[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arvuti|ekraan
kuvar. Helendav arvutiekraan. Päevast päeva arvutiekraani ees, taga istuma. Arvutiekraanil kuvama, arvutiekraanile ilmuma, arvutiekraanilt lugema.

ekraan ‹-i 21› ‹s›

1. kiirgust hajutav, peegeldav, neelav v. muundav pind nähtava kujutise saamiseks. Suure ekraaniga televiisor. Raadiolokaatori ekraanile ilmus laeva kujutis. || kinoekraan, kinolina. Uus film tuleb varsti ekraanile.
▷ Liitsõnad: kino|ekraan, radari|ekraan, televiisoriekraan; lai|ekraan, panoraam|ekraan, ringekraan.
2. tehn pind helilainete peegeldamiseks soovitud suunas. Teatrilava akustiline ekraan. Piirdehekk toimib akustilise ekraanina, peegeldades osa tänavamüra tagasi.
3. tehn varjestav pind, varje. Gaasiballooni kuumenemise eest kaitsev ekraan. Freesimistöödel tuleb kasutada ekraani või kaitseprille.
▷ Liitsõnad: kaitse|ekraan, vahe|ekraan, varjestusekraan; metall|ekraan, vesiekraan.
4. mat projektsioonipind

fluorestseerima ‹42›
füüs fluorestsentsi ilmutama. Rohekalt, punakalt fluorestseeriv vedelik, mineraal. Fluorestseeriv ekraan.

kaitse|ekraan
kiirguse vm. kahjulike mõjude eest kaitsev ekraan

kineskoop ‹-koobi 21› ‹s›
el televiisori osa, mis muundab videosignaalid nähtavaks kujutiseks. Must-valge kineskoop. Kineskoobi ekraan.
▷ Liitsõnad: värvuskineskoop.

kino|ekraan
Kinoekraanidele jõuab varsti uus Eesti mängufilm.

lai|ekraan
ekraan, mille laius on võrreldes kõrgusega suhteliselt suur (näit. kinos, televiisoril, arvutil)

lame|ekraan
õhuke kuvariekraan (vedelkristall-, plasmaekraan vm)

mask ‹-i 21› ‹s›

1. puidust, riidest, vahast, papist vm. materjalist näokate, mille eesmärgiks on muuta kandja mittetuntavaks v. teha ta teat. inimese v. olendi näoliseks. Vanad rituaalsed, kultuslikud maskid. Indiaanlaste maskid. Antiikteatri maskid. Naisel oli mask ees. Ants pani maski ette, võttis maski (näo) eest. Maskides mardisandid. Kallaletungija nägu varjas mask. | piltl. Kuulajate näol oli täieliku ükskõiksuse mask. Villemi nägu tardus maskiks 'muutus ilmetuks, läbitungimatuks'. Varjas oma tundeid ranguse maskiga. *See võis olla pila, ent võis olla ka surmtõsine elumõte eneseiroonia maski all. V. Adams.
▷ Liitsõnad: karnevali|mask, looma|mask, tantsu|mask, teatrimask; kips|mask, surimask.
2. maski (1. täh.) kandev, maskeeritud isik (näit. maskiballil). Balli maskide hulgas oli doominoid, pajatseid, korstnapühkijaid, türklasi. *Mööda Praha juudilinna liikusid rongkäigus ülemeelikud maskid .. L. Metsar (tlk).
3. näo ees kantav (v. sinna asetatav) vahend kaitseks, steriilsuse tagamiseks vm. otstarbeks. Gaasitorbiku mask. Lestade ja maskiga allveesportlased. Vehklejad kannavad maski. Keevitaja silmi kaitseb mask. Operatsiooni juures on meditsiinitöötajatel maskid ees. Gripi puhul soovitatakse kanda marlist maski. Narkoosiaparaadi mask.
▷ Liitsõnad: gaasi|mask, hapniku|mask, kaitse|mask, kummi|mask, marli|mask, narkoosi|mask, tolmu|mask, vehklemismask.
4. naha iluraviks hrl. lühikeseks ajaks näole määritav ainete kiht. Maskid toidavad, tugevdavad ja värskendavad nahka.
▷ Liitsõnad: kurgi|mask, muna|mask, toitemask.
5. fot läbipaistmatu ekraan, mis pildistamisel, kopeerimisel v. kujutise projitseerimisel varjab mingit osa kaadrist valguskiirte eest

ostsillograaf ‹-i 21› ‹s›
el elektrilisi võnkumisi mõõtev ja registreeriv seade. Ostsillograafi ekraan.
▷ Liitsõnad: elektronostsillograaf.

peegeldama ‹37›

1. füüs valgust, heli vm. (vastassuunda) tagasi heitma, reflekteerima. Valgustatud kehad, poleeritud metallpinnad peegeldavad valgust. Ionosfäär peegeldab maapinnale tagasi raadiolaineid. Peegeldav ekraan, keskkond, pind.
2. oma pinnal kellestki v. millestki kujutist, peegelpilti tekitama. Hõbetatud klaasil on võime peegeldada. Järv peegeldab pilvi, kaldaid. Sile veepind peegeldas taevast. Märg asfalt peegeldas tulesid.
3. kõnek ennast peeglis vaatama; endast peegelpilti tekitama. Oh neid naisi – muudkui peegeldavad. Mis ma, vanainimene, ennast ikka peegeldan. *.. astun otse perve äärekesele ja peegeldan end vees kogu suuruses.. O. Luts. | piltl. *Ka pilve maaliksin, / mis peegeldab end vees.. H. Suislepp.
4. piltl väljendama, avaldama, esile tooma; kajastama, edasi andma. Enamik eesti muinasjutte peegeldab feodaalse ühiskonna vastuolusid. Armastusluule peegeldas autori elamusi ja tundeid. Ajakirjandus peab peegeldama rahva elu. Toodud arvud ei peegelda täpselt tegelikku olukorda. See kõver peegeldab haige temperatuuri kõikumisi. Sõnad peegeldavad mõtteid. Mõiste peegeldab nähtuse olemust. Mehe pilk peegeldas väsimust, kõhklust. Nägu peegeldab ahastust, arusaamist, rõõmu, huvi. Kogu ta olemus peegeldab sügavat rahu. *.. kõige uuem kirjandus jääb [ülevaates] ikkagi peegeldamata. O. Jõgi.

plasma|ekraan
plasmapaneel. Teleri, sülearvuti plasmaekraan.

puute|tundlik
puudutusele reageeriv. Puutetundlik ekraan. Arvutiklassis seati üles puutetundlik tahvel.

radari|ekraan
Laeva kapten jälgis radariekraani.

ring|ekraan
ringikujuline ekraan

sinkjalt ‹adv›
(< sinkjas). Sinkjalt kahvatu nägu. Sinkjalt läikiv juus. Ekraan lõi sinkjalt helendama.

tele|ekraan
televiisoriekraan. Täna õhtul istuvad miljonid inimesed teleekraanide ees.

teleri|ekraan
televiisoriekraan

televiisori|ekraan
Põnevusega jälgiti televiisoriekraani.

virvendama ‹37›

1. kiirelt, kergelt värisedes liikuma, värelema, võbelema; seetõttu ebaühtlaselt helkima v. ebamääraselt paistma. a. (veepinna kohta). Tuul pani vee virvendama. Vesi hakkab, lööb virvendama. Tuul pöördus kirdesse ja meri hakkas rahutult virvendama. Kergelt, nõrgalt virvendav merepind. Vihmaveeloigud virvendasid tasases(t) tuules(t). Laht virvendas ja säras päikese käes. Vesi virvendab tumedalt. Kuuvalguses hõbedaselt virvendav järvepind. *Kahekesi sõutuna libises paat kiiresti üle sileda vee, järel virvendav vagu .. A. Sepp. *Järvepind virvendas väikestes lainetes. J. Vahtra. b. (õhu, valguse jms. kohta). Õhk virvendab kuumusest. Kuum õhk virvendab põldude kohal. Kuumus hakkas põldude kohal virvendama. Päike pani õhu virvendama. Taevarannal virvendas põualeitse. Silmapiir virvendab. Kuumuses virvendav rannaliiv. Õhk oli täis virvendavat valgust. Taevas virvendas heledas päikesepaistes. Soo kohal virvendas külm udu. Päikeses virvendavad mäed. Taevas virvendavad tähed. Küünlaleek heitis seintele virvendavaid varjusid. Kauguses virvendavad linnatuled. Päike virvendas lauahõbedal. *Kompassi ketaski virvendab laterna helgis. J. Oengo. c. (ekraanil oleva kujutise kohta; seoses nägemishäiretega). Teler, ekraan virvendab. Monitori pilt hakkas virvendama. Värvikatest õitest lõi silme ees virvendama. Arvud hakkasid tahvlil, silme ees virvendama. Üldiselt näen selgelt, aga kohati nagu virvendab. Pea valutab ja silmade ees, silmis virvendab. Silmad virvendasid ja kõrvad huugasid.
2. (tunnete, meeleolu vms. vaevumärgatava avaldumise, ähmase aimumise kohta). Näol virvendab naeratus. Naeratus virvendas üle ta näo. Huulil, suu ümber virvendas naeruvine. Näos virvendab muie. Pilgus virvendab kurbus. Silmis virvendas pilge, hirm, kahetsus. Hinges virvendab juba rõõm kevadest. Peas virvendavad rahutud mõtted. Mõttes hakkas virvendama üks küsimus. *Üks pilt teise järel virvendas mälestustest esile. J. Semper.
3. kõnek (inimese rahutu, ebamäärase liikumise kohta). Väike õde virvendab kogu aeg jalus. *.. vaenlane virvendas aga pidevalt kuju muutes kord siia, kord sinna. I. Jaks.

värelema ‹-lda 38 või -leda 37›
kiirelt, vaevumärgatavalt värisema, võbelema. Haavalehed, ämblikuvõrgud värelevad. Veepind hakkas tuule käes värelema. Liblikas tiirleb tiibade väreldes õie kohal. Ripsmed, silmalaud värelesid. Mõõteriista, kiirusemõõtja värelev osuti. Huultel väreles naeratus. || (õhu, valguse, kujutise kohta). Südasuvine õhk väreleb päikeselõõsas. Luminofoorlambi värelev valgus mõjub väsitavalt. Tõmbetuul pani küünlaleegi värelema. Taevavõlvil väreles üksikuid tähti. Telesaated on lõppenud, ekraan väreleb tühjalt. || (hääle kohta). Kaugelt kostis nõrk värelev heli. *Viimased helid põrkasid seintelt tagasi ja surid värelevas kajas. A. Kurtna (tlk). || (tunnete avaldumise kohta). Suu ümber väreles kerge kibestusvarjund. Pilgus tundus värelevat naer. Poisi hääles ei värele mitte kahjutunne, vaid viha.