[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ast ‹-u 21› ‹s›
luulek astumine; samm. *Ei seisnud ast, ei püsind ist ... / Jalg tantsus osav. Käsi kerge. J. Sütiste. *Kuulda on väikeste jalgade ast, / mööduda tahab siit / sadakond last. E. Niit (tlk).

aste ‹18› ‹s›
ka sport astumine; samm. Tulevad neiud kergel, graatsilisel astel. Üks ettevaatamatu aste ning võidki alla kukkuda. *Seal käis uks, asted kuuldusid .. E. Vilde. *Tõesti, tal on isegi aste kui pahural karul. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: ette|aste, kõrvale|aste, väljaaste; jalaaste.

jala|aste [-aste]
astumine, samm. Vaikust rikkus vaid mõni üksik jalaaste. Iga jalaaste tekitas valu.

jala|täis ‹s›

1. jalatalla suurune maa-ala; jala pikkune v. laiune osa maast. Siin pole jalatäitki ruumi seismiseks. *Irma astus veel ühe sammu, üsna lühikese sammu, ainult jalatäie maad. A. H. Tammsaare. || väga väike maa-ala. Sõdurid kaitsesid vapralt iga jalatäit. *Ühel käes maailma plarakas maad, teisel ei jalatäitki. M. Metsanurk.
2. samm; astumine. Ei suutnud jalatäitki astuda. Tee oli halb, ei saanud jalatäit ka sõita. *Aitad vanamehel tänavat pühkida, lööd mulle kaevust vett, tood puid – eks sinu jalatäied ka midagi maksa... J. Parijõgi. *Ka taat ise on siin kõik kohad jalatäitega ära mõõtnud. J. Sarapuu.

juurdevõtu|samm
sport sammu astumine ning tugijala juurdetoomine

kassi|samm
hiiliv, vaikne astumine. Ta astus kuulmatul kassisammul, kuulmatute kassisammudega ukse juurde. Jälitaja hiilis kassisammul lähemale.

kiik|samm
kiikuv astumine (tantsus)

käik ‹käigu 21› ‹s›

1. käimine, astumine, kõndimine. Sinna on veerand tundi kiiret käiku. Mehe käik läks järjest kiiremaks. Nad kiirendasid käigu jooksuks. Tasandasime, aeglustasime käiku. Hingeldab väsitavast, kiirest käigust. Ajan käigu peal mantli selga. Käigult visatud pallid ei tabanud. Tormas minema, käigu peal, käigul kübarat pähe sättides. Tulistas automaadist käigu pealt. Hobuse käik oli nobe. || käimise (isikupärane) erilaad, kõnnak. Hiiliv, õõtsuv, vaaruv käik. Tüdrukul oli nõtke käik. Koeral on omapärane viltu käik. Ma tunnen ta juba eemalt käigust ära.
▷ Liitsõnad: jala|käik, kiir|käik, külis|käik, tagurpidi|käik, teekäik; rong|käik, triumfikäik.
2. liikumine, kulgemine. Auto, rong, laev aeglustas, tasandas, kiirendas käiku. Kiire käiguga purjekas. Käigus on kaks lisarongi. Buss jäi käigust ära. Vanasti määrati aega päikese ja tähtede käigu järgi. *Ajal pidi siis küll palju aeglasem käik olema kui praegu. J. Semper. || (hrl. masina, masinaosa, mehhanismi jne. kohta:) liikumine, töötamine. Kella käiku reguleerima. Kerge käiguga kirjutusmasin. Vesiratta puuduseks on tema aeglane käik. Masinaid hoiti käigus. Rihmade ja hoorataste käik aeglustus. Anti käiku 'ekspluatatsiooni, töösse' uus tehas, katlamaja. *Ta jälgib hoolega telgede käiku, kuulab süstikute valju plaginat.. A. Jakobson. || tehn mehhanismi liikuva osa liikumine ühest piirasendist teise; kaugus nende äärmiste asendite vahel. Kolvi käik. Rooli käik.
▷ Liitsõnad: vähikäik.
3. teat. paigas, kohas käimine (mingi asja toimetamiseks, millegagi tutvumiseks jne.). Tal on tähtis, salajane, kahtlane käik ees. Tuleb veel teha käik poodi, vallamajja. Meie esimene käik oli piletikassasse. See käik oli asjata – teda ei olnud kodus. Minu käigud on seda korda käidud. Ma ei tarvitse oma käikudest kellelegi aru anda. Võtsime ette pikemaid käike ümbruskonna kaunitesse paikadesse. Igaühel oma käigud ja õiendamised. *Selline siseühenduse aurik teeb keerukaid käike, põigates sügavatesse lahtedesse ja väljudes jälle sedasama teed kaudu. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ameti|käik, eksi|käik, jahil|käik, jalutus|käik, kinos|käik, kirikus|käik, kohtus|käik, kontroll|käik, kosjas|käik, külas|käik, linnas|käik, luure|käik, patrull|käik, poes|käik, ring|käik, rööv|käik, sõja|käik, teatris|käik, tutvumis|käik, vaenu|käik, võõrsil|käik, õppekäik.
4. areng, kulg. Läbirääkimiste, sündmuste, ajaloo käik. Asjade loomulik käik. Tööde, võitluse, lahingu, sõja käigus toimus pööre. Arutluse, diskussiooni, vaatluse käigus selgus.. Operatsiooni käik tuli pisiasjadeni ette näha. Jättis ettekande käigus vähemolulisi asju välja. Vaidluse, vestluse käigus ilmnesid huvitavad asjaolud. Kannatanu ei andnud asjale ametlikku käiku. *Algul tuli koosoleku käik paberile visandada, et midagi ähmiga segi ei ajaks. H. Kiik. || käigul ~ käigu peal, käigult ~ käigu pealt piltl otsekohe, ettevalmistuseta v. pikema arutlemiseta. Seda probleemi ei saa käigul(t), käigu peal(t) lahendada. Peo kava tuli käigu pealt muuta.
▷ Liitsõnad: alla|käik, arenemis|käik, arengu|käik, asja|käik, edu|käik, elu|käik, haridus|käik, keerd|käik, kujunemis|käik, käe|käik, lahendus|käik, mõtte|käik, sündmus|käik, teenistus|käik, tegevus|käik, töökäik; aastakäik.
5. pikk kitsas kulgemistee millegi vahel v. sees. Lossikeldri, labürindi käigud. Maa-aluses käigus oli pime. Koopad olid omavahel käikudega ühenduses. Põgenikud kaevasid käigu müüride alt läbi. Käik hargnes kaheks. Maja ja tara vahel oli kitsas käik. Vanalinnas on rohkesti kitsaid tänavaid ja käike. Raekoja platsilt viib kitsas Saia käik Pikale tänavale. Voodiridade vahele jäi kitsas käik. *Kõik teed ja käigud tuiskas täis, sadamasilla otsas oli kõrge hang. J. Parijõgi. || loomade, putukate pikk kitsas kaevand. Hiirte, rottide, muttide käigud mullas. Rebaseurust viib maapinnale mitu käiku. Vihmaussid tirivad oma käikudesse puulehti. Sipelgapesa käigud. Kooreürask uuristab koore alla käike.
▷ Liitsõnad: inim|käik, kaevandus|käik, kaitse|käik, kald|käik, keerd|käik, koobas|käik, kõrval|käik, läbi|käik, pea|käik, rõht|käik, sala|käik, sisse|käik, tagavara|käik, trepi|käik, umb|käik, vahe|käik, vari|käik, võlv|käik, ühendus|käik, ülekäik; arkaad|käik, kaar|käik, risti|käik, sammaskäik; kuulme|käik, ninakäik.
6. (mängudes:). a. (males, kabes:) malendi v. kabendi järjekordne üleviimine mängulaua ühelt väljalt teisele. Musta, valge käik. Tugev, nõrk käik. Viik tuli käikude kordamisega. Käigul on valge, must. Suurmeister võitis 20. käigul. Tegi ajahädas mõtlematu käigu. Ma ei mängi malet, vaevalt käike tunnen. Matt kahe käiguga. Tugev maletaja oskab mitu käiku ette näha. b. (kaardimängus:) teat. kaardi lauale käimine
▷ Liitsõnad: ava|käik, male|käik, ratsu|käik, sund|käik, võidukäik.
7. lõuna-, õhtusöögi eraldi järguna serveeritav roog. *Inger teeb talle korraliku kolme käiguga lõuna. M. Traat.
8. käigukasti kaudu lülitatav teat. kindel jõuülekandeaste liiklusvahenditel ja masinatel. Vajutas, lükkas käigu välja, sisse. Sõidab esimese, teise käiguga. Autojuht, traktorist, buldooserijuht vahetas käiku. Lülitas sisse kolmanda käigu.
▷ Liitsõnad: edasi|käik, tagasi|käik, täis|käik, tühikäik.
9. muus motiiv, fraas vm. eri kõrgusega helide järgnevus
10. võte, manööver. Peen, osav käik. Kogu lugu on taktikaline käik tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: taganemiskäik.

sala|samm
salajane astumine; salajane käimine. Hiilis sageli salasammul meie ukse taha kuulatama. *Trollemann teadis, et iga tema salasamm annab külale keelepeksuainet.. H. Heinoja (tlk).

samm ‹-u 21› ‹s›

1. jala v. jalgade siirmisliigutus käimisel, jooksmisel, tantsimisel vm. liikumisel. Pikk, lühike samm. Samm ette, taha, kõrvale. Kaks sammu edasi, tagasi. Tegi, astus paar sammu. Jõudis mõne sammuga eesminejale järele. Astub täiel sammul. Poisil on juba täismehe samm. Lapse esimesed sammud. Sammu, sammude pikkus. Et mõõdurihma polnud, mõõdeti maad sammudega. Kuivad raod krabisesid sammude all. Vaibus sammude müdin, tümin. Polka, masurka sammud. Tantsuõpetaja demonstreeris uusi samme. Algajal tantsijal võib samm segi minna. Kõik kohad koli täis, nii et ei saa sammugi astuda. Ma ei lähe siit sammugi. Käis kuningaetturiga kaks sammu 'välja' edasi. *.. üle vainu marssides, / jalad sirgu, nina püsti, / sammud käivad matsudes. E. Enno. | piltl. Probleemi lahendusele ei jõutud sammugi lähemale. Üritus, ettevõtmine on arenenud suure sammu edasi. See näidend on autori loomingus kahtlemata samm edasi. Ta ei taganenud oma otsusest sammu võrragi 'vähimalgi määral'. Kino tegi tollal alles esimesi samme. Kevad lähenes suurte sammudega. *Siis oli häda tulnud tuule tiivul ja sitika sammul lahkunud. A. Beekman. || selle heli. Tänavalt, koridorist kostis samme. Kuulsin juba eemalt tema samme. Paks vaip summutas tulija sammud. Trepil kolksusid, mütsusid rasked sammud. Kellegi tasased sammud lähenesid.
▷ Liitsõnad: galopi|samm, hoovõtu|samm, hüppe|samm, jooksu|samm, kaksik|samm, kand|samm, kure|samm, kõnni|samm, käär|samm, kükk|samm, marsi|samm, mehe|samm, polka|samm, põhi|samm, päkk|samm, suusa|samm, tango|samm, tantsu|samm, vahe|samm, valsisamm.
2. astumine, sammumine; käimine, käik. Sammu kiirendama, aeglustama, tasandama, lisandama. Noorel inimesel on kerge samm. Vanainimese tönts samm. Kärme sammuga eideke. Pimeda samm on kobav. Mehe samm oli kindel ja rahulik. Ruttas kiirel sammul lähemale. Lahkus meie juurest tõtlikul, rutulisel sammul. Aeglasel, raskel sammul astus ta edasi. Mees läks algul sammu, siis pistis jooksu. Sõdurid marssisid uljast sammu. Taat kõndis lohiseva sammuga. Teekäija samm muutus järjest aeglasemaks. Kõndis uhkel, tähtsal sammul ringi. Oskari samm oli kiirustav. Viskas kiiret rühikat sammu. Mäest alla tulime jõudsal sammul. Päris jalutaja sammuga kõndis ta mööda alleed. Koerad sörkisid või käisid sammu. Peagi pöörati sammud tagasi kodu poole. Seda teed oleme küllalt sammudega mõõtnud 'jalgsi astunud'. Sammu – marss! (käsklus). | piltl. Töö, elu arenes jõudsal sammul 'jõudsalt'. Aeg astus oma raudset sammu. *.. kuuldus käis oma rada, alguses teadagi üsna kobamisi, kuid hiljem kindlal sammul. H. Sepamaa (tlk). || (hobusega kulgemisel, sõitmisel). Virgutas hobust kiiremale sammule. Hobune läks sörgilt üle sammule. Laskis hobusel sammu astuda, käia. Teeliste hobused, ratsanikud sõitsid sammu. Voor liikus kogu aeg sammu. Hobused algul kihutasid, siis hakkasid sammu minema. Ronis hobuse selga ja ratsutas sammu maantee suunas. *.. hoidis kogu aeg jooksma ja karglema kippuvat täkku sammu. A. Kivikas.
▷ Liitsõnad: hiigla|samm, kassi|samm, kiir|samm, kuke|samm, marsi|samm, paraad|samm, pardi|samm, rivi|samm, takt|samm, vabasamm; edusamm.
3. inimese samm (1. täh.) mõõtühikuna. Tuba oli viis-kuus sammu pikk ja neli lai. Mõnikümmend sammu eemal on lehtla. Auto peatus meist mõne sammu kaugusel. Udus võis näha ainult paarikümne sammu kaugusele. Käia oli jäänud vaid lühike maa, vaevalt sada sammu. *Ei ole siin sammu maad, millest poleks vikati või rehaga üle käidud. V. Alttoa.
▷ Liitsõnad: kukesamm.
4. piltl ettevõtmine, üritus, tegu(viis). Paratamatu ja ainuõige samm teie olukorras. See oli väga õige samm, mis sa nüüd tegid. Maja mahamüümine oli küll rumal ja mõtlematu samm. Tema esimeseks sammuks oli asjast politseisse teatada. Mis sundis neid selleks sammuks? Andres pole niisuguseks sammuks küll võimeline. Otsustas teha, astuda, sooritada riskantse sammu. See oli tähtis samm tema elus. Meid püüti veenda selle sammu vajalikkuses. Diktaator ei kohkunud tagasi äärmuslikest sammudest. Kõrgemalt poolt kirjutatakse meile iga samm ette. Valitsus astub samme rahva heaolu edendamiseks. Need olid põllumajanduse arengu seisukohalt väga olulised sammud. Suure tähtsusega rahvuspoliitiline samm. Abiellumine on tõsine samm inimese elus. Tule kasutuselevõtt oli tähtis samm inimkonna arengus. Sõnadest ei aita, on vaja tegelikke samme.
▷ Liitsõnad: eksi|samm, vastu|samm, väärsamm.
5. tehn korrapäraselt paiknevate ühesuguste naaberelementide vaheline kaugus. Keerme, keti, vedru, spiraali samm. Hammasratta hammaste samm. Kruvijoone samm 'kruviliikumisel lõik, mille võrra punkt nihkub ühe tiiru vältel'.

üles|tõus

1. rahvahulga (relvastatud) vastuhakk, võitlusse astumine valitsejate vastu. Talupoegade ülestõusud. Jüriöö ülestõus. Koloniaalvõimu vastane ülestõus. Orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. Sageli puhkesid, vallandusid ülestõusud rõhujate vastu. Õhutati rahvast ülestõusule. Käisid salajased ettevalmistused ülestõusuks. Ülestõus suruti maha, summutati, lämmatati. Käis ülestõusust osavõtjate arreteerimine. Ülestõusu juhid vangistati. Selline olukord võib viia ülestõusuni.
▷ Liitsõnad: rahvaülestõus.
2. ülespoole, kõrgemale liikumine. Algas raske ülestõus mäkke.
3. kirikl ülestõusmine. *See oli otsekui ülestõus surnuist. F. Tuglas.