[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mädanik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. mädaga iseloomustuv põletik loomses eluskoes. Mädanik lõi haava, haavas on mädanik. Angiini tüsistusena tekkis mandlitagune mädanik.
▷ Liitsõnad: kopsu|mädanik, maksa|mädanik, nahamädanik.
2. seente v. mikroobide tekitatud laguprotsess taimses koes. Mädanik juures, tüves, mugulates. Puitu kahjustavad mädanikud. Mädanikust nakatunud taimed.
▷ Liitsõnad: bakter|mädanik, haudme|mädanik, kuiv|mädanik, kõva|mädanik, lehe|mädanik, märg|mädanik, pehme|mädanik, pruun|mädanik, puidu|mädanik, ring|mädanik, südamiku|mädanik, tüve|mädanik, valgemädanik.