[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

asend ‹-i 2› ‹s›

1. asetsemisviis, seis. a. keha v. kehaosade seis. Keha, käte, jalgade, pea asend. Keele asend a hääldamisel. Mõnus, mugav, ebamugav asend. Lamab loomulikus, liikumatus asendis. Muutis asendit, seadis end uude, teise asendisse, võttis esialgse asendi. Laskesuusatajad tulistavad kahest asendist. *Ning tiiger jäi edasi samasse asendisse, käpad ristis, ja nägi välja nagu pai kodukass. L. Promet. b. (asjade, esemete vms. kohta). Tööriista vertikaalne, horisontaalne asend. Pärast kaanetamist keeratakse kompotipurk kummuli, seejärel jälle normaalsesse asendisse. Kohendab kuklasse vajunud mütsi õigesse asendisse.
▷ Liitsõnad: alg|asend, hark|asend, heite|asend, horisontaal|asend, iste|asend, kaitse|asend, kald|asend, kande|asend, kõhuli|asend, kägar|asend, kükk|asend, külili|asend, lama|asend, lamamis|asend, laske|asend, lemmik|asend, lähte|asend, magamis|asend, normaal|asend, oote|asend, otse|asend, piir|asend, poksi|asend, puhke|asend, põhi|asend, põlvelt|asend, põlvili|asend, põlvitus|asend, püst|asend, püsti|asend, ratsa|asend, rinnuli|asend, ripp|asend, risti|asend, rõht|asend, selili|asend, serviti|asend, siru|asend, stardi|asend, sund|asend, tasakaalu|asend, töö|asend, vertikaal|asend, viskeasend.
2. asukoht, positsioon. Eesti geograafiline asend. Päikese ning tähtede asendi järgi määrati aega. Aiamaja asend krundil. Koordinaadid määravad punkti asendi tasandil või ruumis. Aluse, öeldise, määruse asend lauses. h-häälik vokaalidevahelises asendis.
▷ Liitsõnad: ees|asend, järelasend.
3. piltl kellegi v. millegi positsioon, seisund, osatähtsus, koht (näit. kollektiivis, ühiskonnas). *Magister Harald Imelise asend kodumaises vaimuelus oleks pidanud talle kindlustama professuuri .. H. Raudsepp.