[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eba|õnn
õnne puudumine, ebaõnnestumine. Teda tabas ebaõnn. Neid jälgis, seiras ebaõnn. Ühe õnn võib olla teise ebaõnn.

fiasko ‹6› ‹s›
nurjumine, ebaõnnestumine, luhtaminek. Ränk, kurb, häbistav fiasko. Majanduslik, poliitiline fiasko. Üritus lõppes fiaskoga. Ettevõtet tabas täielik fiasko.

luhta|minek
luhtumine, nurjumine, ebaõnnestumine. Plaanide, lootuste luhtaminek.

nurja|minek
nurjumine, ebaõnnestumine. Kavatsuste, plaanide, lootuste nurjaminek. Miski ei õnnestu – üks nurjaminek teise järel. Katse lõppes nurjaminekuga.

pirukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. hrl. peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode. Porganditäidisega pirukas. Rasvas keedetud pirukad. Pärmi-, mure-, lehetaignast pirukad. Ema küpsetas pirukaid. Pühadeks tehakse suuri ja väikesi, soolaseid ja magusaid pirukaid. Lõikas piruka lahti ja viis lauale. Võttis piruka(d) ahjust välja. Puljong pirukaga. || piltl (millegi ihaldusväärse, kasu tõotava, näit. tulusa riigiameti vms. kohta). Eks pangadirektori ametikoht olnud magus pirukas. *Poliitika on nende jaoks, kes teda teevad, lihtsalt üks piruka jagamine. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kala|pirukas, kapsa|pirukas, keedise|pirukas, kohupiima|pirukas, liha|pirukas, moosi|pirukas, porgandi|pirukas, riisi|pirukas, seene|pirukas, singi|pirukas, viineri|pirukas, õunapirukas; keedu|pirukas, plaadi|pirukas, rasvapirukas; riigi|pirukas, võimupirukas.
2. piltl ebameeldivus, ebaõnnestumine, pahandus. See on küll pirukas, et eksamil läbi põrusid. Küpsetasid mulle alles piruka, kuhu ma nüüd selle häbiga lähen. *.. nägin ühel ööl ühe veidra unenäo, mis midagi head ei tõotanud, ning juba järgmisel päeval oli kardetud pirukas käes. O. Luts. | (ehmatust, jahmatust väljendavates hüüatustes). Vaat sulle pirukas, kuhu ma sattunud olen! Oh sa pirukas, mis nüüd saab!

prohmakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
suur eksitus; ebaõnnestumine, õnnetus. Tegi oma liigse lobisemisega hirmsa prohmaka. Leidis raamatust mitmeid ajaloolisi prohmakaid. Kolleeg on prohmakaga hakkama saanud. Küll on prohmakas, et jalaluu murdsid. *.. kui inimese elus kõik juba väga hästi läheb, siis tuleb kusagilt prohmakas. N. Pino.

põhja|kõrbemine ‹-se 5› ‹s›

1. põhja külge kinni kõrbemine. Pudru, piima põhjakõrbemine.
2. piltl läbikukkumine, ebaõnnestumine, äpardumine. Parimate näitlejate lahkumise tõttu ähvardab teatrit põhjakõrbemine. Kellele langeb süü meie suusahüppajate seekordses põhjakõrbemises?

viltu|minek
piltl ebaõnnestumine, äpardus. Ajutisi viltuminekuid tuleb ette parimalgi meistril.

viltu|vedamine
ebaõnnestumine. Neid tabas üks viltuvedamine teise järel.

viperus ‹-e 5› ‹s›
ebaõnnestumine, ebameeldiv juhtum, (väike) äpardus; eksimus, vääratus. Traktor nõuab korrashoidu, et töö ajal ei juhtuks viperusi. Tal juhtus väike viperus: magas hommikul sisse. Temaga juhtub alati igasuguseid viperusi. Vanaisa jutustas oma noorusaja viperustest ja vallatustest. Ajasin kohvitassi ümber, aga teised tegid näo, nagu nad ei märkakski seda viperust. Reis kulges viperusteta, (ilma) ühegi viperuseta. Kas juubel läks hästi või viperustega? Viiuldajal ei tulnud ette ühtki tehnilist viperust. Masinakirjutajal jääb sõnu vahele ja teinekord on muidki viperusi. *Ühesuguse kergusega andusime rõõmudele ja talusime viperusi. Joh. Tamm (tlk).

äpardus ‹-e 5› ‹s›
ebaõnnestumine, nurjaminek. Väike, suur, ränk, tühine äpardus. Oma äpardusest ei rääkinud ta kellelegi. Juba teekonna algul juhtus äpardus: jalgrattal tuli kett maha. Kas sul oli tööl äpardusi? Ettevõtet oli lühikese aja jooksul tabanud mitu äpardust. Ära tee äpardustest väljagi! Pidustused möödusid äpardusteta. Täna oli täielik äparduste päev 'juhtus kogu aeg äpardusi'. Eks see ettevõtmine oli algusest peale üks äpardus. Oh äpardust! – teised ärkasid ukselingi lõksatuse peale. Leiva äpardus on nädala kahi, vilja äpardus – aasta kahi, naisevõtmise äpardus on eluaegne kahi.