunt, kes nii kergesti vahele ei jää. *Artellivanemaga pole kerge võistelda. Visa hunt. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: ema|hunt, isa|hunt, metsa|hunt, preeriahunt; merehunt.
2. peenestus-, purustus-, kohestusmasin (ketrusvabrikus vm.). Villad, vanad dokumendid lasti hundist läbi.
▷ Liitsõnad: kaltsu|hunt, lina|hunt, lõnga|hunt, paberihunt; liha|hunt, turbahunt.
3. kõnek kõrge laiavõraline jämedaoksaline puu, mis oma ümbruses kasvavaid puid lämmatab. *Mõnigi laiavõraline ja jäserik, tarbepuuks vähesobiv nn. hunt väärib eksponeerimist.. J. Eilart.
4. ‹liitsõna järelosana› mõnes looma-, kala- v. putukanimetuses
▷ Liitsõnad: kukkur|hunt, punahunt; merihunt; kärbse|hunt, mesilas(e)|hunt, röövikuhunt.

jutik ‹-u 2›

1. ‹adj› jutiline, küüdik. Jutik lehm, hiir.
2. ‹s› zool Euraasia steppides ja kõrbetes kolooniatena elutsev uruhiir (Lagurus)

jänese|käpp
bot pehmete valgeviltjate lehtedega korvõieline rohttaim Euraasia mäestikes (Leontopodium). Alpi, siberi jänesekäpp.

kaameli|astel
bot Euraasia kõrbete ja poolkõrbete okslik teravaastlaline poolpõõsas, mida kaamelid söövad (Alhagi)

kalju|kana
zool kodukana meenutav Euraasia mäestikulind (Alectoris)

kitse|kakar
bot meil ilutaimena kasvatatav Euraasia parasvöötme mäestike korvõieline rohttaim (Doronicum). Kaukaasia kitsekakar.

kõrvuk|siil [-i]
zool Euraasia steppides ja kõrbetes elutsev pikkade kõrvadega siil (Hemiechinus auritus)

liiva|hiir [-e]
zool väikese roti taoline karvase sabaga näriline Põhja-Aafrika ja Euraasia (pool)kõrbetes (Meriones)

mets|kass
zool Euraasia ja Põhja-Aafrika metsade väike, kodukassi meenutav kaslane (Felis silvestris) || piltl (ägedaloomulise naise, tütarlapse kohta). *Kas ikka võtate metskassi naiseks? G. Meri (tlk).

mets|kits
zool sale graatsiline Euraasia leht- ja segametsade sõraline (Capreolus capreolus). Isasel metskitsel ehk sokul on haralised sarved.

mäger ‹mägra, mäkra 33› ‹s›
zool pikki urge kaevav jässakas lühikeste jäsemete ning pika tiheda karvkattega loom Euraasia metsa- ja stepivööndis (Meles meles). Kohmakas mäger. Mäger magab urus talveund.

männi|leevike
zool Euraasia taigavööndi okasmetsades elutsev rästasuurune punaroosa sulestikuga leevike (Pinicola enucleator)

okas|siga
zool suur Euraasia ja Aafrika näriline, kelle keha ülapoolt ja külgi katavad pikad okkad (Hystrix)

orav ‹-a 2› ‹s›
Euraasia metsades puudel elutsev pika koheva sabaga väike sale näriline (Sciurus vulgaris). Punane, hall, must orav. Orav on vilgas, erk loomake. Orav nakitseb käbisid, pähkleid. Orav hüppab oksalt oksale. Ronib puu otsa orava väledusega, väledalt kui orav. Keerleb nagu orav rattas. || kõnek orava nahk karusnahana. Oravast müts, krae, kasukas. Orav on ilus ja kerge, kuid vähe vastupidav nahk.
▷ Liitsõnad: hall|orav, koopa|orav, kukkur|orav, lend|orav, vöötorav.

paalia ‹1› ‹s›
zool Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosa ning Alpide siirde- ja mageveekala, mägihõrnas (Salvelinus)

peled ‹-i 2› ‹s›
zool Euraasia põhjaosa järvedes ja jõgedes (Eestis introdutseerituna) elutsev siiga meenutav kala (Coregonus peled)

plütt ‹plüti 21› ‹s›
zool väike lind Euraasia põhjaosas (Limicola)

plüü ‹14› ‹s›
zool Euraasia väike tundralind (Pluvialis squatarola)

poro ‹11 või 6› ‹s›
zool Euraasia põhjapõder

põder ‹põdra, põtra 31› ‹s›
zool Euraasia ja Põhja-Ameerika metsaala suur pikkade jäsemete ja kõrge turjaga sõraline (Alces alces)

põhja|rahvas
‹hrl. pl.› Euraasia põhjaosa v. Põhja-Ameerika põlisrahvas. Põhjarahvaste usund, mütoloogia. Saamid, eskimod, eveenid jt. põhjarahvad.

põhja|vint
zool metsvindiga sarnanev Euraasia metsatundras ja taigavööndis levinud vint (Fringilla montifringilla). Eestis on põhjavint sage läbirändaja.

stepi|jutik
zool Euraasia steppides ja poolkõrbetes elutsev näriline (Lagurus lagurus)

stepi|kotkas
zool Euraasia ning Põhja-Aafrika steppides ja poolkõrbetes elutsev kotkas (Aquila rapax)

stepi|tuhkur
zool Euraasia kuivade alade kärplane, heletuhkur (Mustela eversmanni)

suga|pea
bot Euraasia ja Põhja-Aafrika kõrreline, mille tähkjas õisikus asetsevad vaheldumisi kahes reas viljuvad ja sugajad viljatud pähikud (Cynosurus, hrl. Cynosurus cristatus). Harilik sugapea.

suslik ‹-u 2› ‹s›
zool Euraasia ja Põhja-Ameerika avamaastikel urgudes pesitsev keskmise suurusega näriline (Citellus). Suslikute koloonia. Tagajalgadel seisev suslik vilistas läbilõikavalt. Susliku karusnahk. || kõnek suslikunahk karusnahana. Suslikust jakk, kasukas.
▷ Liitsõnad: liiva|suslik, pikksaba|suslik, suur|suslik, tähnik|suslik, väikesuslik.

taimen ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Euraasia jõgedes elav kala (Hucho)

teder ‹tedre, tetre 33› ‹s›
zool kodukana suurune Euraasia parasvöötme kanaline, Eestis harilik haudelind (Lyrurus tetrix). Tedred tõusevad rabinal, robinal, vurinal lendu. Tetrede kudrutamine, kevadmäng, mänguaeg. Vennad läksid tetri laskma.
▷ Liitsõnad: ema(s)|teder, isa(s)teder; mägiteder.

tuder ‹tudra, tutra 33› ‹s›
bot Euraasia parasvöötmes kasvav kahvatukollaste õite ja pirnjate kõdrakestega rohttaim, ka umbrohi (Camelina). Tutra võib kasvatada ka õlitaimena. Linad olid tutri täis. || kõnek (tuderloa kohta). Soolaka tudraga rannaheinamaa.
▷ Liitsõnad: liiv|tuder, lina|tuder, põldtuder.

ümar|pea

1. tehn ümar ots mingil esemel. Ümarpeaga neet, puidukruvi.
2. zool suure ümara pea ja tüseda kehaga sisalik Euraasia kõrbetes ja poolkõrbetes (Phrynocephalus). Tiibeti, tagakaukaasia ümarpea.