[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agaam ‹-i 21› ‹s›
zool poolkõrbetes, kõrbetes, troopikametsades elutsev sisalik (Agama)

aie2 ‹18› ‹s›
zool Madagaskaril elutsev kassisuurune pikasabaline poolahv (Chiromys madagascariensis)

alligaator ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Lõuna-Hiinas ja Põhja-Ameerika kaguosas elutsev krokodillitaoline roomaja (Alligator)

aru|sisalik
zool niisketes paikades elutsev sisalik (Lacerta vivipara)

babirussa ‹6› ‹s›
zool Sulawesi saarel elutsev kõrgete jalgade ja ülipikkade kihvadega sealine, hirvsiga (Babyrousa babyrussa)

bambus|karu
zool Ida-Tiibeti bambustihnikuis elutsev haruldane karulane, hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca)

besoaar|kits
zool Edela-Aasias ja Kaukaasias elutsev kodukitse arvatav eellane (Capra aegagrus)

draakon ‹-i, -it 2› ‹s›

1. müt lohe, lendmadu. Muinasjutud tiivulistest, mitmepealistest, tuld sülitavatest draakonitest.
2. zool erksavärviline puudel elutsev lennusega sisalik (Draco)

eefa ‹6› ‹s›
zool Aafrikas ja Lõuna- ning Kesk-Aasias elutsev pruun mürkmadu (Echis carinatus)

fennek ‹-i 2› ‹s›
zool Põhja-Aafrikas ja Araabia poolsaarel elutsev väike suurekõrvaline koerlane, kõrberebane (Fennecus zerda)

gaavial ‹-i, -i 10› ‹s›
zool India jõgedes elutsev krokodillitaoline pika nokja koonuga roomaja (Gavialis)

guanako ‹6› ‹s›
zool Lõuna-Ameerika kõrgmäestikes ulukina elutsev laamaliik (Lama huanaco). Guanako nahk, vill, liha.

haigur ‹-gru, -grut 2› ‹s›
zool veekogude läheduses elutsev pika kaela ja terava nokaga suur lind (Ardea)

hall|jänes
zool kultuurmaastikus ja metsaservadel elutsev varieeruva, hrl. pruunika värvusega jänes (Lepus europaeus)

hall|rähn
zool mitmesuguseis puistuis elutsev halli peaga rähn (Picus canus)

harsa ‹6› ‹s›
zool Aasia metsades elutsev suur nugis (Martes flavigula)

heeringas ‹-ga, -gat 2› ‹s›
põhjapoolseis ookeanivetes ja meredes parvedena elutsev 30–40 cm pikkune kala (Clupea harengus). Heeringaid, heeringat püütakse triivvõrkude, traal- ja seinnootadega. | (toiduna). Ostsin poest heeringat, heeringaid. Heeringas koore ja sibulaga. Marineeritud heeringad. Heeringat tarvitatakse peamiselt soolatult ja suitsutatult.
▷ Liitsõnad: karbi|heeringas, rasva|heeringas, soola|heeringas, suitsuheeringas.

hink ‹hingu 21› ‹s›
zool veekogude põhjas elutsev väike paeljas mageveekala (Cobitis)

homaar ‹-i 21› ‹s›
zool mitmete merede rannavetes elutsev ebasümmeetriliste sõrgadega suur vähk, merivähk (Homarus)

hüljes ‹hülge 19› ‹s›
rannalähedastes vetes elutsev ümara silinderja keha ja lühikese ning tiheda karvaga imetaja. Grööni hüljes. Hülgeid püüdma. Puristab kui hüljes. | piltl. *..toda harjasjuustega ja harjashabemega tuima hüljest oli ta aga kindlasti kuski näinud. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: hall|hüljes, lont|hüljes, randal|hüljes, viigerhüljes.

hüään|koer
zool Aafrikas elutsev musta-valge-punaselaiguline kiire jooksuga koera meenutav kiskja (Lycaon pictus)

iguaan ‹-i 21› ‹s›
Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev suur pikasabaline sisalik

indri ‹1› ‹s›
zool Madagaskaril elutsev, pärismaalaste poolt pühaks peetav lühisabaline poolahv

jutik ‹-u 2›

1. ‹adj› jutiline, küüdik. Jutik lehm, hiir.
2. ‹s› zool Euraasia steppides ja kõrbetes kolooniatena elutsev uruhiir (Lagurus)

jõe|karp [-karbi]
zool peam. kiirevoolulistes jõgedes elutsev ovaalne kahe poolmega paksukojaline karp (Unio)

jõe|vähk
zool jõgedes ja järvedes elutsev suurte sõrgadega koorikloom (Astacus astacus)

jõhv|uss
zool magevetes elutsev hobusejõhvi meenutav mustjaspruun ümaruss (Gordius)

järve|kala
järvedes elutsev kala

järve|karp [-karbi]
zool peamiselt järvedes elutsev lai õhukesekojaline karp (Anodonta)

kalju|kits
zool kõrgmägedes elutsev suurte kõverate sarvedega kits (Capra). Alpi, siberi kaljukits.

kalong ‹-i, -it 2› ‹s›
zool suurim käsitiivaline, Kagu-Aasias elutsev lendkoer (Pteropus vampyrus)

kameeleon ‹-i, -i 10› ‹s›

1. zool peamiselt Aafrika ja Aasia troopikas ja subtroopikas puudel elutsev sisalikutaoline pika haardsabaga loom, kel on võime oma nahavärvust kiiresti muuta (Chamaeleo)
2. piltl oma seisukohti kiiresti muutev isik. Poliitiline kameeleon. Ta läheb kergesti kompromissidele, sest on oma olemuselt kameeleon.

kanepi|lind
zool kultuurmaastikus elutsev varblasest väiksem pruunika sulestikuga lind (Acanthis cannabina)

karmiin|leevike
zool aedades ja lehtpuistutes elutsev varblasesuurune lind, isaslind on valdavalt karmiinpunase sulestikuga (Carpodacus erythrinus)

keldri|kakand
zool niiskeis paigus elutsev väike lame kakand (Porcellio). Keldrikakandit kutsutakse ka rõskusemardikaks.

kilk ‹kilgi 21› ‹s›

1. ahjupragudes, soemüürivahedes jm. elutsev kollakaspruun siristav toaputukas, toakilk (Gryllus domesticus). Ahju alt kostis kilkide siristamist, laulu. Kilk kriiksub ahjupraos, koldes.
2. õõnestatud puutükk, millesse kinnitatud pilpakese abil saab tekitada kilgilaulu meenutavat heli (hrl. laste mängupill)
3. piltl (kerge) alkoholiuim. Mehel on väike, paras, tubli kilk peas. Veinist lõi väike kilk pähe. *Võtsin tol õhtul esmakordselt kilgi, päris korraliku kilgi pähe .. R. Sirge.
4. piltl rahutuks tegev, kiusav kinnismõte. *See [= kuuldus] pani noormehele kilgi pähe, mis talle rahu ei andnud. J. Vorms. *Vaadake, siin on jälle üks neist kilkidest, mis Bülle põrunud pea välja haub. Ta nimetab ennast vabrikandiks .. E. Vilde.

kivi|sisalik
zool kuivades paikades elutsev sisalik (Lacerta agilis)

kobras ‹kopra 19› ‹s›
zool siseveekogude kallastel kolooniatena elutsev hästi ujuv soomuselise lapiku sabaga karusloom, piiber (Castor). Küttis taigas soobleid ja kopraid. Koprad ehitasid jõele tammi.

kodu|hiir [-e]
zool hoonetes ja nende ümbruses elutsev hall hiir (Mus musculus)

kodu|kakk
zool metsades ja parkides puuõõntes, ka hoonetes elutsev varesesuurune tuhkhalli v. roostepruuni sulestikuga kakk, suurispeakull (Strix aluco)

kodu|rott
zool hoonetes elutsev pruunikasmust rott (Rattus rattus)

kodu|varblane
zool inimasulate juures elutsev varblane (Passer domesticus)

koger ‹kogre, kokre 33› ‹s›
zool järvedes ja aeglase vooluga jõgedes elutsev tumeda selja ja kollakate kuni vaskpunaste lamedate külgedega põhjakala (Carassius carassius). Järvest püüti kokri. Kokri kasvatati tiikides.
▷ Liitsõnad: hõbe|koger, mudakoger.

koiott ‹-oti 21› ‹s›
zool Põhja-Ameerika preeriates ja eelmäestikes elutsev hunditaoline loom, preeriahunt (Canis latrans). Koiottide ulgumine.

kolde|haldjas
folkl koldes elutsev majahaldjas

kondor ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Ameerika lääneosas elutsev raisakotkaga sarnane hiigellind
▷ Liitsõnad: kuningkondor.

koore|sikk
zool kuivavate tüvede ja kändude koore all elutsev hallikirju kahjurmardikas (Rhagium)

kudu3 ‹11› ‹s›
zool Aafrika mägivõsades elutsev suuresarveline valgete ristitriipudega antiloop (Tragelaphus)

kõrkja|-roolind
zool roostikes ja veekogude kaldavööndi kõrges rohus elutsev roolind (Acrocephalus schoenobaenus)

kõrvuk|siil [-i]
zool Euraasia steppides ja kõrbetes elutsev pikkade kõrvadega siil (Hemiechinus auritus)