[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ehitaja ‹1› ‹s›

1. (< tgn ehitama). Lossi ehitajateks aetud kokku ümbruskonna talupojad. Ei ole temast millegi ehitajat. Uue elu ehitajad.
2. töötaja, kelle elukutseks on ehitamine. Elupõline ehitaja. Ehitaja kutseala. Ehitajad said elamu enne tähtaega valmis.
▷ Liitsõnad: linna|ehitaja, maaehitaja; laeva|ehitaja, masina|ehitaja, silla|ehitaja, tee-ehitaja.