[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eemale ‹adv›
millegi v. kellegi juurest ära, teatava vahemaa taha; kaugemale, kaugele. Eemale lükkama, kiskuma. Hoidub teistest eemale. Katsus end veidi eemale nihutada. Peletas varblased eemale. Mine eemale! Rong kannab mind eemale kodulinnast. Astus paar sammu akna juurest eemale. Viskas paberi eemale põrandale. Valis istekoha orkestrist võimalikult eemale. Seda pistet õmmeldakse enda poolt eemale. Püüdis halbu mälestusi eemale tõrjuda. Keegi ei tahtnud võistlustest, ühisüritustest eemale jääda.