[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adeniit ‹-niidi 21› ‹s›
med näärmepõletik

aluniit ‹-niidi 21› ‹s›
geol maarjaskivi

aru|niit [-niidu]
aru [2]. Kuivad, parasniisked aruniidud.

ioniit ‹-niidi 21› ‹s›
keem füüs ioonide vahetamise võimega aine

niit ‹niidi 21› ‹s›

1. hrl. õmblemiseks v. tikkimiseks kasutatav korrutatud mittevillane lõng. Peenike, jäme niit. Linane, puuvillane niit. Õmbleb musta, valge, rohelise, punase niidiga. Kolme-, kuuekordne niit. Niit keritakse papp- või puitrullidele, keradeks või vihtideks. Ei näe niiti nõelasilmast läbi ajada, ei saa niiti nõela taha. Otsi niiti ja nõela, õmble nööbid ette. Seo niidiga kinni! Mulinee on merseriseeritud niit. || piltl (millegi sellist lõnga meenutava pika ja peenikese v. kitsa kohta). Ämblikuvõrkude pikad niidid. Vetikate rohelised niidid. Tal on juustes juba hõbedasi niite. Jõgede, mägiojade hõbedased niidid. *.. millest [merekäärust] tõusis udu pikkade niitidena nagu veejuus. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: heegel|niit, hõbe|niit, klaas|niit, kuld|niit, läik|niit, matt|niit, metall|niit, märk|niit, rulli|niit, siid|niit, tikkimis|niit, traagel|niit, võrgu|niit, õmblusniit; hõõg|niit, härma|niit, seemne|niit, seeneniit.
2. piltl (millegi ühendava, siduva v. kuhugi juhtiva, viiva kohta). Nähtamatud niidid seovad meid kodukohaga. Staap, kuhu kõik niidid kokku jooksevad. Rippus elu küljes veel ainult peenikest niiti pidi. Pole jäänud ühtki niiti ta ülesotsimiseks. Uurija leidis lõpuks niidi, mis viis kuriteo jälgedele. Katkestas viimsedki niidid oma senise eluga. Punase niidina 'juhtmõttena, tunnusjoonena' läbis peaaegu kõiki sõnavõtte mure teaduse tuleviku pärast.

niit ‹niidu 21› ‹s›

1. looduslik rohumaa, kust niidetakse heina, heinamaa. Põllud ja niidud. Niitudel lõhnab värske loog. Hein oli niidult küüni veetud. || bot mitmeaastaste rohttaimede kooslus
▷ Liitsõnad: alpi|niit, aru|niit, luha|niit, mägi|niit, puis|niit, ranna|niit, sooniit.
2. niitmine. Hommikul kastega algas niit. Ka varase niidu järel kasvanud ädal tehti heinaks. *Ainult Oskar ei vandunud talle [= Otile] alla, ei niidul ega aunategemisel. A. H. Tammsaare. *.. lõi ta möödaminnes jalaga laiali mutimullahunniku, et see ei segaks järgmist niitu. R. Sirge. *Aga kaar peab olema puhas, .. niit ei või karvane olla. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: heina|niit, rukki|niit, viljaniit.
3. niidetud kogus; niidetu. Päevane niit. Lutsern annab aastas kolm niitu. *Laupäeva lõunavaheajaks oli esimese päeva ja järgmise hommiku niit nõnda kuiv, et nõudis kibedalt kokkupanekut. M. Raud.

hing (on) niidiga kaelas vt hing [1]

riniit ‹-niidi 21› ‹s›
med nohu

seniit ‹-niidi 21› ‹s›

1. astr vaatlejat läbiva püstjoone ja taevasfääri ülemine lõikepunkt, lagipunkt. Päike on otse seniidis, pea kohal. Päike, täht läheneb seniidile, tõuseb seniiti, läbib seniidi. Päike paistab seniidist.
2. piltl kõrgpunkt, tipp. Võistleja oli oma sportlike võimete seniidis. Seniiti kerkisid uued malekuulsused. Suvehooaeg on seniidis. Meeleolu oli tõusnud seniiti. *.. ta on jõudnud oma elu ja võimalik et ka oma ajastu seniiti.. V. Adams.

sunniit ‹-niidi 21› ‹s›
Koraani kõrval ka sunnat tunnistav muhamedlane

šungiit ‹-giidi 21› ‹s›
geol antratsiidi laadi must läikiv kivim Karjalas

tufiit ‹-fiidi 21› ‹s›
geol kivim, mis koosneb püroklastilisest ja settelisest ainesest

tuniis ‹-i 21› ‹s›
tuniistehnika