[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

andanni 21› ‹s

1. see, mida keegi v. miski annab, pakub; kink, annetus. Pidi elama juhuslikest andidest. Võttis anni tänuga vastu. Inimene püüdis loodusjõude ohvrite ning andidega lepitada. Allikasse visati anniks hõbedat. Looduse, sügise annid. Murakad, jõhvikad – põhjamaade soode ja rabade annid. Sügisesed metsad jagavad ohtralt oma ande. *Juulius Kilimitil tuli üle elada lisaks muudele perekonnaelu andidele ka esimene perekonnatüli .. K. Ristikivi. || armuand, almus. Ta käis külas kerjamas ja ande saamas. Sandile anna, aga ära santi andidega tapa. ||pl.etn veimed, mõrsja kingid pulmalistele v. vastukingid pulmalistelt; mõrsja poolt veimevakaks kogutud raha v. esemed
▷ Liitsõnad: armu|and, loodus|and, maa-|and, mere|and, metsaand; ohvri|and, sügisand; pruudi|and, pulmaannid.
2. anne, andekus. Tal on muusika, matemaatika, näitlemise, keelte peale andi. Antsul on eriline and teisi inimesi matkida. *.. mitte üksi riimide kokkuseadmiseks ei lähe loomupärast andi vaja, vaid ka äriajamiseks .. I. Pau.
▷ Liitsõnad: kõne|and, laulu|and, muusikaand.
3. andmine. *Raha või muu hinnalise asja and läheks meile raskeks .. F. R. Kreutzwald.
▷ Liitsõnad: andeksand.

anneande 18› ‹s

1. andekus, võimekus, talent. Sünnipärane, loomupärane anne. Keskpärase andega teadlane, näitleja, kirjanik, muusik. Tal oli ärimehe annet. Selleks mul annet ei ole. Mehel oli iga asja peale annet. Tema anded avaldusid juba varakult. Tal on eriline anne kõigiga tülli minna. *Isal oli üks suurepärane anne: ta oskas meid tööd armastama panna. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: kirjaniku|anne, kunsti|anne, kõne|anne, laulu|anne, luule|anne, muusika|anne, näitleja|anne, vaimuanne.
2. silmapaistvalt andekas inimene. Vähe on meie kirjanduses säravaid andeid. *Suuri andeid iseloomustab vaimne varaküpsus. A. Sang.
3. van and, kink. Andeid koguma. Looduse, taeva, jumala anne. *Priius, kallis anne, taeva kingitus. K. A. Hermann.
4.liitsõna järelosanaandmine; antu
▷ Liitsõnad: aru|anne, edasi|anne, käe|anne, märgu|anne, nõu|anne, teada|anne, välja|anne, ülesanne.
5. (hrl. endisaegse) suurema teose, seeriateose v. jätkväljaande osa, vihik. Omaaegsed röövliromaanid ilmusid annete kaupa. Rosenplänteri „Beiträge” 20 annet.

arvestuslik-liku, -likku 30› ‹adj

1. arvestusega (hrl. 1. täh.) seotud, arvestusse kuuluv v. minev, arvestus-. Esimene on proovihüpe, teine juba arvestuslik. Arvestuslik hindamine ped hinnangu andmine tervikliku aineosa omandamisele.
2. kalkulatsioonil, arvutlusel põhinev. Arvestuslik kasum. Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta.

au|kõrgendus
kõnek kõrgema auastme v. ameti andmine. Loodab aukõrgendust saada. Värsket majorit õnnitleti aukõrgenduse puhul.

detsentralisatsioon-i 21› ‹s
hrl pol kohalikele võimuorganitele suhteliselt laialdaste õiguste andmine; tsentralisatsiooni vähendamine v. kaotamine. Halduse, valitsemise detsentralisatsioon.

digitaal|trükk
trük trükiplaadi valmistamine vahetult arvuti ja plaadiprinteriga v. poognamontaaži andmine arvutist otse trükimasinasse

ede6› ‹s
sport nõrgema(te)le võistleja(te)le edumaa, -punktide vm. soodustuse andmine, händikäp

eksekutsioon-i 21› ‹s
otsuse täideviimine, eriti kehalise karistuse andmine, piinamine v. hukkamine. Vilde on andnud drastilise pildi ülestõusule järgnenud verisest eksekutsioonist Mahtra mõisas. Eksekutsioonid fašistlikus koonduslaagris.

haridus-e 5› ‹s
kooli(de)s v. iseõppimise teel omandatud teadmised, oskused ja vilumused; teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine v. andmine, koolitus. Hea, põhjalik, poolik, vähene, väike haridus. Muusikaline, sõjaväeline, polütehniline haridus. Kunsti-, teatrialane haridus. Ema-, võõrkeelne haridus. Ta sai hariduse eesti keeles. Milline haridus teil on? Mul on kaheksaklassilise kooli, kõrgem, akadeemiline haridus. Olen hariduselt ehitusinsener. Haridust tõendav dokument. Ta sai oma hariduse välismaal, Tartu ülikoolis. Lastele anti korralik, mitmekülgne, klassikaline haridus. Haridust on tal vähe. Ta haridus on puudulik. Kirjanik oli üksnes vallakooli haridusega. Algkooliga tema haridus piirduski.
▷ Liitsõnad: akadeemia|haridus, alg|haridus, eel|haridus, eri|haridus, gümnaasiumi|haridus, humanitaar|haridus, kesk|haridus, keskkooli|haridus, kooli|haridus, kunsti|haridus, kutse|haridus, kõrg|haridus, kõrgkooli|haridus, muusika|haridus, poliit|haridus, rahva|haridus, reaal|haridus, üld|haridus, ülikooliharidus; vaimuharidus.

ilmestus-e 5› ‹s
hrl kunst ilme andmine v. kujundamine. Näo, inimgruppide ilmestus.

inauguratsioon-i 21› ‹s
pidulik ametisse seadmine v. auastme andmine. Professori inauguratsioon.

info6› ‹s
teade v. teated, andmed (ka arvudega vm. kujul) millegi kohta, teave, informatsioon. Täpne, asjalik, põhjalik, teaduslik info. Ühekülgne, poolik, väär info. Otsene, kaudne info. Majanduslik, välispoliitiline, õigusalane info. Info külvitööde käigust, raudtee ehitamise kohta. Semantiline, geneetiline info. Lähem info sündmustest puudub. Infot andma, hankima, koguma, saama, vahetama, salvestama, säilitama, töötlema. || teadete andmine. Ütlen seda sulle info korras. || teadete andmise koht. Küsi infost, millal rong väljub.
▷ Liitsõnad: alg|info, eel|info, lisa|info, luure|info, operatiiv|info, patendi|info, poliit|info, sisend|info, tehnika|info, väljundinfo.

keha|keel
suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Kõneleja kehakeel. Mõistsin tema kehakeelest, et ta ootab kedagi. Väljendas oma kehakeelega ebakindlust. Kui sa keelt ei oska, kasuta kehakeelt.

kiir|abi
med
1. arstiabi andmine õnnetuste v. muude äkiliste eluohtlike seisundite puhul kohapeal, ka transportimine haiglasse. Kiirabi andma.
2. selle ala meditsiinitöötajad ning transpordivahendid. Kutsus kiirabi välja, kohale. Kiirabi jõudis peagi õnnetuspaigale. Kiirabi toimetas haige haiglasse. Ta viidi kiirabiga haiglasse. || vastav punkt v. jaam. Helistasin kiirabisse. Töötas mitu aastat kiirabis.

kohtu|mõistmine-se 5 või -se 4› ‹s

1. õigusemõistmine kohtu v. sellekohase isiku poolt, kohtupidamine. Kohtumõistmine toimus täielikus kooskõlas seadusega.
2. piltl millegi, kellegi üle otsustamine ning hinnangu andmine. *".. Andke õun jalamaid Nukitsamehe kätte!” .. „Jaa, aga,” ei taha Kusti veel ema kohtumõistmisega täitsa leppida .. O. Luts.

kohuskohtu, kohut, kohtusse, kohtute, kohtuid, kohtutesse e. kohtuisse 17› ‹s

1. kohtuasju läbivaatav ja lahendav riigiorgan (ka vastav asutus). Esimese, teise astme kohus. Kohtu esimees, eesistuja. Ajab asju kohtu kaudu. Nõudis võlad kohtu korras, kohtu teel, kohtuga sisse. Kohtule esitati kaebus, avaldus. Asi läheb kohtusse 'kohtus arutamiseks'. Seltsimehelik kohus 'nõukogudeaegne ühiskondlik organ, kus arutati väiksemaid õiguserikkumisi ja üleastumisi'. Kolm korda kohtu seadus. Õigus ülem kui kohus. || ruumid, kus nimetatud asutus asub. Astusime kohtusse sisse. || kohtunikud, kohtu koosseis. Kohtu väljasõiduistung. Kohus läheb otsust tegema. Püsti tõusta, kohus tuleb! Kohus tunnistas kaebealuse süüdi. Kohus mõistis mehe vangi. Süüalune kutsuti kohtu ette.
▷ Liitsõnad: apellatsiooni|kohus, au|kohus, eri|kohus, foogti|kohus, haldus|kohus, inkvisitsiooni|kohus, kaela|kohus, kassatsiooni|kohus, ketseri|kohus, kihelkonna|kohus, kogukonna|kohus, kreisi|kohus, kriminaal|kohus, linna|kohus, maa|kohus, mees|kohus, mõisa|kohus, rae|kohus, rahu|kohus, rahva|kohus, riigi|kohus, ringkonna|kohus, silla|kohus, sõja|kohus, talurahva|kohus, tsiviil|kohus, vaes(te)laste|kohus, vahe|kohus, valla|kohus, vande|kohus, vasalli|kohus, väli|kohus, õue|kohus, ülemkohus.
2. kohtuprotsess, kohtupidamine. Kedagi kohtusse andma, kaebama 'kellegi vastu kohtuprotsessi algatama'. Ähvardas naabri laimamise pärast kohtu alla 'kohtusse' anda. Kohut mõistma, pidama 'kohtuasja arutama, kohtuprotsessi pidama'. Esines kohtus tunnistajana. Eeluurimine on lõpetatud, varsti tuleb kohus. Ilma kohtuta ei tohi kedagi karistada. Kohus algas kell üheksa. || piltl (hrl. süüdimõistev, tauniv) otsustamine kellegi v. millegi üle. Ta on teiste üle kange kohut mõistma. Kirjanduslik kohus 'kirjandusteose tegelas(t)e käitumisele hinnangu andmine kohtupidamise vormis'. *Järgmisel üldkoosolekul – mõistke siis ta üle kohut. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: lintši|kohus, mere|kohus, oma|kohus, viimsepäevakohus.

käiku|laskmine
töölerakendamine, ekspluatatsiooni andmine. Uue tehase, kõrgahju, naftajuhtme, elektrijaama käikulaskmine.

kätte|andmine-se 5 või -se 4› ‹s
valdusse, omandusse, kasutada jne. andmine. Asjade, varanduse kätteandmine. Õpilastele koolitunnistuste kätteandmine.

lisa|söötmine-se 5 või -se 4› ‹s
lisasööda andmine. Kasulike ulukite, lindude talvine lisasöötmine.

login-a 2› ‹s

1. loksuda andmine, lõnkumine. Tooli loginast saab lahti, kui kruvid kõvemaks keerata. | piltl. Mõnes luuletuses häirib värsimõõdu login.
2. vankri vms. (lõnkuval, loksuval) liikumisel tekkiv ebarütmiliste helide jada. Vankri lähenev, kaugenev login. Vanker hakkas loginal, loginaga liikuma. *Äkki kuulis Eeva karjakrappide korratut loginat, mis .. ligines piki tanumat. A. Jakobson.
3. kulin (1. täh.) Valab loginal pudelist vett. Jõi pudeli loginal tühjaks.

naha|täiss
kõnek peksa andmine v. saamine, keretäis. Poiss sai paraja, hea, tubli, kõva, korraliku nahatäie (peksa). Petmise eest võid veel nahatäie saada, teenid nahatäie. Nahatäis jäi andmata, saamata. Pääsesin nahatäiest, jäin nahatäiest ilma. Sai niisuguse nahatäie, et mäletab. Poiss, pea meeles, et sul on nahatäis soolas. || (koos täiendsõnadega hea, paras, kõva, tubli jt. väljendab millegi suurt määra, rohkust, küllust). Saime soojas ja umbses bussis hea, tubli, kõva nahatäie higistada. Saime ülemuselt paraja nahatäie sõimata. *Enne külvi peab tulema hea nahatäis vihma. O. Tooming.

polarisatsioon-i 21› ‹s
polaarsuse ilmnemine; polaarsuse andmine. a. füüs elektromagnetiliste lainete võnkumise korrastatus ühes kindlas suunas v. kahes suunas kindla faasivahega. Valguse polarisatsioon. b. el keemilise vooluallika elektroodide potentsiaali muutus voolu toimel. Elektrokeemiline polarisatsioon. c. el füüs erinimeliste elektrilaengute nihkumine üksteise suhtes välise elektrivälja toimel. Elektriline polarisatsioon.

promotsioon-i 21› ‹s
doktori- vm. teaduskraadi pidulik andmine, promoveerimine. Edukalt toimunud promotsioon.

raha|laenamine-se 5› ‹s
raha laenuks küsimine v. saamine; raha laenuks andmine. Püüab vältida kergekäelist rahalaenamist.

raha|süst [-i]
piltl ühekordne suure summa andmine. Saja miljoni kroonine rahasüst. Kutseharidus vajab hädasti rahasüsti. Geenivaramu sai suure rahasüsti. Piirkonna majandus hakkas arenema tänu Euroopa Liidu rahasüstidele.

regeneratsioon-i 21› ‹s

1. biol organismi osade taastumine v. uuenemine, taasteke
2. regenereerimine. a. tehn kasutatud materjalile (näit. määrdeõlile) taaskasutamiseks esialgsete omaduste andmine b. keem aine algkoosseisu taastamine

rusika|õigus
õiguse andmine tugevamale. Kehtestati, pandi maksma rusikaõigus. Bandiidid tunnistasid ainult toorest rusikaõigust. || jur keskaegse Lääne-Euroopa feodaalõiguses tava lahendada vaidlusi rusikavõitlusega v. relva abil. Prantsusmaal keelustati rusikaõigus aastal 1296.

saagi|and
saagi andmine. Rikkaliku, rahuldava, vähese saagianniga tomat, põldhein.

satisfaktsioon-i 21› ‹s
rahulduse andmine, rahuldamine (auhaavamise puhul). *Kes teda [= tudengit] solvas, pidi andma talle „satisfaktsiooni”, tähendab astuma temaga duellis relvitsi vastamisi.. J. Kross (tlk).

seadus|andlus-e 5 või -e 4› ‹s

1. jur seaduste andmine ja sellega seotud protseduur, seadusloome. Seadusandluse alused, tehnika.
2. seadused, seaduste kogum. Nende probleemide kohta pole meie seadusandluses midagi öeldud.
▷ Liitsõnad: abielu|seadusandlus, kriminaal|seadusandlus, maa|seadusandlus, tsiviil|seadusandlus, tööseadusandlus.

sõnastus|õpetus
juhtnööride andmine lausestuseks ja sõnavara kasutamiseks (näit. koolis)

teadistus-e 5› ‹s
teadiste andmine, teadistamine
▷ Liitsõnad: valik|teadistus, virkteadistus.

vahetus1-e 5› ‹s

1. vahetamine. a. millegi teisele andmine ja samalaadse v. millegi muu vastusaamine. Vastastikune kinkide vahetus. Vilja vahetus rannas kalade vastu. Kollektsionäärid hangivad uusi marke vahetuse teel. Tegime vahetust: tema andis mulle oma sulepea, mina talle vastu kaustiku. Muuseum täiendab kogusid ostude teel, samuti vahetustest teiste muuseumidega. Korterite vahetusest ei tulnud midagi välja. Poistel läksid riidehoius mütsid vahetusse 'vahetati ekslikult ära'. Mustale on kasulik lippude vahetus 'väljavahetamine (males)'. Pärast mõningaid vahetusi 'vigurite väljavahetusi' lepiti partiis viiki. b. asendamine uue v. uutega. Riiete vahetus ei võtnud palju aega. Kellavedru on rikkis ja vajab vahetust. Hobuste vahetus postijaamades. Valvepostide vahetus. Poolaja lõpul tegi meie meeskond kaks vahetust. Põgenikule oli suureks abiks sagedane asukoha vahetus. c. mõtete, arvamuste vastastikune esitamine. Toimus äärmiselt kriitiline arvamuste vahetus.
▷ Liitsõnad: kauba|vahetus, koha|vahetus, käigu|vahetus, positsiooni|vahetus, raja|vahetus, usu|vahetus, vahi|vahetus, vahtkonna|vahetus, verevahetus; info(rmatsiooni)|vahetus, kirja|vahetus, kultuuri|vahetus, mõtte|vahetus, pilgu|vahetus, sõna|vahetus, teabe|vahetus, teatevahetus; tulevahetus.
2. ajavahemik, mille möödumisel üks inimeste rühm (näit. töölised, õpilased, puhkajad) vahetub teise samasuguse rühmaga. Vabrikus on vahetustega, kahe vahetusega töö. Vabrik, kaevandus töötab kahes, kolmes vahetuses. Ma töötan sel nädalal päevases, öises vahetuses. Õppetöö toimus koolis sõjajärgsetel aastatel kahes vahetuses: hommikupoolses ja pärastlõunases. Vahetuse lõpp on õhtul kell kaheksa. Ema oli olnud õmblustöökojas tööl kaks vahetust järjest. Puhkekodus kestis vahetus 12 päeva. *Neil kulus transportööri ümberpaigutamiseks kogu vahetus, kaheksa tundi. E. Krusten.
3. inimeste rühm (v. inimene), kes teat. ajavahemiku järel vahetub teise samasuguse rühmaga (v. üksikinimesega). Äsja alustas tööd esimene vahetus. Öine vahetus lõpetas töö. Teatesuusatamises asusid stardijoonele teise vahetuse sõitjad. Roolimehele, vahimadrusele tuli vahetus. Valves oldi kahes vahetuses, kolm meest korraga. | piltl. Noortest on sirgumas uus vahetus, kes jätkab meie põlvkonna tööd.
▷ Liitsõnad: öövahetus.
4. vahetumine. Valitsuse, võimude vahetus. Põlvkondade, sugupõlvede vahetus. Automaatne tulede vahetus valgusfooris. Ainete vahetus taimedes. Aastaaegade lakkamatu vahetus. Niguliste kirik on ehitatud 13. ja 14. sajandi vahetusel 'nende vahetumise paiku'. See võis toimuda meie ajaarvamise vahetuse paiku.
▷ Liitsõnad: aasta|vahetus, nädala|vahetus, sajandivahetus; gaasi|vahetus, geeni|vahetus, liidri|vahetus, põlvkonna|vahetus, sule|vahetus, vee|vahetus, õhuvahetus; aine|vahetus, energia|vahetus, soojusvahetus.
5. üheks vahetamiseks vajalike (riietus)esemete kogus, komplekt. Kaasas oli kaks vahetust pesu ja sügismantel. *Teiseks oli „Santa Marial” kindlasti korralik käsilogi ja mitu vahetust häid purjesid. H. Sergo.

vale|vanne
sihilik ebaõigete seletuste andmine vannutatuna. Andis valevande 'vandus valet'.

võla|usaldus
laenu andmine

väetus-e 5 või -e 4› ‹s
väetamine; väetis(t)e andmine taimedele. Külvieelne, külviaegne, kasvuaegne väetus. Väetusest oleneb saagi rohkus ja kvaliteet.
▷ Liitsõnad: haljas|väetus, pealt|väetus, põhi|väetus, sügavväetus.

ümber|hindamine-se 5› ‹s
uuesti hindamine, uue hinnangu andmine. Varade ümberhindamine. Ajaloopärandi kriitiline ümberhindamine. Toimub väärtuste ja arusaamade põhjalik ümberhindamine.

ümber|nimetamine-se 5› ‹s
millelegi uue nime andmine. Tänavate, linna ümbernimetamine.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur