[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

esi ‹ee, ett 36› ‹s›
ees olev töötamisriba, -lõik. a. põllutöödel, näit. rukkilõikusel, niitmisel, linakitkumisel. Puhas, sasitud, kitsas, lai esi. Jõudis oma eega lõpule. Läks uuele eele. Esi lõppenud, tõmmati hinge. *.. niidetud viimne kui esi, lõpul on päevane orjus .. J. Kärner. b. mäend töörinne kaevanduses. Ee edasinihkumine. *.. kui esi sisse ei varise, töötan vahetuse ära, variseb sisse – lähen üle teise eesse. K. Täht (tlk). c. (juhuslikumalt muude tööde kohta). Otsijad käisid metsa ete kaupa läbi.
▷ Liitsõnad: külvi|esi, lõikus|esi, tööesi; koristus|esi, läbindusesi.

esi-
‹liitsõna esiosana›
1. ajaliselt kõige esimene, kõigele eelnev; alust panev; esimest korda toimuv, esmakordne; näit. esiajalooline, -ajalugu, -algne, -algselt, -algu, -otsa, -puhku, -trükk; esiema, -isa, -vanemad; esietenduma, -etendus, -ettekanne, -lavastus, -linastumine, -linastus
2. kohaliselt esimene, ees-; näit. esikaas, -komponent, -osa, -plaan, -pool, -ratas, -rida, -tükk
3. peamine, parim, juhtiv; näit. esikoht, -maletaja, -mees, -naine, -reket, -tantsija, -võistlused