[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ette
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. || ‹seoses valmistama-verbiga› (rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12. ‹ühendverbi osana› (ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4. ‹hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpuga› kellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

ette ja taha
(kellegi teise eest hoolitsedes, tehes) kõik viimseni valmis, kõik ära. Kodus polnud neil mingit muret, ema tegi kõik ette ja taha ära. Ei hakka mina teda poputama ega ette ja taha passima!

jalga ette panema vt jalg

puust ette tegema vt puu

rinda ette ajama ~ lööma vt rind

risti mitte ette lööma vt rist

[kellelegi] silmi ette andma vt silm [-a]

vaatama ‹vaadata 48›

1. oma silmi, pilku millelegi v. kellelegi suunama; silmadega jälgima. Tal on aega vähe, aina vaatab kella. Vaatas umbusklikult rahatähti, talle ulatatud kirja. Vaatab oma haiget sõrme. Eided vaatasid mullikat. Vaatab ostetavat kappi lähemalt ja kaugemalt. Ain vaatas salamisi oma kaaslast. Oleksin seda kena tütarlast ikka vaadanud ja vaadanud. Vaatas mulle teraselt näkku, otse silmi. Ei mina julge talle silma vaadata. Naine vaatas küsivalt mehe(le) otsa. Jõllitas mulle otsa vaadata. Ta ei julge mulle otsagi vaadata, häbeneb. Vaatas peaaegu ähvardavalt vastasseisja peale. Vaatas aeg-ajalt minu poole. Vaatas mind kummalise pilguga. Arst vaatas mind üle prillide. Taat vaatas võõrast altkulmu 'ebasõbralikult v. umbusklikult'. Poiss vaatab kortsus kulmul enda ette. Vaatas korraks kõrvale, teisele poole. Vaatasin uurides ümberringi, aga kedagi ei olnud näha. Mineja vaatas mitu korda vilksamisi üle õla. Vaadake, mehed, mis imelik asi sealt paistab! Vaatan ja vaatan, aga ei tunne tulijat. Ülalt tornist vaadates oli kogu ümbrus selgesti näha. Päike on nii hele, et lausa valus vaadata. Mehe silmad vaatavad, üks silm vaatab veidi kõõrdi. | piltl. Sul peab olema julgust endasse vaadata. Rindel tuli korduvalt surmale silma vaadata 'surmaohus olla'. Olukorrale tuleb kainelt silma vaadata. Me peame tõele näkku vaatama. Tal oli alati julgust raskustele näkku vaadata. On vaja julgemalt tulevikku vaadata 'tulevikku silmas pidada'. Vaata ette, vaata taha, muidu jääd sa ajast maha. || kestvamalt midagi silmadega jälgima. Kui aega jääb, tahaksin veidi teie linna vaadata. Vaatasime filmi, televiisorit, ooperit. Külalised vaatavad pildialbumit. Vaatasin näitusel suurte meistrite kuulsaid maale. Tiidul oleks nende pool palju vaadata. Vaatab teleskoobiga tähti. Kas sa oled vahel pilvi vaadanud? Seisatus ja jäi poiste pallimängu vaatama. Perenaine vaatab, kuidas kari koju tuleb. Istus jõe ääres ja vaatas voolavasse vette. Vaatan, mis sul siin müüa on. Lausa vastik vaadata tema tembutamisi. Mine ja vaata, mis seal toimub. Peab vaatama, et kõik läheks hästi. Vaata ümbritsevat elu ja jälgi ka ennast! Lust vaadata, kuidas töö edeneb. Ma olin ajalehti vaadanud 'lugenud' ja teadsin maailmasündmusi. Sa ikka vaata raamatutesse ka vahel 'loe v. õpi'. *Vaatasid [akna juures] oma vaatamised, ning tulid raasikese aja pärast tagasi. A. Vanapa. || tähele panema, kellelegi v. millelegi tähelepanu pöörama, märkama, nägema. Kes enam vaatab neljakümneaastast naist! Ei tema Mallest hooli, vaatab nooremaid. Ta on truu oma naisele, teisi naisi ei vaata. Tasub vaadata, mis ta nüüd ette võtab. Varssa vaadatakse märast, tütart tunnistatakse emast. *Koer vaatas, et temaga enam ei tegelda, ja tujutsemisel oligi lühike ning järsk lõpp. S. Truu. || uurima, uurides tutvuma, selgust võtma vms. Tulen ja vaatan, kuidas te seal elate. Tuleb minna kohapeale vaatama, kas neil juttudel on tõepõhja. Vaja vaadata, kas poiss on kodus. Vaata õige, mis ta tahab! Mis siin vaadata, asi niigi selge! Hakkad asja lähemalt vaatama, selgub, et puha pettus. Vaatad ja vaatad küll, aga aru ei saa. Ma otsekohe vaatan, mis neile abilistele tööks anda. Eks vaata 'otsusta' ise, mis nüüd ette võtta. *Oodati lund ja marti, vahiti madalal taevavõlvil voogavaid halle pilvi, uuriti lepaurbi, vaadati seapõrna, jälgiti linnuteed .. R. Sirge.
2. piltl (millegi elutu v. abstraktse kohta:) otsekui vaatama (1. täh.) Päike vaatas läbi pilvede, juba madalalt üle puude latvade. Tähed ja kuu vaatasid alla maa peale. Mäel asuv katedraal vaatab üle kogu linna. Pilkasest pimedusest vaatavad akende tulesilmad. Seintelt vaatavad esivanemate portreed. Üle plangu vaatavad raagus puud. Hooned on viletsas olukorras: igalt poolt vaatab abitus ja armetus. || millegi poole suunatud olema. Maja aknad vaatavad läände. Suvila vaatas akendega merele. Korteri aknad vaatavad kahjuks tagahoovi. Kahuritorud vaatavad merele. Mehel oli ülespoole vaatav ninaots. *.. nägin, et laeva nina vaatas maakaare poole. Tähendab, tuul oli edasiminekuks aitaja. H. Sergo.
3. kedagi külastama, kellegi juures käima. Läks haiglasse ema vaatama. Naabrid tulid haiget vaatama. Lähen linnas korraks ka Erikat vaatama. Mine teda tingimata vaatama, tal oleks sellest hea meel. Käisin Tartus sugulasi, koolivenda vaatamas. Onu ei ole enam kaua meid vaatamas käinud. Miks sa meid sagedamini vaatamas ei käi?
4. kellegi järele valvama v. millegi eest hoolt kandma. Vaata niikaua lapse järele, kuni ma poes käin! Karjased vaatasid karjamaal, niidul lehmade järele. Käis aeg-ajalt ristikuädalal loomi vaatamas. Tuleb vaadata, et loomad ei läheks paha peale. *Au ajate teie taga, aga selle järele ei vaata sugugi, kuidas teie maja asjad ja värgid peavad korras seisma. J. Kunder. || kontrollima, üle vaatama. Käib hommikuti lahesopis mõrdu vaatamas 'kas neis kalu on'. Mine vaata, kas külalistele määratud toad on korras! Kes siin vaatab remondi järele? 'jälgib selle kulgu'. *Ma pärast vaatan niidumasinat, homme siis saab aega viitmata kohe põllu peale. V. Ilus.
5. otsima, leidma, hankima. Ma vaatan sulle veel paar meest appi. Tuli hakata uut sulast vaatama. Vaadake mulle homseks mõni asendaja! Eltsule lubati tubli kavaler vaadata. Tuleb hakata tulusamat tööd, uut töökohta vaatama. See korter on vilets, peab vaatama uue. Kavatseb alevis äri avada, juba ruumidki valmis vaadatud. Vaata neile toidupoolist lauale, midagi hamba alla 'süüa'. Hakkas külalisele süüa vaatama. Lapsed, vaadake külalisele istet! Astus tuppa ja vaatas vaba tooli järele. Vaata endale õhtuks midagi kenamat selga! Akna ette peab puhtad kardinad vaatama. *.. tarvis on [linnast] vaadata vikateid lähenevaks heinaajaks, hangusid sõnnikuveoks, adrasahka kesakünniks. O. Luts.
6. (millegi tulevikus toimuvaga ühenduses:) aru pidama, järele kuulama, kaaluma, otsustama; selgust saama. Täna ma ei saa kuidagi, vaatame esmaspäeval. Vaatame seda majamüügi asja tuleval nädalal. Kuulame järele, vaatame, mis teha annab. Ostuga pole kiiret, eks jõuab veel vaadata, kui tagasi tulen. Praegu pole aega, eks suve poole vaata! Eks vaatame, mida ema selle kohta ütleb. Mis mina, eks nad vaadaku ise, kuidas oma töödega jõuavad. Ma veel vaatan, kellele oma tütre annan! Eks vaatame, kelle närvid enne üles ütlevad! Küll ma vaatan, kui kaua sa vastu tõrgud! (ähvardus). *Küllap sa saad elus endale palju sõpru, eks siis vaatad, kas see on hea või halb. A. Valton.
7. mingist seisukohast, vaatepunktist lähtuma, seda silmas pidama. Sellest seisukohast, aspektist vaadates on talurahva nõudmised õigustatud. Mina vaatan sellele asjale mõnel määral teisiti. Ajalehte välja andes ei vaadanud ta kulude peale. Olen seesugusele olukorrale alati nagu ideaalile vaadanud. Vaatame nüüd asju läbi faktide prisma. Autor vaatab sündmusi läbi peategelase silmade. *Nii et ilmale ei maksa suurt vaadata. Kevadine ilm on muutlik. Tuleb minna. R. Sirge.
8. kellessegi v. millessegi teat. viisil suhtuma. a. (halvakspanevalt v. umbusklikult, mitte heatahtlikult). Laevamehed vaatasid tolliametnikele üldiselt viltu. Parem seltskond vaatas temale viltu. Kohalik rahvas vaatab sellisele ebaausale äritsemisele viltu. Igale uustulnukale vaadati maakohas esialgu pisut kõõrdi. Vaatab seltskonna peale üle õla 'üleolevalt'. Hea pilguga niisugustele tegudele ei vaadata. *Kuid voliniku ettepanek oli liiga julge. Vana korra esindajad vaatasid sellele kõõrdi .. A. Tungal (tlk). b. (üldisemalt hrl. positiivselt, eriti võrdlustes). Edasine oleneb sellest, kuidas ülemus asja peale vaatab. Kui niimoodi vaatab elu peale vana inimene, siis on see arusaadav. Teda vaadati kui imelast. Ma pole iial vaadanud temale kui omasugusele. Ta vaatab minia kui oma tütre peale. Meid vaadati nagu vallutajaid. *Vaatasin jooksupoisi ametile nagu hädavajalikule vaheastmele oma elu tõusutrepis. P. Krusten.
9. ‹hrl. imperatiivi 2. pöördes adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek kasut. nõrgenenud tähenduses. a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides, kinnitades (tihti lause algul ka pöördumisena). Nojah, vaadake, nüüd on selline lugu. Vaadake, minu nõu siin üksi ei aita. Vaadake, armas proua, mul ei ole praegu võimalik üüri maksta. Vaata, poiss, sa pead paremini õppima! Vaata, seda ma sulle ei soovita. Vaata siis, mis kõik võib juhtuda. Vaata, seepärast ma sinu juurde tulingi. Vaata, nii ma olen seda asja mõelnud. No vaata, siis on ju kõik hästi! Minul poleks sellest sooja ega külma, aga vaata, perenaine käsib! *Kui praegu otse küsiks, küllap ta, vaata, vastakski: nii jah on, aga ise tean, mis teen! E. Rannet. b. imestust, üllatust väljendades. Vaata aga vaata, kui suur poiss juba! Vaata-vaata, isegi mõlemale jätkub! Eks vaata, kui terane laps! Vaata ikka, kui nutikas! Vaata kavalpead, mis välja mõtles! Vaata hullu, mis tembuga hakkama sai! Vaata imet, see ju päris siid kohe! Vaata sindreid, ma ei uskunudki! Vaata kus tükk – unustasin! No vaadake, kuhu sattusime! „Vaata sunnikut!” imestati. *Või targematel meestel on kõigil oma elamine, vaataks! R. Vellend. c. halvakspanu, hoiatust, käsku vms. väljendades. Vaata maita, paganat, raibet! Vaata et sa õiget momenti maha ei maga! Vaata et sa sellest kellelegi ei kõssa! Vaata et sa minemata ei jäta! Poiss, vaata et sa kella seitsmeks tagasi oled! Vaadake te mul, sänikaelad, et te jälle pahandust ei tee! Vaadake, et te laua ära koristate! Vaata, kui annan sulle veel naha peale!
10. ‹koos sidesõnaga et moodustab adverbilaadse ühendi› vaat et, peaaegu, äärepealt. Teda tunneb väikses linnas vaata et igaüks. See maja on vaata et sajandivanune. Sadas vaata et õhtuni välja. Teda peetakse peres vaata et muidusööjaks. Maret on Jaanist vaata et pikemgi. Lähima järveni tuleb vaata et päevateekond. Tuul puhus lahesopi vaata et kuivaks. Sügis kisub vaata et juba talve poole. Ta on nii hirmus kõhn, vaata et tuul lükkab pikali.

alla vaatama

1. ülevalt allapoole vaatama. Vaatasin mäelt alla orgu. Kõrgest tornist oli isegi kõhe alla vaadata. Sillalt alla vaadates hakkas pea ringi käima. | piltl. Päike, täiskuu, üksik täht vaatab taevast alla.
2. piltl kellessegi halvustavalt, üleolekuga suhtuma. Isand vaatas alama rahva peale kõrgilt alla.

[kellelegi] alt üles vaatama vt alt

ette vaatama

1. ettepoole vaatama. Porisel teel tuli iga sammu peal ette vaadata.
2. ettevaatlik, tähelepanelik olema (eriti hoiatuses kellelegi). Vaata ette, kukud trepist alla! Vaadaku ikka ette, kui hakkab tänavat ületama. Vaata ette, et sa mõnd tassi katki ei tee! Vaadake ette, et te seal liiga palju ei lobise! Temasuguste meestega vaata hästi ette! Vaata ette, ta on sinu peale hirmus vihane! Mis sa ometi tegid: eks vaadanud paremini ette! *Tütar, ära usu igat libedat keelt, kes sind meelitab! Vaata ette, et sa ei lange! J. Pärn.

järele vaatama

1. kellegi v. millegi lahkumist, minekut, kaugenemist silmadega jälgima. Vaatasin tükk aega lahkujale järele. Inimesed jäid seisma ja vaatasid meile järele. Vaatas eemalduvale autole järele. *Kaua vaatab Tanni järele peieliste killavoorile .. R. Sirge.
2. uurima, kontrollima, millegi kohta selgust hankima. Vaadake järele, kas lahe jää juba kannab! Lähen vaatan järele, mida isa seal teeb. Vaata järele, kes seal tuli! Tuleb hoolikamalt järele vaadata, et nad midagi sisse ei vehiks. Las arst vaatab järele, mis poisil viga on. Vaatas järele, mis selle kasti sees on. Vaatan õige entsüklopeediast, sõnaraamatust järele, mida see sõna tähendab. *Nad vaatasid kalatarangud järele ja said heledaküljelisi, kollasekõhulisi ahvenaid .. H. Lepik (tlk).
3. hrv millegi eest hoolt kandma; valvama, jälgima. *Saun vaja kütte panna. Teeb tule ahju, eks teised vaadaku järele. A. Mägi.

klaasi põhja vaatama vt klaas

kurja silmaga vaatama vt silm [-a]

kõrvalt vaatama

1. midagi tegevusetult, mitte osavõtvana pealt vaatama. Ise ta asjasse ei sekku, vaatab kõrvalt. Kõrvalt vaadates tundus see töö päris lihtne olevat.
2. piltl abielulisena võõrale vastassoost isikule tähelepanu pöörama v. sellega abielu rikkuma. *Mees on tal parvetaja ja teenib hästi, ei joo, ei vaata kõrvalt, kardab Maruskat. A. Valton (tlk).

kätt vaatama vt käsi

läbi musta(de) prilli(de) vaatama vt prill(id)

läbi roosade prillide vaatama vt prill(id)

[millelegi] läbi sõrmede vaatama vt sõrm

läbi vaatama

1. midagi tähelepanelikult, hoolikalt kontrollides vaatama v. uurima. a. läbi otsima, silmitsedes üle vaatama. Vaatasin läbi voodi- ja kapialused, aga kadunud sussi ei leidnud. Tollis vaadati kõik meie kohvrid läbi. *Ei, kui ehk vaatame mõne vana tõrvase paadi kõhualuse läbi ja paneme ehk uue korralaua mõnele. Muud pole ette näha. A. Mälk. b. patsiendi tervislikku seisundit diagnoosimiseks uurima. Arst vaatas haige läbi ja suunas haiglasse. Mine arsti juurde ja lase end läbi vaadata. Arst vaatas mu kopsud röntgeniga läbi. c. midagi läbi lugema v. lehitsema. Ajalehe toimetaja, tsensor vaatas kõik käsikirjad läbi. Korrektor vaatab artiklid keeleliselt läbi. Vaatasime üheskoos autoriga kogu teksti läbi. Firmajuht vaatas parajasti oma arveid läbi. Vaatab hommikul kohvi juues ajalehed ja ajakirjad põgusalt läbi. Hommikune post on mul läbi vaadatud. d. dokumentide põhjal mingit asja, probleemi läbi arutama ja otsust langetama. Projekti, tööplaani läbi vaatama. Töökaitse-eeskirjad vaadatakse uuesti läbi. Komisjon vaatas esitatud avaldused ja kaebused läbi. Teise astme kohus vaatas eelneva otsuse läbi ja mõistis mehe õigeks.
2. vaatega läbi tungima. Püüdis ümbritsevast pimedusest läbi vaadata. Ta vaatab minust otsekui läbi 'nagu ei näekski mind'.

maha vaatama

1. pilku allapoole suunama. Süüdlane vaatas häbi tundes maha. Tüdruk punastas ja vaatas maha. | piltl alla vaatama. *Ülevalt mäeharjalt, kust uhked mõisahooned maha vaatavad, kõlasid veel üksikud hääled alla orgu .. A. Kitzberg.
2. kõnek kellegi teise poolt loodu järgi midagi samasugust looma, plagieerima. Kirjutis on kusagilt maha vaadatud. *.. pagan võtaks, te olete siin peaaegu 25 aastat koos teatrit teinud, üksteise pealt maha vaadanud .. K. Ird.

mööda vaatama

1. kellelegi mitte otsa, vaid teisale vaatama. Noogutas külmalt ja vaatas minust mööda.
2. piltl mingit asjaolu vm. tähele panemata jätma, midagi v. kedagi ignoreerima. Kuidas võib sellisest faktist, vastuolust mööda vaadata? Õige ei oleks ka teose puudustest mööda vaadata. Sellest probleemist on kaua meelega mööda vaadatud. *Rutsi vastu oli [Eerik] endiselt alandlik ja käsutäitlik, teistest vaatas mööda. A. Hint.

[kelle(le)gi] näppude peale ~ näppudele vaatama vt näpp [näpu]

pealt vaatama
mingit tegevust v. olukorda sellest ise osa võtmata jälgima. Vaatasin näidendi proovi pealt. Poiss vaatas vesise suuga teiste söömist pealt. Karistamist käsutati pealt vaatama terve küla. Taadid seisid saali nurgas, vaadates noorte nalja pealt. Teised töötavad, aga sina vaatad niisama seistes pealt! Ta ei suutnud kauem niisugust ülekohut pealt vaadata.

pudelisse ~ pudeli põhja vaatama vt pudel

ringi vaatama

1. mitmes suunas vaatama. Ta vaatas toas, õues otsivalt ringi. Kui ringi vaatasin, ei näinud ma midagi kahtlast. Ta vaatas ehmunult ringi, et kas keegi ei näinud tema äpardust. Mees vaatas kõheldes ringi: kas ta on ikka õiges kohas. Süütas sigareti ja vaatas tuhatoosi järele ringi. On nii väsinud pikast teekonnast, et enam ei vaatagi ringi. Vanaema vaatas ringi, kus poiss on. || vaadates, silmitsedes ringi kõndima, ringi liikuma. Tahaksin linnas natuke oma käe peal ringi vaadata. Vaatasin talu põldudel ja heinamaal ringi. Ema vaatab ümberkaudu ringi, aga last mitte kusagil.
2. ringi liikudes, järele kuulates midagi v. kedagi otsima v. välja valima. Õhtu eel hakkas öömaja järele ringi vaatama. Tuleb hakata mingi ametikoha järele ringi vaatama. Vaatas linnas ringi, et ehk leiab mõne tööotsa. *Suure leina lõppedes hakkas Rilla uue naise järele ringi vaatama. R. Kõvamees.

sisse vaatama

1. millegi sisemusse vaatama. Vaatas ukse vahelt, aknast tuppa sisse. Seisab akna taga ja vaatab sisse. Püüdis toruotsast sisse vaadata. | piltl. Kevadpäike, hall hommik vaatab aknast sisse.
2. kõnek korraks sisse astuma. Kui aega jääb, vaatan kohvikusse, mõnda poodi sisse.

[kelle(le)gi] sõrmede peale ~ sõrmedele vaatama vt sõrm

tagasi vaatama
enda taga olevas suunas vaatama. Üks minejatest vaatas üle õla tagasi. Selja taga samme kuuldes vaatasin tagasi. Kukkunu tõusis ja tormas tagasi vaatamata edasi. Üks eesistujatest vaatas minu poole tagasi. || piltl (ajas). Vaadati tagasi minevikku, läbikäidud teele, raskeile sõja-aastaile. Mõttes vaatas sageli tagasi oma elule. Kui tagasi vaatad, paistab noorus roosas valguses.

takka vaatama
hrv tagantjärele vaatama. *Pea on ta visanud kuklasse ning rinna lükkanud ette – Kati pärast, kes jäi hoovile takka vaatama. A. Gailit.

topsi põhja vaatama vt tops

tõtt vaatama vt tõsi

vastu vaatama

1. vaatajale (v. tulijale) otsa vaatama. Vaatas aknast sissevahtijale julgelt vastu. Väravat avades nägi ta endale kolme last vastu vaatavat. | piltl. Peeglist vaatas talle vastu väsinud nägu. Koltunud fotolt vaatab vastu noor ja võõra näoga ema.
2. ‹allatiiviga› mingisse saabuvasse teat. viisil suhtuma. Kütet oli varutud tublisti, nii et talvekülmadele võidi rahulikult vastu vaadata. *Kuna ta lisaks oli kosinud veel rikka naise, võis ta täiesti muretult vastu vaadata tulevikule .. J. Kärner.
3. piltl (esemete v. abstraktsete nähtuste kohta:) paistma, silma hakkama, märgatav olema, vastu vahtima. Nõlvakult vaatab vastu pooleliolev ehitis oma tühjade aknaavadega. Riiulilt vaatavad vastu kruusid, tassid, klaasid. Tõmbasin sahtli lahti: sealt vaatas vastu tühjus. Kehvas tares vaatab vastu vaesus. Neiu silmadest vaatab vastu nukrus. *Aga see, mis meile arvudest nüüd sõbralikult vastu vaatab, see maksis tööd .. E. Vilde.

välja vaatama

1. kusagilt, millegi seest vaatama. Ta läks akna juurde ja vaatas välja. Maja akendest vaatasid välja uudishimulikud näod. | piltl. Lumest vabanenud rohuprahist vaatavad välja esimesed kevadõied. Katkisest saapast vaatavad juba varbad välja. Vattkuue lõhkisest küünarnukist vaatab välja tort vatti. || piltl paistma, märgatav olema. Tüdruku silmist vaatas välja mure. *Ja kogu ta jutust vaatas kõva käe ja iseloomu kõrvalt välja noor ja ergas uudishimu kõige vastu, mis elus oli, on või tuleb. J. Smuul.
2. välja otsima, välja valima, valmis vaatama. Vaata selle töö peale välja mõni kogemustega mees. Vanemad olid tütrele sobiva peigmehegi välja vaadanud. *.. isegi pulmakleidi riide vaatas Lull Orvile välja. A. Beekman.

ära vaatama

1. (tutvuvalt) vaatama; ära nägema, näha saama. Vaatasime vanalinnas tähtsamad kohad ära. Võtaks palju aega, et siin saarel kõik ära vaadata. Tal on „Estonia” viimased lavatükid ära vaadatud. *Sain oma silmaga ära vaadata mõnegi maailmakuulsuse. Ü. Tuulik. || vaadates küllalt saama. *Meile, Eestimaa meestele, tundusid need [vankrid] niivõrd imetabastena, et me ei jõudnud neid ära vaadata. J. Peegel.
2. kõnek hankima, otsima. *Ega mul siin enam suurt osta põlegi, nahk ja vikatid on käes, pärmi veel vaja võtta ja silgud ära vaadata .. O. Luts.

[kellelegi, millelegi] ülalt ~ ülevalt alla vaatama vt ülalt vt ülevalt [1]

üles vaatama

1. ülespoole vaatama, pilku üles suunama. Kui ma üles vaatan, näen öötaevas säramas tähti. Ta oli kummargil, kuid siis vaatas üles.
2. kellessegi lugupidamise, aukartuse ja austusega suhtuma, alt üles vaatama. Olen tema nagu jumaluse poole üles vaadanud. *Sellele Ants Paaljaagule oli ta üles vaadanud ja üles vaatama jäänud kui suurele vennale, kes kõike oskab, kõike võib ja kõike suudab. K. A. Hindrey.

üle vaatama

1. pilku kellestki v. millestki kõrgemalt üle suunama. Vaatas madalast tarast üle naabri aeda. *Mare muigab, tõstab pea ja vaatab Matist lihtsalt üle. E. Vetemaa. || piltl kellestki v. millestki mitte välja tegema, kellelegi v. millelegi mitte tähelepanu pöörama. Sellistest pisiasjadest tuleb lihtsalt üle vaadata. Õpetaja nägi küll poiste tembutusi, aga vaatas neist üle. Olukord muutus piinlikuks, aga ma püüdsin sellest üle vaadata. *Kui nemad ignoreerisid meid, siis tuli ka meil neist üle vaadata. P. Pinna.
2. millegi korrasolekut kontrollima, nõuetele vastavust jms. kontrollivalt uurima. Paadi mootor vaadati veel kord üle. Trümmis vaadati laadungi paigutus üle. Mehed vaatasid lahinguks valmistudes relvad hoolikalt üle. Kõik laoruumid vaadati üle. Kalamees vaatab hommikul mõrrad, unnad üle 'vaatab, kas neis on saaki'. Praaker vaatas meeste puuriidad üle. Vaatas kõik vajalikud esemed ükshaaval üle. Peremees käinud aeg-ajalt sulaste tööd üle vaatamas. Vaatasin igal õhtul üle, et kõik kõrvalhooned oleksid korralikult lukus. Arst vaatas tema haavad üle: peamiselt tühised kriimustused. Käsikirjas tuleb enne loovutamist veel üht-teist üle vaadata. *Emaliku silmaga vaatas ta peoleminejad üle .. V. Saar.
3. tutvuvalt vaatama, lähemalt tutvuma. Koos vaadati üle kõik kunagised mängumaad. Hakkasime oma uut kodu, uusi valdusi üle vaatama. Vaatab saadud kingitusi üle. Lapsed vaatasid külalise uudistades üle ja jooksid taas õue. *Põhjalikult tahetakse uurida väikest Muhut ja Lõuna-Eestis üle vaadata [arhitektidele] initsiatiivikas Võru linn. H. Härmson.

ümber vaatama

1. ringi vaatama. a. Hirm sundis igal sammul ümber vaatama. Võttis vargsi maas vedeleva paberraha ja vaatas ümber, et ega keegi ei märganud. Vaatasin toas, õues hoolikalt ümber. Vaatas kiiruga ümber, kuhu peitu pugeda. Samme kuuldes vaatasin ümber 'selja taha' ja tundsin taganttulija kohe ära. *.. käis veel mitmes lokaalis, ja vaatas igal pool otsides ümber: Sangleppa ei olnud. M. Metsanurk. b. Sobiliku sulase järele polnud tarvis kaua ümber vaadata. *.. ega minu Elsal palju pole tarvis ümber vaadata. Kosilasi on iga sõrme otsas kaks tükki .. J. Kunder.
2. midagi (uuesti) üle v. läbi vaatama. *Kui vara on tagastatud seadusevastaselt, tuleb need otsused ümber vaadata. H. Lenk.
3. ‹da-infinitiivis gi-liitega› väljendab millegi toimumise kiirust, ootamatust. Ma ei jõudnud veel ümbergi vaadata, kui juba olime kohal. Meile ei antud võimalust ümbergi vaadata, pandi kohe tööle. *Ei jõutud õieti ümbergi vaadata, kui õed olid Oti pärast teineteise peale juba kadedad .. A. H. Tammsaare.