[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

elekter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. el elektrilaengud koos nendest tingitud elektromagnetiliste väljadega; üldnimetus nähtustele, milles ilmneb elektrilaengute liikumine ja vastastikune toime. Positiivne, negatiivne elekter. Juuksed läksid kammides elektrit täis.
2. elektrienergia. Elektriga varustamine. Tehas, masin käib, töötab elektriga, elektri jõul.
3. elektrivalgus. Vajutas elektri põlema. Kustutas elektri. Kas teil on suvilasse elekter sisse pandud? *Õhtu langes üle linna .. Elekter süttis. F. Tuglas.
4. kõnek elektriala. Õpib tehnikumis elektrit.
5. piltl pinge, pinevus. Õhk on elektrit täis; õhus on (tunda) elektrit 'olukord on pinev'.