[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

era ‹11› ‹s›
kõnek (teiste pereliikmete eest) salaja valmistatav v. söödav toit v. maiuspalad, kodupoolis. *Valgehansul süüdistanud peremees naist, et see era tegevat, salaja ahjus pätsikesi küpsetavat, ise söövat ja lastele jagavat. M. Metsanurk.

era-
‹liitsõna esiosana›
1. eraomandusel põhinev, eraomanduslik; näit. eraettevõte, -ettevõtja, -gümnaasium, -haigla, -kapital, -kauplus, -kliinik, -kool, -maa, -maja, -majandus, -mets, -omand, -omandus, -omanik, -pank, -sektor, -tööstus, -valdus, -õppeasutus
2. isiklik, mitteametialane; individuaalne; näit. eraasi, -elu, -huvi, -jutt, -kiri, -kogu, -korter, -kõne, -lõbu, -sekretär, -visiit
3. isiklikul algatusel toimiv v. toimuv; näit. eraarst, -detektiiv, -praksis, -teenistus, -töö, -õpetaja
4. eraldi, omaette olev v. toimuv; näit. erasissekäik, -tund
5. mittesõjaväeline; tsiviil-; näit. eraisik, -rõivas