[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ette|heide [-heite]
süüdistus, tauning, märkus. Kerge, sõbralik etteheide. Korduv, ränk, tõsine, õigustatud etteheide. Kibe, terav etteheide. Põhjendamatu, ülearune etteheide. See lause kõlas etteheitena. See polnud etteheiteks öeldud. Ma ei teinud talle vähimatki etteheidet. Kedagi etteheidetega üle külvama. Kellelegi elavaks, piinavaks etteheiteks olema.